1-14-3000
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-14-3000 (14230200141)
Kohtunik
Külli Iisop
Kohtuistungi sekretär
Liisi Kisler
Kriminaalasi
P.H süüdistuses KarS kokkuleppemenetluses
Kohtuistungi toimumise aeg
08.04.2014
Prokurör
Lau ri T alum äe
Süüdistatav
P.H – isikukood XXX; Eesti kodanik; keskeriharidusega; elukoht: XXX; ei tööta (töövõime kaotus 40%); kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad; tõkend – elukohast lahkumise keeld
§
järgi
Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb P.H loovutada juhiluba Maanteeametile 5 (viie) tööpäeva jooksul arvates otsuse jõustumist.
P.H süüdistatakse selles, et ta 08.02.2014 kell 23.15 ajal Tallinnas Raadiku tn 8/1 juures juhtis tahtlikult mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus tema ühes grammis veres oli 2,57 milligrammi, laiendmääratusega +/- 0,06 mg/g, lugedes lõplikuks tulemuseks 2,51 mg/g). P.H rikkus sellega liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 4 p 1 nõudeid: juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega pani P.H toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus P.H süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning tema karistamist 6-kuulise vangistusega. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta karistus tingimisi täitmisele pööramata 3-aastase katseajaga. Lisakaristusena KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks.
Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning P.H tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 3, 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o ekspertiiside tegemisega tekkinud kulu, määratud kaitsjale makstud tasu ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk 532,50 eurot. Arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.