1-14-2605/22 - Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja - lahend.ee

6.KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1,3 alusel välja mõista I.H: sundraha II astme kuriteo toimepanemise eest 1,5 palga alamääras s.o 532,50 eurot; tasu riigi õigusabi osutamise eest summas 108 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 6 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank EE891010220034796011, Swedbank EE932200 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal EE 403300333416110002. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-14-2605, I.H ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kohtuotsuse põhiosa I.H süüdistatakse selles, et tema, olles 20.09.2010 karistatud Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 alusel, seega isikuna, kes on varem toime pannud varguse, uuesti, ajavahemikus 11.01.2012 kella 13.15 kuni 12.01.2012 kella 15.00 tungis ukse ja ukseluku lõhkumise teel Tallinnas Xxxasuvasse korterisse ning võttis sealt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise

1-14-2605 eesmärgil Xxxkuuluva hõbeketi koos ristripatsiga väärtusega 50 eurot, kulast laualatuse sõrmuse väärtusega 200 eurot, kuldsõrmuse lilla kiviga – aleksandriit – väärtusega 250 eurot, tsaariaegse kuldraha 5 rubla väärtusega 300 eurot, hõbesõrmuse (vanaaegse filigraankaunistusega) väärtusega 150 eurot, väärtuseta käekella, kaksteist melhiorist dessertlusikat kahes karbis koguväärtusega 20 eurot, kuus melhiorist supilusikat ühes karbis koguväärtusega 20 eurot, kuus melhiorist nuga ja kahvlit ühes karbis koguväärtusega 35 eurot, kolm melhiorist salatilusikat väärtusega 15 eurot, kolm hõbedast kullatud otsaga kahvlit koguväärtusega 30 eurot, neli melhiorist salatikahvlit koguväärtusega 20 eurot, kolm väikest melhiorist salatilusikat koguväärtusega 10 eurot, kolm hõbedast salatilusikat koguväärtusega 30 eurot, kaks melhiorist tordilabidat koguväärtusega 20 eurot. Sellise tegevusega tekitas I.H kannatanule kahju kokku summas 1 150 eurot. Seega I.H võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eemärgil, mis oli toime pandud sissetungimisega, ja isiku poolt, kes varem on toime pannud varguse, pani toime KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas: Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav I.H ning tema kaitsja vandeadvokaat Riine Lumiste kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus leiab, et I.H poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et I.H tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Karistus on kooskõlas karistuse eesmärkide ja süüdistatava süü suurusega. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 9 kohaselt määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 166 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,13 eurot tunnis ja 355 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 532,50 eurot. Menetlevas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu ja süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteo või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud, kuulub rahuldamisele ning I.H-lt kannatanu KÜ Xxxkasuks väljamõistmisele. Asitõendid puuduvad. Kohus juhindub KrMS § 175 lg 1 p 4,9, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 180 lg 1,3, VÕS § 310 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5. Leo Kunman Kohtunik