Riigiprokuratuuri 28. veebruari 2014 määrus kaebuse rahuldamata jätmises
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Mustvee Linnavalitsuse lepinguline esindaja vandeadvokaat Kati Raudsepp, kaebus
RESOLUTSIOON
1.Riigiprokuratuuri 28. veebruari 2014 määrus jätta muutmata.
2.Mustvee Linnavalitsuse lepingulise esindaja vandeadvokaat Kati Raudsepa kaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. Asjaolud
1.06.02.2014 esitas Mustvee linnapea Lõuna Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse, milles palus kontrollida Mustvee Linnavolikogu revisjonikomisjoni 17.01.2014 aktis toodud A.A. ja A.B. i poolt toimepandud rikkumisi lepingute sõlmimisel ja juhul, kui tegemist on tegudega, mis on karistusseadustiku kohaselt karistatavad, alustada kriminaalmenetlust.
2.Vanemprokurör Kristiina Laas jättis oma 14.02.2014 teatega kriminaalmenetluse alustamata alljärgnevatel põhjustel: KarS § 201 järgi kvalifitseeritav kuritegu, s.o omastamine, eeldab valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramist. Käesoleval juhul ei ole avalduses ega revisjoniaktis nimetatud ühtegi asjaolu, mis tõendaks, et sõlmitud lepingute alusel teostatud väljamaksed oleksid sooritatud vastusooritust saamata. Lepingute alusel on töid teostatud. Seega ei saa rääkida linnavalitsuse raha kolmandate isikute kasuks pööramisest. Samuti leidis vanemprokurör, et kaebuses ja revisjoniaktis kirjeldatud
tegude näol ei ole tegemist usalduse kuritarvitamisega, kuna märgitud kuriteokoosseis nõuab suure varalise kahju tekitamist, mida käesolevalt aga põhjustatud ei ole.
3.Mitte nõustudes kriminaalasja alustamata jätmisega, esitas Mustvee linnapea M.K. 21.02.2014 Riigiprokuratuurile kaebuse, milles kordas kuriteokaebuses esitatud seisukohti ja leidis, et kas vastusooritus tehti või ei tehtud, ei ole omastamise süüteokoosseisu puhul primaarne. Revisjonikomisjon on kontrollinud ainult lepinguid ja see, kas nende alusel ka reaalselt töid teostati, ei ole käesoleval hetkel teada. Kaebaja oli seisukohal, et esinevad ka usalduse kuritarvitamise süüteokoosseisu tunnused, mis seisnevad selles, et lepingud sõlmiti ilma volitusteta ja juba see fakt iseenesest tekitas Mustvee Linnavalitsusele kahju.
4.Riigiprokuratuuri 28.02.2014 määrusega jäeti kaebus rahuldamata ja leiti, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuses esitatud väited ei anna alust menetlusotsuse tühistamiseks. Riigiprokurör nõustus täielikult teates kriminaalmenetluse mittealustamise kohta toodud seisukohtadega selles, et esitatud materjalides ja kaebuses puuduvad KarS § 201 ja § 2172 sätestatud kuriteokooseisude kriminaalmenetluse alustamise ajend ja alus ning märkis, et kriminaalmenetlus ei kuulu alustamisele. Määruse põhjendused olid järgmised. 4.1 Esitatud materjalidest nähtub, et Mustvee Linnavalitsus, keda esindas abilinnapea A.A. , sõlmis 29.07.2013 ilma linnavalitsuse otsuseta töövõtulepingu nr 2/07-13 XXX OÜ-ga Mustvee rannapargi kõnniteede ehitustööde teostamiseks. XXX OÜ-ga sarnaste tööde teostamiseks oli A.A. poolt 29.08.2013 sõlmitud ka töövõtuleping nr 1/08-13. Kahe lepingu alusel esitatud arvete alusel on välja makstud kokku 19 510,95 eurot. Eelarves vastav kuluartikkel puudus. Tööd on vastu võtnud linnavalitsuse poolt A.A. . Töid on akteeritud rohkem 48m2. Milles seisneb otsene materiaalne kahju, mis tekitati nimetatud lepingute sõlmimisega ning tööde teostamisega, kuriteokaebusest ega kaebusest Riigiprokuratuuri ei nähtu. Revisjoniaktis nr 5 märgitud 48 m2 enamakteeritud tööde maksumust välja toodud ei ole. 4.1.1 Revisjoniaktist nähtuvalt on A.A. linnapeana sõlminud veel 06.08.2013 lepingu XXXXX OÜga Mustvee rannapargi valgustusega seonduvate tööde tegemiseks ja 06.08.2013 abilinnapea ülesannetes OÜ-ga XXXXX Mustvee lasteaia elektritööde teostamiseks. Lepingute sõlmimiseks ei korraldatud vähempakkumist ja lepingu sõlmimiseks puudus Mustvee Linnavalitsuse otsus. Lasteaia remonditöödele sõlmis abilinnapea linnapea ülesannetes A.A. linnavalitsuse otsuseta käsunduslepingu nr 6.1-9.1/56. Eelarves vastavad kuluartiklid puudusid. 4.1.2 A.B. sõlmis 15.10.2013 veel ka Peipsi järve kalda osaliseks puhastamiseks töövõtulepingu nr 6.1-10/70 XXX Eesti Oü-ga ja 25.10.2013 töövõtulepingu lisa kokku summas 6089,88 eurot. Leping sõlmiti vähempakkumist korraldamata ja linnavalitsuse vastava korralduseta. 4.2 Riigiprokurör leidis, et ülaltoodud lepingute sõlmimise näol ei olnud tegemist usalduse kuritarvitamisega (§ 2172 lg 1), esitades määruses ka vastavad põhjendused. Kuivõrd Tartu Ringkonnakohtule esitatud kaebuses taotleb selle esitaja kriminaalmenetluse algatamist veel vaid KarS § 201 tunnustel, nõustub ta järelikult Riigiprokuratuuri määruses toodud seisukohtadega A.A. ja A.B. i tegevuses KarS § 2172 sätestatud kuriteokoosseisu puudumisest, mistõttu riigiprokuröri sellekohaseid seisukohti käesolevas määruses lähemalt ei käsitleta. 4.3 Edasi märkis riigiprokurör, et puuduvad ka KarS § 201 kuriteo tunnused. KarS § 201 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu moodustab valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. Ei kuriteokaebuses, sellele lisatud materjalides ega ka kaebuses Riigiprokuratuurile ei esine dokumente ega kontrollitavat informatsiooni selle kohta, et akteeritud tööd oleksid teostamata ning makstud summad oleksid omastatud lepingu sõlmijate või kolmandate isikute poolt. -2-
4.4 Riigiprokurör lisas, et kriminaalmenetlus on olemuslikult kõige tõsisem sekkumine isikuvabadustesse, mille alustamine peab olema äärmiselt põhjendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on samale põhimõttele viidates leidnud oma 22.09.2010 lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-60-09, et „kõnealust põhimõtet täpsustades märgitakse KrMS § 193 lg 1 ja § 194, et kriminaalmenetluse alustamiseks peavad olemas olema ajend (kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave) ja alus (kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis) ja tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline.“ KrMS § 194 lg 2 järgi on kriminaalmenetluse aluseks kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis (s.o kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave). KrMS § 193 lg 1 kohaselt alustatakse kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga vaid juhul, kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 sätestatud asjaolud. KrMS § 199 lg 1 p 1 kohaselt ei alustata kriminaalmenetlust kui puudub kriminaalmenetluse alus, s.o kui puuduvad kuriteo tunnused. Kuna esitatud avaldusest ei nähtu, et oleks toime pandud kuritegu, siis on Lõuna Ringkonnaprokuratuur õigesti jõudnud järeldusele, et kriminaalmenetlus ei kuulu alustamisele KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Kriminaalmenetlus ei asenda teise õigusharu, tsiviilõiguse reguleerimismehhanisme ega õiguskaitset kodanikule ja juriidilistele isikutele, sh KOV-le. Just tsiviilõiguse ja kohtulahendite täitemehhanismide kaudu kaitseb Eesti Vabariik kui õigusriik oma kodanike põhiõigusi, sh õigust oma varale, mistõttu kui Mustvee linnapea M.K. leiab, et linnapea kohustusi täitnud A.A. ja A.B. on Mustvee Linnavalitsusele kahju tekitanud, on tal õigus pöörduda tsiviilhagiga tsiviilkohtusse. Esitatud materjalide alusel ja hinnates neid komplektselt saab teha järelduse, et A.A. ja A.B. i käitumisest töövõtulepingute sõlmimises, kuigi ilma volitusteta, ei esine KarS § 201 omastamise, samuti aga KarS 2172 usalduse kuritarvitamise kuritegude koosseisu tunnuseid.
5.Riigiprokuratuuri määruse peale esitas kaebuse Mustvee Linnavalitsuse lepinguline esindaja vandeadvokaat K. Raudsepp, kes taotleb määruse tühistamist ning A.A. ja A.B. i suhtes kriminaalmenetluse algatamist KarS 201 lg 2 p 3 tunnustel. Kaebuses märgitakse alljärgnevat.
5.1.Mustvee Linnavalitsuse 24.05.2013 korraldusega nr 95 kuulutati välja vähempakkumine „Mustvee rannapargi promenaadi I osa ehitus“. Sama korraldusega kinnitati vastava pakkumise kutse dokumendid ning moodustati komisjon pakkujate kvalifitseerimiseks, pakkumiste läbivaatamiseks ja hindamiseks. Korralduse punkti 4 kohaselt tuli vastaval komisjonil esitada otsused pakkujate kvalifitseerimise ja pakkumiste hindamistulemuste kohta kinnitamiseks Mustvee Linnavalitsusele. Vastav Mustvee Linnavalitsuse korraldus ning selle alusel kinnitatud pakkumise kutse dokumendid on käsitatavad Mustvee linnavara valitsemise korra (edaspidi nimetatud „Kord“) § 6 lg-s 2 sätestatud vara omandamiseks kehtestatava täpsema korrana. Mustvee Linnavalitsuse 21.06.2013 protokollilise otsusega tunnistati eelnevalt osundatud komisjoni arvamust aluseks võttes „Mustvee rannapargi promenaadi I osa ehitus“ läbiviimiseks väljakuulutatud pakkumine nurjunuks. 5.2 Mustvee Linnavalitsuse liige A.A. , tegutsedes linnapea ülesannetes, on selleks Korra § 6 lg 1 p 3 ettenähtud Mustvee Linnavalitsuse otsust omamata ning ilma, et Mustvee Linnavalitsuse poolt oleks Korra § 6 lg 2 alusel kehtestatud antud teenuste tellimiseks vastav kord (vähempakkumiste väljakuulutamine), sõlminud Mustvee Linnavalitsuse nimel järgmised lepingud:
1.29.07.2013 töövõtuleping nr 2/07-132 ja 29.08.2013 töövõtuleping nr 1/08-13 XXX OÜ-ga, mille objektiks oli Mustvee rannapargi kõnniteede ehitustööde teostamine. Ka on A.A. allkirjastanud Mustvee Linnavalitsuse nimel XXX OÜ-ga sõlmitud lepingute järgsete tööde üleandmise aktid, mis olid vastavalt lepingutele aluseks XXX OÜ poolt Mustvee Linnavalitsusele arvete esitamisele. XXX OÜ on esitanud Mustvee Linnavalitsusele kolm arvet: arve nr 318 summas 9287,16 eurot, arve nr 321 summas 8792,57 eurot ja arve nr 324 summas 4160,68 eurot. Kokku on Mustvee Linnavalitsuse poolt tehtud XXX OÜ-le väljamakseid summas 19 510,95 eurot. Mustvee linna 2013 eelarves vastav kuluartikkel puudus; -3-
2.06.08.2013 ehituse töövõtuleping XXXXX OÜ-ga, mille objektiks oli Mustvee rannapargi valgustusega seonduvate tööde teostamine. Samuti on A.A. allkirjastanud Mustvee Linnavalitsuse nimel XXXXX OÜ-ga sõlmitud lepingujärgsete tööde üleandmise akti, mis oli vastavalt lepingule aluseks XXXXX OÜ poolt Mustvee Linnavalitsusele arvete esitamisele. Kokku on XXXXX OÜ esitanud Mustvee Linnavalitsusele kaks arvet, summas 9984,35 eurot ja 1204,39 eurot. Kokku on Mustvee Linnavalitsuse poolt tehtud XXXXX OÜ-le antud töövõtulepingu alusel väljamakseid summas 11 188,74 eurot;
3.06.08.2013 ehituse töövõtuleping nr 06082013 XXXXX OÜ-ga, mille objektiks oli Mustvee linna lasteaia ehitustööde teostamine. Lepingu kohaselt on ehitustööde maksumus 4642,25 eurot;
4.28.08.2013 käsundusleping nr. 6.1-9.1/56 F.T. iga, mille objektiks oli Mustvee lasteaia ehitustööde korraldamine ja maksumuseks 1410,55 eurot. A.A. on isiklikult korraldanud lasteaia remonttööde ja ehitusmaterjalide soetamist summas 8504 eurot. Mustvee linna 2013. aasta eelarves vastav kuluartikkel puudus. 5.3 Mustvee Linnavalitsuse liige A.B. , tegutsedes linnapea ülesannetes, on selleks Korra § 6 lg 1 p 3 ettenähtud Mustvee Linnavalitsuse otsust omamata ning ilma, et Mustvee Linnavalitsuse poolt oleks Korra § 6 lg 2 alusel kehtestatud teenuse tellimiseks vastav kord (vähempakkumiste väljakuulutamine), sõlminud Mustvee Linnavalitsuse nimel XXX Eesti OÜ-ga töövõtulepingu nr 6.1-10/70 ning 25.10.2013 selle lisa. Vastava lepingu objektiks oli Mustvee linna territooriumile jääva Peipsi järve kalda osaline puhastamine. Lepingujärgsete tööde maksumuseks oli 5585,88 eurot ja selle lisas sätestatud tööde maksumuseks 504,00 eurot. 5.4 Mustvee Linnavolikogu revisjonikomisjoni poolt 17.01.2014 koostatud akti kohaselt on tuvastatud, et nii A.A. kui ka A.B. i poolt sõlmitud tehingu alusel Mustvee linnale tekkinud rahalisi kohustusi on täidetud laenuvahenditest. Vastavad laenuvahendid olid Mustvee linnale väljastatud AS-ga Swedbank 11.02.2013 sõlmitud laenulepingu nr 13-008406-JI alusel sihtotstarbeliselt Mustvee Kesk-Peipsi sadama ehitustööde finantseerimiseks. 5.5 Kaebuse esitaja leiab, et nii A.A. kui A.B. i teod vastavad KarS § 201 lg 2 p 3 sätestatud kuriteo tunnustele, põhjendades oma seisukohta alljärgmiselt. 5.5.1 Vastavalt Mustvee linna põhimääruse (edaspidi „Põhimäärus“) § 58 lg 1 on linnavara Mustvee linnale kui omavalitsusüksusele kuuluv kinnis- ja vallasvara, s.o asjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. Põhimääruse § 61 lg 2 kohaselt on linnavara valitseja linnavolikogu ja linnavalitsus ning lg 5 kohaselt toimub linnavara valdamine, kasutamine ja käsutamine linnavolikogu poolt sätestatud korras. Vastavalt Põhimääruse § 38 lg 1 p-le 2 esindab linnapea omavalitsusüksust ja linnavalitsust vastavalt seadusega, linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Korra § 6 lg 3 kohaselt sõlmib linnavara omandamise lepingu linnapea või linnapea poolt volitatud isik. Arvestades eelnevat omasid nii A.A. kui A.B. , kes olid varasemalt viidatud linnapea käskkirjade alusel määratud vaidlusaluste tehingute tegemise ajal linnapea asendajateks, oma ametikohast lähtuvalt õigust Korra § 6 lg 3 kohase linnavara omandamise lepingu sõlmimiseks. Kuivõrd linnavaraks on ka rahaliselt hinnatavad kohustused, siis olid selliste kohustuste võtmiseks lepingute sõlmimise õiguse kaudu usaldatud linnapea asendajaks oleku ajaks nii A.A. le kui A.B. ile Mustvee linna rahalised vahendid. Mõlemal oli õiguslik volitus vastavate linna varaliste vahendite osas. 5.5.2 KarS § 201 lg 1 järgi on koosseisupärane tegu „enda või kolmanda isiku kasuks pööramine". Teise isiku kasuks pööramisena tuleb vaadelda tegu, mis annab alust järeldada, et teo toimepanija soovib edaspidi kas ise võõra objekti, s.o asja või vara omanikuna käituda või soovib lasta seda teha kolmandal isikul. See tähendab, et isik peab mingil objektiivselt avalduval viisil omastamistahte manifesteerima. Käesoleval juhul saab koosseisupärasteks tegudeks pidada A.A. ja A.B. i poolt eelnevalt käsitletud ja Mustvee Linnavalitusele rahalisi kohustusi tekitavate lepingute ja A.A. puhul ka tööde üleandmise aktide allkirjastamist. Seejuures on vastavate tehingutega pööratud Mustvee -4-
linna vara kolmandate isikute – s.o vastavate lepingute järgsete töövõtjate ja kaebuse punktis 3.4. nimetatud tehingu puhul käsunditäitja omandisse. 5.5.3 Nii A.A. kui A.B. i poolt kõnesolevate tehingute sõlmimine toimus vastuolus Mustvee Linnavolikogu 24.08.2007 määrusega nr 10 kinnitatud Mustvee linnavara valitsemise korrale – seega ebaseaduslikult. A.A. ega A.B. ei tohtinud ilma Mustvee Linnavalitsuse otsuseta ja vastava korrata (vähempakkumise läbiviimine) kõnesolevaid tehinguid sõlmida. Kuna nendes tehingutes Mustvee Linnavalitsusele ettenähtud rahalised kohustused tekkisid ja need täideti ebaseaduslikult sõlmitud tehingute alusel, oli ka vastavate tehingute alusel tööde eest tasude maksmine KarS § 201 lg 1 tähenduses ebaseaduslik. 5.5.4 Allakirjutanu ei pea õigeks Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri seisukohta, nagu välistaks praegusel juhul omastamise asjaolu, et Mustvee linn sai sõlmitud lepingute alusel väidetavalt vastusoorituse. Esiteks on nii kuriteokaebuses kui Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 14.02.2014 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisele esitatud kaebuses avaldatud, et ehitustööde teostamine või mitteteostamine ei ole teada. Kaevatavas määruses on seevastu aga vaid paljasõnaliselt nenditud, et ei esine dokumente ega kontrollitavat informatsiooni selle kohta, et akteeritud tööd oleksid teostamata. Seejuures on jäänud täiesti tähelepanuta asjaolu, et mitte kõigi lepingute puhul polnud koostatud tööde üleandmise akte. Samuti ei tähenda pelgalt aktide olemasolu ka tööde faktilist teostamist. Seega tuleks kriminaalmenetluse alustamise järgselt antud asjaolu täpsemaks väljaselgitamiseks teostada objektidel, kus väidetavad ehitustööd pidi teostatama, vaatlused, samuti kuulama üle nii kannatanu (Mustvee linna) esindaja(-d) kui ka tunnistajatena väidetavaid ehitustöid teostanud isikud. Teiseks omab praeguses kontekstis olulist tähendust ka võimaliku vastusoorituse väärtuse kindlaksmääramine. Olukorras, kus võimaliku vastusoorituse väärtus on ebaproportsionaalselt väike võrreldes kolmanda isiku kasuks pööratud rahaliste vahendite väärtusega, ei saa vastusooritus omada mingit õiguslikku tähendust. Vastusoorituse väärtuse väljaselgitamiseks on alustatava kriminaalmenetluse raames võimalik määrata ekspertiis. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Tartu Ringkonnakohus nõustub Riigiprokuratuuri 28.02.2014 määruses sedastatud põhjendustega kriminaalasja nr 14760000023 alustamata jätmises, leiab, et määrus on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Mustvee Linnavalitsuse esindaja kaebus Riigiprokuratuuri seisukohti ei väära ning tuleb jätta rahuldamata. Käesolevas määruses vastab ringkonnakohus kaebuses toodud väidetele ning Riigiprokuratuuri argumente täies mahus üle ei korda.
7.KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lg 1 või lg 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus. Seega on ringkonnakohtul pädevus KrMS § 208 alusel esitatud kaebuse lahendamisel otsustada, kas kriminaalmenetluse jätkamine võiks olla vajalik selgitamaks välja võimalikud tähtsust omavad asjaolud. Samas peab ringkonnakohus arvestama, et vastavalt KrMS § 30 lg 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Seega on kohtueelses menetluses erinevate menetlusotsustuste vastuvõtmine või vastuvõetud menetlusotsustuste põhjendatuse hindamine prokuratuuri pädevuses ja kohtul puudub õigus ette kirjutada edasise menetluse detailset käiku koos kohustuslike toimingutega. Kohus saab aga juhtida tähelepanu elementaarsetele puudustele kriminaalmenetluse läbiviimises ja vajadusele mõnda asjaolu täiendavalt selgitada. Samuti on ringkonnakohus õigustatud hindama, kas uurimisasutus ja prokuratuur on õigesti tõlgendanud ning kohaldanud asjassepuutuvaid õigusnorme.
8.Käesolevas asjas ei nõustu Mustvee Linnavalitsuse esindaja KarS § 201 sisustamisega menetleja poolt ning leiab, et A.A. ja A.B. on toime pannud omastamise, s.o KarS § 201 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kaebuses peetakse KarS § 201 sätestatud koosseisupärasteks tegudeks A.A. -5-
ja A.B. i poolt Mustvee Linnavalitsusele rahalisi kohustusi tekitavate lepingute sõlmimist ja A.A. puhul ka tööde üleandmise aktide allkirjastamist ning vastavate tegudega Mustvee linna vara kolmandate isikute (s.o vastavate lepingute järgsete töövõtjate ja kaebuses märgitud käsunditäitja) omandisse pööramist. Siinjuures ei pea kaebaja õigeks menetlejate seisukohta, nagu välistaks praegusel juhul omastamise koosseisu asjaolu, et Mustvee linn sai A.A. ja A.B. i poolt sõlmitud lepingute alusel ka vastusoorituse.
9.Ringkonnakohus, hinnates teadaolevaid asjaolusid, nõustub Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ja Riigiprokuratuuri seisukohaga kriminaalmenetluse alustamata jätmise põhjendatuses, kuivõrd lähtuvalt KrMS § 199 lg 1 p 1 ei kuulu kriminaalmenetlus alustamisele, kui puudub kriminaalmenetluse alus. Aluse puudumine võib tähendada nii seda, et puudub tegu karistusõiguse mõttes kui ka seda, et tegu ei vasta ühelegi kuriteokoosseisule. 9.1 KarS § 201 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisu moodustab valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramine. Subjektiivsest küljest ei eelda omastamine ühegi objektiivse koosseisu tunnuse osas rohkemat kui kaudset tahtlust. 9.2 Ringkonnakohus nõustub varasemate menetlejate seisukohtadega selles, et asjas ei esine dokumente ega kontrollitavat informatsiooni selle kohta, et A.A. ja A.B. i poolt sõlmitud lepingutes kokku lepitud tööd oleksid jäänud teostamata ning makstud summad oleksid omastatud lepingu sõlmijate või kolmandate isikute poolt. Tööde teostamata jätmist ei väideta otsesõnu ka Tartu Ringkonnakohtule esitatud kaebuses, vaid märgitakse üldsõnaliselt, et tööde teostamine või mitteteostamine ei ole teada. Samuti puudub kaebuses igasugune märge, mille alusel võiks asuda seisukohale, et A.A. ja A.B. oleksid neile ette heidetud lepingute sõlmimisel tegutsenud teadmisega või vähemalt võimalikuks pidades, et lepingus kirjeldatud töid üldse teostama ei hakatagi. Seega käesolevalt nende poolt lepingute sõlmimine ei väljenda kuidagi võõrast omandit kahjustavat hoiakut. Küll aga leiab kaebaja, et vajalik oleks tellitud ehitustööde objektidel vaatluste läbi viimine, kannatanu (Mustvee linna) esindajate üle kuulamine ja ehitustööde läbiviijate tunnistajatena küsitlemine. Kaebuses peetakse vajalikuks ka ekspertiiside teostamist, selgitamaks välja, millises ulatuses töid tehti. Mustvee Linnavalitsuse esindaja leiab, et kõike seda peaks tegema kriminaalmenetluse raames. Ringkonnakohus kaebaja sellise seisukohaga nõus ei ole ja märgib järgmist. Kriminaalmenetluse alustamise otsus on diskretsiooniotsus ning sisaldab endas seetõttu kaalumist, kas esineb küllaldaselt andmeid, mis viitavad kuriteo tunnustele ja kas kuriteo toimepanemist on võimalik tõendada. KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 sätestatud asjaolud. Kriminaalmenetlus on isikute põhiõigusi intensiivselt riivav menetlus ja selle alustamine ei saa toimuda kergekäeliselt. Seetõttu ei ole kriminaalmenetluse ülesandeks mitte ainult kuriteo asjaolude selgitamine, vaid kahtlustatavate põhiõigusi tagav kohtlemine ning isiku alusetu kahtlustamise välistamine. Seega tuleb ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et jaatada ei saa kriminaalmenetluse alustamist selleks, et kindlaks teha oletatav tekitatud reaalne ja materiaalne kahju ning selle suurus. Töölepingute täitmist ja selle kvaliteetsuse kontrollimist ei teostata kriminaalmenetluse korras, vaid selleks on Mustvee Linnavalitsusel teised, s.o tsiviilõiguslikud vahendid. Nimetatud seisukohale on viidanud oma määruses ka riigiprokurör. Käesolevalt hinnatava materjali alusel ei saa teha järeldust A.A. ja A.B. i käitumises omastamise koosseisu esinemisest. Karistusõiguslik lähenemine lähtub ultima ratio ehk viimase abinõu põhimõttest ja seega ei ole võimalik isikule esitada kahtlustust kuriteos pelgalt oletuste põhjal. Kriminaalmenetluse alustamiseks on vajalik kriminaalmenetluse alus ning praegusel juhul sellist alust tuvastatud ei ole.
10.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 208 lg 5, jätab ringkonnakohus vaidlustatud Riigiprokuratuuri määruse muutmata ja Mustvee Linnavalitsuse lepingulise esindaja vandeadvokaat K. Raudsepa kaebuse rahuldamata. -6-
Paavo Randma kohtunik
-7-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.