lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-2961/2

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 07.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-14-2961/2
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Kaebus Riigiprokuratuuri tegevuse peale
Kuulutamise aeg
07.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
880
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

7. aprill 2014 Tartu, (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-2961

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud lahend

Riigiprokuratuuri 26. märtsi 2014 kaebuse rahuldamata jätmise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jaak Reinomägi taotlus riigi õigusabi määramiseks Riigiprokuratuuri 26. märtsi 2014 määrusele Tartu Ringkonnakohtusse kaebuse esitamiseks

RESOLUTSIOON

Jätta Jaak Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri 26. märtsi 2014 määruse vaidlustamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord RÕS § 15 lg 8 ja KrMS § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.10.03.2014 saabus Viru Ringkonnaprokuratuuri süüdimõistetu Jaak Reinomägi avaldus selles, et alustada kriminaalmenetlust Viru Maakohtu kohtujurist K.L. e suhtes teadvalt vale kohtulahendi tegemise eest tsiviilasjas nr 2-13-57423.
2.Vanemprokurör S. Meriloo jättis 19.03.2014 teatega nr 14740000055 kriminaalmenetluse alustamata, juhindudes KrMS § 199 lg 1 p 1. Karistusseadustik näeb ette vastutuse teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemise eest kas kohtuniku (KarS § 311) või kohtunikuabi (KarS § 3111) poolt. Kohtute seaduse § 114 ja § 125 nähtub, et kohtuniku abi ja kohtujuristi ülesanded on erinevad. Kuna K.L. on kohtujurist, siis ta ei ole KarS § 311 või 3111 sätestatud kuritegude subjektiks ja tema suhtes tuleb jätta kriminaalmenetlus alustamata. Ka mõne muu kuriteo tunnuseid avalduses ei tuvastatud.
3.25.03.2014 saabus Riigiprokuratuuri J. Reinomägi kaebus kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale.
4.Riigiprokuratuur jättis 26.03.2014 määrusega J. Reinomägi kaebuse rahuldamata, põhjendades seda järgmiselt.

4.1 Kohtujurist ei ole kohtunikuabi, mistõttu teda ei ole võimalik ülalnimetatud sätete alusel kriminaalvastutusele võtta. Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja määrus nr 1-13-57423 21.02.2014 ei ole tulenevalt riigi õigusabi seaduse § 15 lg 2 riigi õigusabi andmise otsustamine, vaid juba antud riigi õigusabi andmise lõpetamine määratud kaitsja taotluse alusel. Nimetatud määrusega lõpetas kohtujurist K.L. vandeadvokaat Anti Aasmaa taotlusel riigi õigusabi andmise kui perspektiivitu. Kaebaja ei ole kaebuses märkinud, milles seisneb nimetatud määruse koostamisel kohtujuristi kuritegelik käitumine vastavalt KarS § 311 või § 3111. Ülaltoodu alusel ei kuulu kaebus rahuldamisele ja kriminaalmenetlus alustamisele, kuna puuduvad tulenevalt KrMS § 194 alus ja ajend.

5.02.04.2014 registreeriti ringkonnakohtus J. Reinomägi taotlus riigi õigusabi saamiseks, et vaidlustada Riigiprokuratuuri 26.03.2014 kaebuse rahuldamata jätmise määrus. Taotlust põhjendab J. Reinomägi sellega, et ta on varatu ning tal on oma õiguste kaitseks, s.o kaebeõiguse teostamiseks Riigiprokuratuuri 26.03.2014 määrusele vaja advokaati. Viru Maakohtu kohtujurist K.L. e 21.02.2014 kohtumäärusega lõpetati tsiviilasjas nr 2-13-57423 J. Reinomägile riigi õigusabi osutamine. Et vaidlustada kriminaalmenetluste algatamata jätmist, taotles määruskaebuse esitaja riigi õigusabi määramist. Taotlus rahuldati 27.12.2013 kohtujuristi K.L. e määrusega tsiviilasjas 2-13-57423. Sellest olenemata ei saanud J. Reinomägi õigusabi vahendusel oma õigusi kaitsta. Kohtujuristi poolt langetatud määrus oli seega kuriteo tunnustega. RÕS § 15 lg 2 kohaselt võib kohus riigi õigusabi küsimusi otsustada kohtuniku abi. Kuna kohtujurist K.L. tegi kohtumääruse, mille sisu vastab riigi õigusabi küsimuse otsustamisele, on tal kohtuniku abi pädevus ning teda saab vastutusele võtta KarS § 3111 alusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohus, vaadanud läbi J. Reinomägi taotluse riigi õigusabi saamiseks, leiab, et esitatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Seejuures põhjendab ringkonnakohus oma seisukohta järgnevalt.
7.KrMS § 208 lg 1 kohaselt, kui KrMS § 207 lõikes 1 või 2 nimetatud kaebus või taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS §-s 2052 nimetatud alusel on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse või taotluse esitanud isik määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Osutatud sätte kohaselt on Riigiprokuratuuri määruse ringkonnakohtus vaidlustamiseks võimalik esitada kaebus üksnes advokaadi vahendusel. J. Reinomägi on esitanud taotluse riigi õigusabi saamiseks, et esitada määruskaebus Riigiprokuratuuri 26.03.2014 kaebuse rahuldamata jätmise määrusele. Seega, kuna J. Reinomägi ei ole KrMS § 208 lg 1 kohaselt kaebuse subjektiks ning on taotlenud riigi õigusabi saamist, tuleb ringkonnakohtul otsustada riigi õigusabi andmine.
8.RÕS § 7 lg 1 p 5 järgi riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Tutvudes kohtuasja menetluse käiguga, selgub, et J. Reinomägi soovib Riigiprokuratuuri 26.03.2014 määruse vaidlustamisega saavutada kriminaalmenetluse alustamist Viru Maakohtu kohtujuristi K.L. e suhtes, kes lõpetas 21.02.2014 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-13-57423 riigi õigusabi osutamise J. Reinomägile. Hinnates J. Reinomägi kaebuse perspektiivikust, toonitab ringkonnakohus, et kriminaalmenetlust alustatakse KrMS § 193 kohaselt üksnes juhul, kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. KrMS § 199 lg 1 p 1 järgi ei alustata kriminaalmenetlust, kui puudub kriminaalmenetluse alus. See hõlmab muuhulgas juhu, kus kuriteokaebuses kirjeldatud tegu ei vasta ühelegi karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisule.

-2-

8.1 Kaebemenetluse esemeks oleva KarS § 3111 dispositsioon sisaldab koosseisu kirjeldusena kohtunikuabi poolt teadvalt ebaseadusliku kohtulahendi tegemist. Selgusetuks jääb J. Reinomägi kaebuse taustal esiteks see, milles täpsemalt seisneb kohtujuristi lahendi ebaseaduslikkus. Teiseks, ringkonnakohus jagab sama asja varasemate menetlejate positsiooni, et kohtujurist ei ole KarS § 3111 subjektiks. KarS § 3111 subjektiks on kohtunikuabi. Kohtujurist (kohtute seaduse § 1251) ja kohtunikuabi (kohtute seaduse §§ 114124) seisavad kohtute seaduses eraldi instituutidena, omades seejuures nii mitmeidki erinevusi (nt ametisse nimetamise, ametinõuete ning sotsiaalsete tagatiste näol). Samamoodi ei laiene kohtujuristidele karistusseadustikus ettenähtud kohtunikuabi vastutus. Kirjeldatu põhjal leiab seega kohus, et J. Reinomägi kuriteokaebuses ei ilmne KarS § 3111 järgi kvalifitseeritava kuriteo elemente.

9.Sellest johtuvalt ning lähtudes RÕS § 7 lg 1 p-st 5 asub ringkonnakohus seisukohale, et J. Reinomägi võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselt vähene, mistõttu tema taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

-3-

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.