Kohtulahend

Sõiduauto Nissan Leaf reg nr XXX (tagastatud XXX) – jätta XXX.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §

SÜÜDISTUS

G.A ’i süüdistatakse selles, et tema isikute grupis koos Ronald Renke’ga, võttis 19.05.2013 ajavahemikul 09:40 kuni kella 12:30 Tallinnas, Pärnu mnt 148 juures asuvast kiirlaadimispunktist nr 37047 omavoliliselt ajutise kasutamise eesmärgil AS-le DNB Pank kuuluva ning OÜ Minirent kasutuses oleva sõiduauto Nissan Leaf reg.nr XXX väärtusega 22 000 eurot. Seega, süüdistuse kohaselt, pani G.A toime KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o grupis võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise. Samuti süüdistatakse G.A’i selles, et tema juhtis 19.05.2013.a kell 09:40 kuni vähemalt kella 12:30 mootorsõidukit Nissan Leaf, reg.nr XXX, olles joobeseisundis (alkoholi tarvitamisest tingitud joove, alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus 0,77mg/l) kuni kinnipidamiseni Tallinnas, Pärnu mnt 238 maja juures. Sellise käitumisega rikkus G.A liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Joobeseisund on liiklusseaduse tähenduses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega, süüdistuse kohaselt, pani G.A mootorsõidukit joobeseisundis (alkoholijoove) juhtides toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanu ei ole tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendid: Sõiduauto Nissan Leaf reg.nr XXX on tagastatud XXX (tl 71). G.A’i, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on G.A’i karistuseks KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 4 kuud vangistust, KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb G.A’ile mõista liitkaristus üksikaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 12 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg: kinnipidamine 19.05.–20.05.2013.a., s.o 2 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõista 11 kuud 28 päeva vangistust. Kokkuleppe kohaselt tuleb mõistetud karistus jätta KarS § 74 lg 1, 2 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui G.A ei pane 1 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul uut kuritegu ning täidab katseajal KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 toodud kohustusi, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Samuti tuleb KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada G.A ’i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Samuti on kokkuleppe kohaselt süüdistatavale selgitatud menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava G.A ’i süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et G.A tuleb süüdi tunnistada KarS § 215 lg 2 p 2, § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad G.A’ilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kriminaaltoimiku andmetel on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsja tasu summas 192 eurot ja koopiakulud summas 0,45 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 532,50 eurot. Lähtuvalt kohtuistungil prokuröri poolt esitatud taotlusest peab kohus võimalikuks jätta osaliselt riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, seda määratud kaitsjatasu osas summas 36 eurot. Ülejäänud osas kuuluvad kriminaalmenetluse kulud hüvitamisele G.A ’i poolt. Samuti, tulenevalt kohtuistungil esitatud taotlusest peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalasjas on asitõendiks sõiduauto Nissan Leaf reg.nr XXX, mis on kriminaaltoimikust nähtuvalt tagastatud XXX (tl 71). Antud sõiduauto näol on kriminaaltoimiku materjalidest (tl 54, 55, 60-61) nähtuvalt tegemist XXXvastutavas kasutuses oleva sõidukiga, mis tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt jätta kohtuotsusega XXX, kui sõiduki seaduslikule valdajale. Kohus juhindub KrMS § 126 lg 3 p 2; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, §

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.