Kohtulahend

aastat ametlikult ehitusfirmas, pärast seda 3 kuud mitteametlikult xxxx pakkijana ja 1 aasta kaupluses „xxxx“ koguja-laadijana. Kinnipeetava sissetulekuks enne vahistamist oli xxxx. Katseajal töötas isik ca pool aastat xxxxehitajana. Kinnipeetava toimetulekut mõjutasid võlad ja sõltuvusainete tarvitamine. Isik on korduvalt sooritanud röövimisi materiaalse kasu saamise eesmärgil. Vabanedes tingimisi ennetähtaegselt ei ole Viktor Levakovil kindalt töökohta, tema töökogemused on vähesed. T L on xxxx ning nõus Viktor Levakovi vanglast vabanemisel toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. Lähedastest on kinnipeetaval ema T L ja õde V L, kes elavad xxxx ning vend S S, kes elab ja töötab xxxx. T L sõnade kohaselt on kinnipeetaval suhted lähedastega head. Korralikke sõpru, kes isikut vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole. Isikul oli varem elukaaslane N S, kellega kontakt puudub ja kellega on ühine poeg. Kinnipeetavat on korduvalt karistatud kuritegude eest, mis on toime pandud grupis. Arvestades isiku varasemat käitumist, siis sellest nähtub, et isiku elustiil on olnud hoolimatu ja riskeeriv. Käesoleval hetkel isik väljendab soovi muuta oma käitumist ja elada õiguskuulekat elu. Kinnipeetava sõnul oli tal viimati alkoholi tarvitamisega probleem aastal 2006. Narkootikume proovis kinnipeetav esmakordselt 16aastaselt. Ta on tarvitanud fentanüüli, amfetamiini ja kanepit, ka intrivenoosselt. Karistusregistri andmetel on isikut 3-l korral karistatud NPALS alusel. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Kinnipeetav on osalenud sotsiaalprogrammis „12 sammu ehk igapäevane valik“. Isik rikkus katseajal kohustust mitte tarvitada narkootikume. Käesoleva vangistuse ajal viibib isik sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas, olles motiveeritud loobuma narkootikumide tarvitamisest. Sellest tulenevalt on isik nõus ka sõltuvusraviga xxxx rehabilitatsioonikeskuses. Kinnipeetav on korduvalt kuritegusid sooritades käitunud impulsiivselt. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab ka probleemide lahendamise oskuste kesisusele ja kuritegelikele hoiakutele, negatiivsele suhtumisele ühiskonda. Kinnipeetav on korduvalt rikkunud katseaja tingimusi ja teda kahtlustatakse uue kuriteo sooritamises katseajal KarS § 184 lg 2 alusel. Kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 42% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 35%. Eeltoodust tulenevalt toetab Viru Vangla Viktor Levakovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Lisaks toob vangla välja, et Viktor Levakov on esitanud nõusoleku sõltuvusravi kohaldamiseks. Viru Vangla teeb ettepaneku vabastada Viktor Levakov vangistusest tingimisi ennetähtaegselt seoses vangistuse asendamisega sõltuvusraviga, käitumiskontrollile allutamisega. Viru Vangla teeb ettepaneku kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,8 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava puhul on oluline hoiduda tarvitamast sõltuvusaineid ning suhtlemast kriminaalse taustaga tuttavatega. Majandusliku olukorra parandamiseks on vajalik võtta ennast arvele Eesti Töötukassas. Kui kohus otsustab vabastada Viktor Levakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna riskide maandamiseks talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud kohustused. Viktor Levakov avaldas kohtuistungil soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on oma vigadest aru saanud ja väga kahetseb, et sattus tühja asja pärast vanglasse. Viktor Levakovil on poeg, kellele ta lubas, et ta rohkem vanglasse ei satu. Tal on 2 tuttavat, kes ei tarvita narkootikume ja üks neist töötab xxxx rehabilitatsioonikeskuses. Viktor Levakovi sõnul töötab tema õde firmas xxxx ja tema saab sinna töökoha. Ta tahab tööle minna, et ära maksta hagid. Kinnipeetav tunnistas, et on väsinud vanglas olemisest ja tahab elada koos lähedastega. Viktor Levakov kinnitas, et kui tema probleem on narkootikumid, siis teda aitab Xxxx rehabilitatsioonikeskus.

Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Viktor Levakovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 07.01.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. V. Levakovi varasem elukäik (kriminaalkorras karistatud kaheksa korda) ning toimepandud kuritegude raskus viitavad tema ohtlikkusele. Kuna kinnipeetav kannab karistust narkokuriteo eest saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Väärib märkimist, et käesoleval ajal on vangistatu suhtes (Viru Maakohtu menetluses) pooleli kriminaalasi nr 1-13-3635 (12240105165) (KarS § 184 lg 2 p 1,2). Kinnipeetav ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt, sh Ida-Viru Maakohtu 02.08.2004 kohtumäärusega ja Viru Maakohtu 28.09.2009 kohtuotsusega, antud võimalust karistust vabaduses kanda, rikkudes käitumiskontrolli nõudeid ning pannes katseajal toime uusi tahtlikke kuritegusid. Eeltoodust järeldub, et varasemalt mõistetud karistused ei ole V. Levakovi puhul täitnud oma eesmärki ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Vaatamata varasematele karistustele ning kriminaalhooldusele allutamisele ei muutnud ta oma käitumist. Tulenevalt toimepandud kuriteo raskusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu ei suuda vabaduses ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida, tal puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumist. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega (diagnoositud narkosõltuvus), mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise kaitseks - on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust, prokuratuur ei toeta Viktor Levakovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Viktor Levakov ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat Viktor Levakovi on 8-l korral kriminaalkorras karistatud ja reaalset vanglakaristust kannab ta neljandat korda. Kuritegude dünaamika on kohtu hinnangul muutunud raskemaks. Viru Maakohtu 03.06.2010 otsusega KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud karistuse (3 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust) kandmiselt vabanes kinnipeetav Tartu Maakohtu 25.01.2012 määruse alusel tingimisi enne tähtaega elektroonilise

valve kohaldamisega (6 kuud) 07.02.2012 katseajaga kuni 16.12.2013 ja tema karistuse ärakandmata osa oli 1 aasta 10 kuud 9 päeva vangistust. Väärib märkimist, et Viktor Levakov pani KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime Viru Maakohtu 28.09.2009 otsusega määratud katseajal. Viru Maakohtu 03.08.2012 määrusega pikendati elektroonilise valve tähtaega 2 kuu võrra. Kuna Viktor Levakov tarvitas katseajal narkootikume, siis Viru Maakohtu määrusega nr 1-10-4275 07.03.2013 pöörati temale Viru Maakohtu 03.06.2010 kohtuotsusega KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud ja ärakandmata karistus 1 aasta 10 kuud 9 päeva vangistust kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel täitmisele ja Viktor Levakov kannab nimetatud karistust alates 07.03.2013. Viktor Levakovi osas on Viru Maakohtu menetluses kriminaalasi nr 1-13-3635 (12240105165) KarS § 184 lg 2 p 1,2 tunnustel, milline on toime pandud katseajal käitumiskontrolli all olles. Seega järeldub eelnevast, et varasemad korduvad karistused (sh reaalsed vangistused) ja karistuse kandmisest tingimisi vabastamised (sh tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastamine) ei ole avaldanud kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju, vaid ta on jätkanud uute ja järjest raskemate kuritegude toimepanemist. KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on esimese raskusastme rahvatervisevastane narkokuritegu. Kinnipeetaval Viktor Levakovil on diagnoositud narkosõltuvus. Tal puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava Viktor Levakovi vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt, täites kõiki kontrollnõudeid ja temale pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et töökoha mitteleidmisel, seega ebapiisava materiaalse kindlustatuse korral, narkootikume tarvitades ja suhtlemisel kriminaalkorras karistatud isikutega, võib Viktor Levakov toime panna uusi kuritegusid. Kindel elukoht, samuti moraalset ja materiaalset toetust pakkuv perekond, olid tal olemas ka enne selle kuriteo toimepanemist, mille eest ta karistust kannab, kuid need ei suutnud panna teda seaduskuulekalt käituma. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetutel tervikuna ära kanda neile mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetute tingimisi ennetähtaegset vabastamist (teistkordset). Kohus leiab, et Viktor Levakovi suhtes selliseid asjaolusid käesoleval ajal ei esine. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.