lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-10643/74

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 04.04.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-10643/74
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
04.04.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
899
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-10643/24Viru Maakohus Narva kohtumaja19.04.20131-12-10643/17Viru Maakohus Narva kohtumaja19.04.20131-12-10643/47Tartu Ringkonnakohus22.11.2013

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

4. aprill 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-10643

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 7. märtsi 2014 määrus A.J-i taotluse rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu A.J, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 7. märtsi 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu A.J-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.A.J tunnistati Viru Maakohtu 19.04.2013 otsusega süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning teda karistati vangistusega 7 aastat.

1.1 Sama otsusega mõisteti A.J-ilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 800 (kaheksasada) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest 0,45 eurot, transpordi- ja hoiukulud 574 (viissada seitsekümmend neli) eurot ja 98 senti, narkootilise aine ekspertiisi tegemise eest 252 (kakssada viiskümmend kaks) eurot, DNA ekspertiisi tegemise eest 1387 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend seitse) eurot, värvkatteekspertiisi tegemise eest 26 (kakskümmend kuus) eurot ja 33 senti, DNA ekspertiisi tegemise eest 589 (viissada kaheksakümmend üheksa) eurot, jäljeekspertiisi tegemise eest 314 (kolmsada neliteist) eurot. Määrati, et A.J on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul.

2.Tartu Ringkonnakohtu 22.11.2013 otsusega tühistati Viru Maakohtu 19.04.2013 otsus osaliselt, s.o A.J-ilt menetluskuluna väljamõistetud DNA ekspertiisidega seotud kulude osas 1387 euro ja 589 euro suuruses summas. Välja mõisteti menetluskuluna DNA

ekspertiisidega seotud kuludest (1387 eurot ja 589 eurot) A.J-ilt KrMS § 180 lg 3 alusel 693 eurot 50 senti ja 294 eurot 50 senti, jättes 693 eurot 50 senti ja 294 eurot 50 senti riigi kanda. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata.

3.Süüdimõistetu A.J esitas 03.12.2013 Tartu Maakohtule taotluse, paludes menetluskulude tasumise tähtaega pikendada ühe aasta võrra. Põhjustena tõi süüdimõistetu välja, et praegu ta ei tööta ning tal ei ole võimalust menetluskulusid tasuda.
4.Viru Maakohtu 07.03.2014 määrusega jäeti A.J-i taotlus menetluskulude tasumise pikendamiseks rahuldamata. Maakohtu põhjendused olid järgmised. 4.1 A.J põhjendab oma taotlust sissetulekute puudumisega. Käesoleval ajal kannab ta karistust vanglas. VangS § 38 alusel kindlustab vangla juhtkond võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Seega on A.J võimalus töötada ja maksta kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulusid. Viide sellele, et tal puudub sissetulek, ei ole põhjendatud. Kohus pidas antud juhul kaalukamaks siiski sissenõudja, s.o riigi huvi saada tema kasuks väljamõistetud summad süüdimõistetult kätte võimalikult kiiresti. Kohus võttis arvesse A.J-i karistuse tähtaega 7 aastat vangistust, samuti seda, et kohus andis A.J-ile võimaluse maksta menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul. Sellest tulenevalt jättis kohus A.J-i taotluse menetluskulude tasumise pikendamiseks Viru Maakohtu Narva 19.04.2013 kohtuotsuse järgi rahuldamata.
5.Süüdimõistetu A.J esitas maakohtu määruse peale kaebuse, taotledes menetluskulude tasumise edasilükkamist ühe aasta võrra. Kaebust põhjendab süüdimõistetu järgmiselt. 5.1 Määruskaebuse esitajale määrati pikaajaline vangistus, käesolevaks hetkeks ei ole A.J ega tema lähedastel võimalik tasuda selliseid kulutusi. Puudub töökoht, vanematest on jäänud vanaema ja vanaisa, kes on eakad ning kelle ülalpidamisel on süüdimõistetu alaealised vend ja õde. Sellepärast ei ole ta võimeline maksma menetluskulusid. A.J rõhutab, et ta ei keeldu tasumast määratud kulusid, kuid ta palub maksmise tähtaega lükata aasta aja võrra edasi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Tartu Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus jääb tagajärjetuks. Vastavasisulist seisukohta põhjendab kohtukolleegium järgmiselt.
7.KrMS § 424 alusel saab kohus rahalise karistuse ja KrMS §-st 423 tulenevalt ka menetluskulu või muu rahalise sissenõude tasumise tähtaega mõjuva põhjuse olemasolul pikendada või ajatada. Kohtu poole on A.J pöördunud taotlusega lükata menetluskulude tasumine aasta aja võrra edasi.
8.Puutuvalt süüdimõistetu taotlusesse, selgitab ringkonnakohus, et KrMS § 424 võimaldab süüdimõistetul taotleda esiteks menetluskulude ajatamist (ositi tasumine teatud tähtaja jooksul) ja teiseks pikendamist (menetluskulude tasumiseks ettenähtud tähtaja pikendamine üle ühe aasta). Menetluskulude tasumise edasilükkamise võimalust KrMS § 424 ei nimeta ega ole see ka hõlmatud kummagi osundatud taotlusalternatiiviga (ajatamine või pikendamine). Ehk siis, juba ainiti taotluse sisu tõttu puudub kohtul alus kaebuse rahuldamiseks. Sellesisulist taotlust ei saa aktsepteerida ka põhjusel, et süüdistatava huvidest lähtuv menetluskulude tasumise edasilükkamine kahjustaks oluliselt teiste isikute (antud juhul riigi kui sissenõudja) huvisid.
9.Järgnevalt peatub ringkonnakohus siiski ka küsimusel, kas A.J esineks mõjuv põhjus KrMS § 424 mõttes. Tuleb soostuda maakohtuga, et selliseid asjaolusid antud juhul ei esine. Kohtukolleegium toonitab, et KrMS § 424 on võimalik kohaldada üksnes mõjuvate

põhjuste olemasolu korral, mille tõendamiskoormis lasub süüdlasel. Tal tuleb esitada tõendid oma majandusliku seisukorra kohta (tervikuna), millest nähtuvalt oleks kohustuste täitmine võimatu või vähemalt ebamõistlikult koormav (RKKKm nr 3-1-1-57-12, p 9). 9.1 Kaebuses on A.J põhjendanud taotlust peaasjalikult sellega, et ta ei oma sissetulekut (ei tööta) ning tema lähedastel ei võimalik menetluskulusid tasuda. See, et süüdlane kannab reaalset vangistust ning tal puudub töökoht, ei ole ringkonnakohtu hinnangul iseenesest mõjuvaks põhjuseks KrMS § 424 mõttes. Vangistuses viibimise ajal on rahaliste kohustuste täitmine niikuinii raskendatud. Mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda ka asjaolu, et süüdimõistetu lähedastel puudub võimalus menetluskulusid tasuda. A.J-i rahalisi kohustusi hinnates leiab ringkonnakohus, et suure tõenäosusega ei õnnestuks tal menetluskulusid tähtaegselt tasuda ka nende tasumist KrMS § 424 mõttes pikendades või ajatades.

10.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 390 ja §-st 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja A.J-i määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.