Kohtulahend

karistuse

kandmisest

Viru

Vanglas

peale

käesoleva

Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Mati Senkel OÜ (asukoht Liivalaia 41-11, 10145 Tallinn) kasuks 72 (seitsekümmend kaks eurot, s.h on käibemaks 20%, s.o 12 eurot) eurot v.-adv. Mati Senkeli poolt määratud korras süüdimõistetu Raivo Vadi kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Raivo Vadilt menetluskuluna kaitsjatasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot riigituludesse v.-adv. Mati Senkeli poolt osutatud õigusabi eest. Raivo Vadil tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arvelduskontole SEB Pangas nr EE891010220034796011 või Swedbankis nr EE932200221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahaline nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud Viru Vangla esitas 03.03.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Raivo Vadi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Raivo Vadi kannab karistust Viru Maakohtu 28.04.2008 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 118 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 5 (viis) aastat. KrMS § 238 lg 2 kohaldamisega, vähendades karistust 1/3, mis on 1 (üks) aasta ja 8 (kaheksa) kuud, on Raivo Vadi karistuseks 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel, arvestades karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02.-03.09.2007, kokku

2 (kaks) päeva, on Raivo Vadi ärakandmisele kuuluv vangistus 3 (kolm) aastat, 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 74 lg 1,3 kohaldamisega nähti ette mitte pöörata karistust täitmisele, kui Raivo Vadi katseajal 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) kuud ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel pandi Raivo Vadile katseajaks kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Raivo Vadi anti katseajaks Viru Maakohtu Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja algust nähti ette arvestada alates 28. aprillist 2008. Viru Maakohtu 18.02.2010 määrusega pikendati Raivo Vadile Viru Maakohtu 28.04.2008 kohtuotsusega nr 1-08-2542 määratud katseaega 6 kuu võrra, s.o kuni 27.04.2011. Viru Maakohtu määrusega nr 1-08-2542 19.05.2011 rahuldati kriminaalhooldusametniku taotlus ja pöörati täitmisele Raivo Vadile Viru Maakohtu 28.04.2008 kohtuotsusega nr 1-082542 KarS § 118 p 1 järgi KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 kohaldamisega mõistetud karistus 3 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 loeti Raivo Vadi kinnipidamise tähtaeg 19.05.2011 karistuse tähtaja hulka, vähendades ärakandmisele kuuluvat karistust ühe päeva võrra, mõistes Raivo Vadile ärakandmisele 3 aastat 3 kuud ja 27 päeva vangistust kinnipidamiskohas. Karistuse kandmise alguseks loeti tähtaeg alates Raivo Vadi ilmumisest kinnipidamiskohta karistuse kandmisele. Raivo Vadi kannab karistust alates 04.07.2011. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 2 aastat 9 kuud ja kanda jääb veel 6 kuud 27 päeva vangistust. Kinnipeetavat Raivo Vadi on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja vanglakaristust kannab ta samuti esimest korda. Käesolev karistus on mõistetud raske tervisekahjustuse tekitamise eest, mille puhul on täheldatud kuriteo toimepanemise põhjusena ja ajendina sõltuvusprobleemi olemasolu. Kuna isikut on ühel korral kriminaalkorras karistatud, siis kuritegude dünaamikat ega kriminaalse käitumise mustrit ei ole võimalik määratleda. Ajavahemikul 29.07.-23.12.2013 oli kinnipeetav tööga hõivatud väljaspool vangla territooriumi asuvas asutuses (xxxx). Eelnevalt on olnud isik hõivatud vangla majandustöödel ja väljaspool vangla territooriumi asuvas asutuses (xxxx). Ajavahemikul 15.02.-04.04.2012 osales kinnipeetav sõltuvuskäitumist muutvas programmis Eluviisitreening. Isikule on võimaldatud kokkusaamise võimalusi, telefonikõnesid ja kirjavahetust, lisaks võimaldati avavanglaosakonnas viibimise ajal 6-l korral lühiajalisi väljasõite sihiga veeta aega lähedastega. Kinnipeetav Raivo Vadi paiknes avavanglaosakonnas ajavahemikul 04.07.2012 – 23.12.2013, kuid paigutati kinnisesse osakonda seoses distsipliinirikkumise toimepanemisega (mobiiltelefoni valdamine ja kasutamine). Kinnipeetaval Raivo Vadil on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanedes asub Raivo Vadi elama oma abikaasa S V juurde aadressile xxxx. Tegemist on 2toalise üürikorteriga, mille sobilikkuse osas probleeme ei ole täheldatud. Kinnipeetaval on keskeriharidus. Ta on omandanud lukksepp-elektriku eriala. Haridusse ja enesetäiendamisse suhtub kinnipeetav positiivselt. Enne vangistust ei olnud isik tööga hõivatud, vaid oli Töötukassas arvel. Enamik töökohti vabaduses olid isikul ametlikud ja pikaajalised. Isik omab tööoskusi ehituse alal. Rahalised nõuded on isikul tasutud. Vabanedes on kinnipeetaval garanteeritud töökoht xxxx töölisena. Lisaks on abikaasa vastavalt vajadusele nõus isikut materiaalselt toetama. Raivo Vadi lähedaste ringi kuuluvad ema L V ja abikaasa S V, kellega on suhted head ja toetavad. Kinnipeetaval on tütar eelmisest kooselust, kes elab iseseisvat elu ja kellega on suhtlus säilinud. Lisaks on isik oma abikaasaga saamas uut last, millest tulenevalt on

pühendunud suuresti peresuhete positiivsele säilitamisele. Varasemalt oli isikul suhtlusringkonnas kriminaalse taustaga tuttavaid, kuid nendega on suhted katkenud. Kinnipeetav ei ole mõjutatav ega ole teisi isikuid ära kasutanud. Antud kuritegu on otseses seoses alkoholi tarvitamisega ning isiku käitumine oli vägivaldne. Raivo Vadi mõistab, et alkoholi liigtarvitamine tekitab kahju nii endale kui ka teistele, kuid katseaja käigus sekkumistest ta õigeid järeldusi ei teinud, vaid jätkas alkoholi tarvitamist. Alkoholi tarvitamise osas seisneb uue kuriteo risk selles, et isik võib alkoholijoobes käituda vägivaldselt, ohustades seeläbi enda ümber olevaid isikuid. Kinnipeetav on motiveeritud alkoholist hoiduma. Isik ei ole tarvitanud narkootilisi aineid. Vangistuses on isik käitunud stabiilselt ja rahumeelselt. Kuritegelikke hoiakuid isiku käitumises ei ole täheldatud. Varasemalt on isik olnud kriminaalhooldusel, kuid rikkus registreerimiskontrollnõuet ja jätkas alkoholi tarvitamist. Antud ajahetkel on isik oma arvamust käitumiskontrolli osas muutnud, olles veendunud, et suudab talle pandavaid lisakohustusi täita. Õiguskuulekuse säilitamise osas on isiku jaoks peamiseks motivaatoriks perekond ja sündiv laps. Ohtlikkus seisneb isiku vägivaldses käitumises, kui isik on kuritarvitanud alkoholi ja kui tekib konfliktne olukord. Viru Vangla andemetel on kinnipeetava puhul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 10%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 16%. Lähtudes eeltoodust toetab Viru Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab kinnipeetava Raivo Vadi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis teeb vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetaval ei ole ülalpeetavaid. Raivo Vadi ema J V elab xxxx. Abikaasa S V sõnul on Raivo Vadil nii tema kui ka oma emaga head ja toetavad suhted. Raivo Vadi tutvusringkonda abikaasa iseloomustada ei oska. xxxx volitatud esindaja A A kinnitas telefonivestluses kriminaalhooldusametnikule, et Raivo Vadil on võimalik tööle asuda xxxx töölisena, et hakata isiklikku sissetulekut saama. S V töötab püsivalt ja on valmis vajadusel abikaasat materiaalselt toetama. Raivo Vadi on väärteokorras karistatud Alkoholiseaduse alusel. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Raivo Vadile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud lisakohustused. Raivo Vadi ise soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, kinnitades, et alkohol ei saa talle mingil juhul probleemiks vabaduses. Kinnipeetava sõnul suri tal ema xxxx, kuid tema ei saanud kahjuks matustele minna vanglatöötaja tegemata töö pärast. Raivo Vadi sõnul on tal täiskasvanud tütar, kuid peres on veel järelkasvu oodata, sest ajavahemikul xxxx peaks laps sündima. Distsiplinaarkaristus on talle määratud ema ja abikaasaga mobiiliga suhtlemise pärast. Raivo Vadi leidis, et kõige raskem on praegu abikaasal ja tema peaks olema abikaasa kõrval lapse sünnimomendil. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Raivo Vadi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 17.02.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. R. Vadi

poolt toime pandud kuriteo asjaolud, isiku varasem elukäik, käitumine karistuse kandmise ajal ning võimalused vabaduses ei võimalda teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Peab rõhutama, et KarS § 76 lg 3 sätetest tuleneb, et ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Vastavalt kriminaalasjas nr 07244001543 20.02.2008 koostatud ning riiklikus kriminaalmenetlusregistris avaldatud süüdistusaktile lõi R. Vadi 02.09.2007 kella 15.00 paiku kannatanu elukohas ühise alkoholitarvitamise ja sõneluse järel kannatanule ilma põhjuseta ühe korra 13,6 cm pikkuse teraga lauanoaga rindkeresse, tekitades eluohtliku tervisekahjustuse – rinnal vasakule rinnaõõnde ja südamepauna tungiva torke-lõikehaava. Raivo Vadi tunnistati süüdi eelkirjeldatud kuriteo toimepanemises Viru Maakohtu 28.04.2008 kohtuotsusega KarS § 118 p 1 järgi ja karistati KrMS § 238 lg 2 ja KarS § 68 lg 1 kohaldamisega lõpliku karistusega 3 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 alusel karistust ei pööratud tingimisi täitmisele, määrates talle katseajaks 2 aastat 6 kuud. Katseaja kestel pidi süüdimõistetu täitma KarS § 75 lg 1 p 1 - 5, lg 2 p 1 järgi ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kinnipeetav ei õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale antud võimalust karistust vabaduses kanda, rikkudes jämedalt käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 19.05.2011 kohtumäärusest, millega pöörati vangistus täitmisele, tuleneb, et Viru Maakohtu 18.02.2010 kohtumäärusega pikendati R. Vadile Viru Maakohtu 28.04.2008 kohtuotsusega määratud katseaega 6 kuu võrra, s.o kuni 27.04.2011. Kohus tuvastas, et kriminaalhooldus R. Vadi suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. R. Vadi rikkus nõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, hoidus kõrvale temale pandud täiendava kohustuse (mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume) täitmisest. Tema oli teadlik, millised tagajärjed võivad olla käitumiskontrolli ajaks kehtestatud nõudmiste mittetäitmise korral, seda enam, et Viru Maakohtu 18.02.2010 kohtumäärusega juba pikendati tema katseaega. Seega võib järeldada, et R. Vadi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord ühe aasta jooksul suudab selle läbida nõuetekohaselt. Prokurör leiab, et toimepandud vägivaldse isikuvastase I astme kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel, kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja võimalused vabaduses. Kuriteo raskusastet ja vägivaldsust arvestades puudub alus kinnipeetavat vabastada tingimisi enne tähtaega. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Jätkuvalt on olemas oht, et kinnipeetav võib jätkata vabaduses alkoholi tarvitamist, mis on varasemalt põhjustanud tema vägivaldset käitumist ning viinud kuritegude toimepanemiseni. Ka käesoleva vangistuse aluseks oleva kuriteo pani R. Vadi toime alkoholijoobes. Eeltoodu alusel, leiab prokurör, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud, kuna süüdimõistetu on näidanud oma varasema käitumisega, et kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute õigusrikkumiste toimepanemise. Kinnipeetava vabastamine vangistusest ei ole põhjendatud ning võiks riivata ühiskonna õiglusetunnet. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise ja elu kaitseks - on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Nimetatud vangistatu puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Lähtudes eeltoodust, prokuratuur ei toeta R. Vadi tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

Kaitsja märkis, et põhjust on kaaluda süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist, sest tegemist on esimest korda vangistuses viibiva isikuga, kes tõenäoliselt ei osanud ette kujutada, mis teda vangistuses ees ootab, kui karistus täitmisele pööratakse. Ta on aru saanud oma teo ühiskonnaohtlikkusest ja teinud õiged järeldused. Mis puudutab tema distsiplinaarkaristust, siis teda on karistatud vaid mobiili omamise eest, mida ta kasutas suhtlemiseks emaga. Arvestades, et kinnipeetava ema on surnud, siis tekkis tal arvatavasti hädavajadus emaga suhelda, et rääkida viimase tervisest ja käekäigust. Kinnipeetava abikaasa ootab last ja sel perioodil on suhtlemisvajadus suurem kui tavaliselt. Tal on töökoht ja vabanemisfondis on piisavalt raha, millega esialgu toime tulla. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on väike. Kaitsja sõnul on põhjust arvata, et Raivo Vadi käitub vabaduses õiguskuulekalt ja uusi kuritegusid toime ei pane. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Raivo Vadi võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et ta kannab karistust esimese raskusastme isikuvastase kuriteo eest, sest üksnes kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Raivo Vadi on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja ta kannab reaalset vanglakaristust ka esimest korda, mistõttu on selle positiivne mõju potentsiaalselt tugev. Kuritegu, mille eest kinnipeetav karistust kannab, on toime pandud alkoholijoobes ja seltskonnas, kus tarvitati alkoholi. Kinnipeetav on vangistuses olles läbinud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Raivo Vadi kinnitas kohtuistungil seda, et alkohol ei saa talle mingil juhul probleemiks vabaduses. Kinnipeetava kehtiv distsiplinaarkaristus ei ole seotud kuritegelike hoiakute väljendamisega. Kinnipeetav on olnud vanglas pidevalt tööga hõivatud ning talle on vanglast vabanedes garanteeritud töökoht xxxx töölisena. Viru Vangla andmetel on isikul rahalised nõuded tasutud. Eeltoodust järeldub see, et kinnipeetav on vangistuses astunud reaalseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht ning materiaalset ja moraalset toetust pakkuv perekond eelkõige abikaasa näol. Eraldi väärib märkimist, et Raivo Vadi abikaasa on xxxx lapseootel. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 10%, mis on madal risk ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 16%, mis samuti ei ole kõrge risk ja millest tulenevalt Viru Vangla toetab Raivo Vadi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt võib Raivo Vadi alkoholi tarvitanuna käituda vägivaldselt ja seeläbi ohustada teda ümbritsevaid isikuid. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saab kohtu arvates veelgi maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Raivo Vadile KarS § 75 lg 2 p 2,4 sätestatud lisakohustuste panemisega. Kohtu hinnangul tuleks Raivo Vadile, keda on esimest korda kriminaalkorras karistatud, anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Mati Senkel, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 72 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt.

Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.