Kohtulahend

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

03. aprill 2014.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 25.03.2014.a.

Kohtuasja number

1-13-9574

Kohtunik

Tiit Kullerkupp

Kohtuistungi sekretär

Kai Rosar

Tõlk

Tatjana Šibajeva

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid G.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

G.H , isikukood XXX, määratlemata kodakondsusega Karistuse kandmise algus 02.05.2013 ja lõpp 27.10.2014

RESOLUTSIOON:

Jätta G.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, G.H-le ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 25.02.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab G. H karistust Viru Maakohtu 28.11.2013 kohtuotsuse nr 113-9574 alusel, millega on ta süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9; KarS § 215 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 5 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestati alates 02.05.2013. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 5-l korral, reaalset vanglakaristust kannab kolmandat korda. Enamasti on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid, varasemalt ka kuritegusid avalikku korda kaitsvate võimuesindajate vastu.

Kuritegude dünaamika on muutunud kergemaks. Ühiseks jooneks on tegevusetus ja grupi mõju, teod on toime pandud raha saamise eesmärgil. Kinnipeetavale koostatud individuaalse täitmiskava täitmist pole kinnipeetav veel alustanud, kinnipeetaval on üks distsiplinaarkaristus. Isikul on vabanedes olemas elukoht, kuid puudub töökoht. Kuna tal puudub erialane haridus ja ta ei valda piisavalt riigikeelt, on erialase töö leidmine raskendatud. Madal konkurentsivõime seab ohtu tema ametliku majandusliku toimetuleku. Isiku suhted lähedastega on pingelised, tema suhtlusringkonda kuuluvad probleemse käitumisega noored. Tegemist on kergesti mõjutatava isikuga. Kinnipeetav õigustab oma käitumist. Varasemalt on ta kriminaalhoolduse all olles kontrollnõudeid rikkunud. Vangla hindab uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 58%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 40%. Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et arvestades isiku vanust ning toimepandud kuritegude arvu ja sagedust, ei ole ta veel võimeline oma käitumist muutma. Isikul on kuritegelikud hoiakud ja tal puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest. Prokuratuuri seisukoht. 20.03.2014 kohtule edastatud seisukohas märgib prokurör, et ei soovi võtta osa G .H tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör leidis, et G. H varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal ning toimepandud kuritegude korduvus ja sagedus viitavad tema ohtlikkusele. Viru Maakohtu 16.06.2011 mõistetud karistuse kandmisest vabanes G.H 28.09.2012, kuid juba 19.11.2012 pani ta toime kaks kuritegu. Ajavahemikus 19.11.2012 kuni 02.05.2013, st kuni vahi alla võtmiseni pani toime kokku üksteist varavastast ja avaliku korra vastast kuritegu. Mõistetud karistused ei ole G.H puhul täitnud oma eesmärki ning järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Vaatamata varasematele karistustele ja käitumiskontrollile allutamisele ei muutnud ta oma käitumist. Kuna kinnipeetav kannab karistust hulgaliste kuritegude toimepanemise eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata. Tulenevalt toimepandud kuritegu arvust ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu ei suuda vabaduses ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida, tal puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumist. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Tema ennetähtaegne vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid jäävad täitmata. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Prokuratuur ei toetanud G.H ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu istung. 25.03.2014 toimunud videokohtuistungil märkis süüdimõistetu, et soovib vabaneda ning arvas, et saab vabaduses hakkama.