Kohtulahend

Lk 1 / 1

1-14-1507

Juhindudes KarS § 50 lg 1 võtta lisakaristusena J.S-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga 5 (viis) kuud. Lisakaristuse aja algust arvata alates kohtuotsuse jõustumisest. LS §-le 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie (5) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista J.S-ilt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Margus Viirale makstud tasu riigi õigusabi eest eeluurimisel 200.40 €, ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532.50 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Rahalise karistuse summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank’is viitenumbriga 4100064858. Märkida tuleb tasumise dokumendile kriminaalasja number ja süüdimõistetu nimi. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Kohtuotsuse jõustumisel saata kohtuotsuse ärakiri Maanteeametile teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

Lk 2 / 2

1-14-1507

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Käesolevas kriminaalasjas on esitatud süüdistus selles, et J.S, 23.01.2014 kella 16.15 ajal juhtis xxxxx xxxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx-xxxxxx xxx x.-l kilomeetril suunaga xxxxxxx poole mootorsõidukit xxxxx xxx x registrinumbriga xxxxxx, olles joobeseisundis, mi savaldus selles, et tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110EST mõõdetult 1,02 mg/l +- 0,10 mg/l, seega alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,92 mg/l. Juhtides mootorsõidukit alkoholi joobeseisundis, pani J.S toime kuriteo KarS § 424 järgi. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: J.S-i süüdi tunnistamist KarS § 424 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus

päevamäära, s.o.384 eurot (kolmsada kaheksakümmend neli) eurot. Juhindudes KarS § 68 arvata eelvangistuses viibimise aeg alates 23-24.jaanuar 2014 s.o. 2 päeva karistusaja hulka arvestusega, et ühele vangistuse päevale vastab 3 päevamäära ja kandmisele kuulub karistus 114 päevamäära, s.o 364, 80 eurot (kolmsada kuuskümmend neli eurot ja 80 senti). Juhindudes KarS § 66 ja arvestades, et J.S-i sisetulek ei ole suur, lubada tal tasuda rahaline karistus ositi 12 kuu jooksul, s.o. tasumisega esimesel kuul 34,80 eurot igal järgneval kuul 30 eurot. Juhindudes KarS § 50 lg 1 järgi lisakaristusena võtta J.S-ilt mootorsõiduki juhtimise õigus tähtajaga 5 (viis) kuud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud, käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada J.S KarS § 424 järgi ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 532.50 € ja tasu riigi õigusabi eest 200.40 €. Asitõendeid ei ole. Tsiviilhagi ei ole. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Igor Pütsep Kohtunik

Lk 3 / 3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.