Kohtulahend

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

puuduvad. Vangistuse ajal käis kinnipeetav riigikeele õppes, lõpetas 12. klassi, on käinud regulaarselt psühholoogisel nõustamisel, on arvestatud sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“. 1 distsiplinaarkaristus.Vabanemise korral asub elama oma vanemate juurde. Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. J.U kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et J.U lähivõrgustiku moodustavad ema, vanaema, õde ja kasuisa. Vestlusel kinnipeetava vanematega selgus, et kinnipeetav enne vangistust järgis tervet elustiili (ei suitseta ega tarvita alkoholi). Isikuomaduselt oli tema tasakaalukas ja heatahtlik, alati oli abivalmis nii lähedastele kui ka tuttavatele, kuid sõpru (ema väitel) temal ei ole. Peres on head suhted ja vanemad on nõus igati toetama kinnipeetavat. Elukoht peale vabanemist on aadressil XXX. Korter kuulub kinnipeetava kasuisale. Eluaseme üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ning seal leidub sobiv koht seadmete paigaldamiseks. Kirjaliku nõusoleku toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist andsid kinnipeetava ema, kasuisa, vanaema. Majanduslikult on J.U kindlustatud vanemate poolt. J.U taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Prokuröri abi Kairi Kaldoja edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör toetab J.U ennetähtaegset vabanemist. J.U on varasemalt ühel korral kriminaalkorras karistatud ning vanglakaristust kannab esmakordselt. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et J.U on olemas ka riigikeeleoskus ning ta on vanglas regulaarselt käinud psühholoogi nõustamisel. J.U iseloomustusest tulenevalt on vangistus olnud talle suur õppetund ning ta saab aru oma varasema käitumise ohtlikkusest ja taunitavusest. J.U ise avaldab veendumust, et tulevikus enam kriminaalset käitumist ei esine, kuna vanglakaristus on mõjutanud tema edaspidist käitumist. Samuti avaldab isik, et on oma süüst aru saanud ning motiveeritud seaduskuulekalt elama. Ametnikesse suhtub positiivselt. Oluline on ka asjaolu, et J.U ei õigusta kuidagi toimepandud tegusid. Prokurör on seisukohal, et kuivõrd isikul on olemas toetav sotsiaalvõrgustik ning kindel elukoht, kuhu ta vabanemise korral elama asub ning mis vastab ka elektroonilise valve nõuetele, siis on tema praegune ennetähtaegne vabastamine ning allutamine elektroonilisele järelevalvele mõislik, kuivõrd aitaks isikul kohaneda ühiskonnanormidega ning resotsialiseeruda. Ühtlasi distsiplineeriks katseaeg ning kontrollnõuded J.U’t õiguskuulekalt käituma, kuivõrd juhul, kui ta katseaja nõudeid ei järgi, ootab teda ees karistuse kandmata jäänud osa. Lisaks, arvestades J.U käitumist vanglas ning iseloomustust, on ta karistusest õiged järeldused teinud ning tõenäosus, et J.U paneb vabaduses viibides toime uusi kuritegusid, on väike. Seega leiab, et tegemist on isikuga, kes oleks suuteline katseaja nõudeid täitma ning seaduskuulekalt elama. Tulenevalt J.U süütegude iseloomust, leiab prokurör, et tema suhtes on otstarbekas kohaldada katseajal järgmisi lisakohustusi: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; KarS § 75 lg 2 p 4 alusel asuma tööle või võtma ennast töötuna arvele 1 kuud pärast vabastamist; KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalabiprogrammis ja KarS § 72 lg 2 p 9 alusel alluma elektroonilisele valvele. Kaitsja taotleb kohtuistungil J.U vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne, vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud J.U ja kaitsja arvamuse, leiab, et J.U võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J.U isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud esimest korda ning kannab karistust röövimise katse eest. Võib eeldada, et esmakordne vanglas viibimine on pannud J.U mõistma, et toimepandud kuriteole järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. J.U püüdlusi elada edaspidi õiguskuulekalt näitab ka tema osalus riigikeele õppimisel, 12. klassi lõpetamine, psühholoogilisel nõustamisel käimine ning soov osaleda sotsiaalprogrammis „Agressiivsuse asendamise treening“. Samuti võib kinnipeetava käitumist vanglas hinnata positiivsena, kuivõrd vastavalt esitatud materjalidele on kinnipeetavale 3-aastase vanglas viibimise ajal määratud vaid 1 distsiplinaarkaristus, mis samuti kinnitab, et J.U on võimeline alluma kehtivatele reeglitele. J.U tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektrooniline valvega võimaldab kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas J.U-le võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Pärast vabanemist on J.U olemas ka kindel elukoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka J.U , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa J.U edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kuigi kinnipeetaval vabanedes töökoht puudub, arvestab kohus kriminaalhooldusametniku arvamuses märgituga, et ennetähtaegsel vabanemisel on kinnipeetava vanemad nõus J.U igati toetama. J.U ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti vangla, hinnates uue kuriteo sooritamise tõenäosust kahe aasta jooksul 9 %, mis on väga madal näitaja. Uue vägivaldse kuriteo sooritamise tõenäosust kahe aasta jooksul on vangla hinnanud 18 %, mis samuti ei ole kõrge näitaja. Positiivsena käsitleb kohus ka vangla iseloomustuses märgitut, et kinnipeetav on enda sõnul oma süüst aru saanud ning on motiveeritud seaduskuulekalt elama, ametnikesse suhtub positiivselt, konflikte ei otsi. Sellest võib järeldada, et ka kriminaalhooldusel olles järgib J.U talle kohtu poolt määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Õigustatult on prokurör märkinud, et kuivõrd isikul on olemas toetav sotsiaalvõrgustik ning kindel elukoht, siis on tema praegune ennetähtaegne vabastamine ning allutamine elektroonilisele järelevalvele mõislik, kuivõrd aitaks isikul kohaneda ühiskonnanormidega ning resotsialiseeruda, ühtlasi distsiplineeriks katseaeg ning kontrollnõuded J.U ’t õiguskuulekalt käituma, kuna juhul, kui ta katseaja nõudeid ei järgi, ootab teda ees karistuse kandmata jäänud osa. Kohus usub, et J.U on enda õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.