Kohtulahend

tulid kaks tütarlast, kes soovisid pantida televiisorit Philips koos puldiga. Ta küsis kust televiisor pärit on ning vastuseks sai ta et kodust. Naisterahvas ütles, et neil on ka teine televiisor. Isik esitas dokumendi R.Z nimele. Ta sõlmis lepingu nr XXX ja soovis saada 60 eurot. Ta andis sellise summa ja isikud lahkusid. Paar tundi hiljem tuli R.Z uuesti ja soovis televiisorit välja osta. R.Z maksis 67,80 eurot ja andis talle üle televiisori koos puldiga. /tl 22-23/; Asitõendi vaatlusprotokolliga koos fototabeliga. Vaadeldavateks objektideks on mobiiltelefon LG ning laadija, videokaamera Canon, laadija ja juhe, televiisor Philips 5500 karbiga, sülearvuti Dell /tl 24-37/; Kahtlustatav R.Z ülekuulamise protokolliga, milles ta tunnistab oma süüd ja andis ütlusi, et XXXelas varem koos tema emaga. 2013.a. augustikuus läks ta emaga tülli ja ema viskas ta kodunt välja ning X lubas tal elada XXX korteris. Kuna tal oli elamiseks ja narkootikumide jaoks raha vaja siis ta otsustas X asju pandimajja viia. 01.08.2013.a. viis Uus – maleva 1A pandimajja ühe televiisori Philips koos puldiga. Lepingu sõlmis enda nimele ning sai 60 eurot. Ta läks tunni aja pärast uuesti pandimajja ja sai veel 32 eurot selle televiisori eest. 07.08.2013.a. viis Sõle 64 pandimajja videokaamera Canon ja sai 40 eurot. 21.08.2013.a. viis madala 5 pandimajja sülearvuti Dell koos laadijaga ja sai selle eest 25 eurot. 24.08.2013.a. viis Uus – Maleva 1A pandimajja mobiiltelefoni LG ja sai selle eest 15 eurot. 28.08.2013.a. palus oma täditütrel XXX viia teise Philips televiisori pandimajja aadressil Madala 5. Ta viis televiisori pandimajja ja tegi oma nimele lepingu. Jekaterina sai televiisori eest 100 eurot, mis andis talle. Ta tunnistas X, et viis tema asjad pandimajja ning andis lepingud tema kätte. Ta on X kokkuleppinud, et hüvitab televiisori summa talle. Kahetseb tehtud. /tl 38-39/. Ülaltoodud tõendite pinnalt on tõendamist leidnud, et R.Z on pannud toime süstemaatilise varguse. Nimelt nähtub kannatanu ja tunnistaja, kui ka R.Z enda ütlustest, et ta viibis varguse toime panemise ajal kannatanu korteris aadressil Tuulemaa 8 -13, kust varastas esemed, millised pantis erinevatesse pandimajadesse. R.Z on oma ütlustest selgitanud, et ta võttis XXX kuuluvad esemed ja pantis pandimajadesse, mida kinnitavad pandimajade lepingud, kust nähtuvad esemed, mis on panditud ning kes on olnud pantijaks. Tsiviilhagi kannatanu esitanud ei ole, kuna on kõik esemed välja arvatud televiisor Philips tagasi saanud ning televiisori suhtes on kannatanu ja süüdistatav sõlminud omavahelise kokkuleppe kahju hüvitamiseks. Karistus KarS § 56 lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 9 alusel inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastase vangistusega. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga karistuse eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. R.Z on karistusregistri andmete kohaselt varem kriminaalkorras karistamata isikuks. Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse teda viies kuriteo episoodis. R.Z ei oma sissetulekut. R.Z oli varguse eesmärgiks saada mingit tulu, et saada elamiseks ja narkootikumide ostmiseks raha. R.Z tuleb käesolevas kriminaalasjas tasuda menetluskulud. R.Z-ile on väärteokorras korduvalt määratud rahatrahvid, mis on kõik tasumata, seega nähtub, et süüdistatav ei ole võimeline kandma rahalist karistust. Kohus leiab, et süüdistatava tegevusele on antud õige juriidiline hinnang. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Süüdistatav pani otsese tahtlusega

toime teise astme kuriteo. Karistust kergendava asjaoluna arvestab kohus isiku puhtsüdamlikku kahetsust ning karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus leiab, et R.Z tuleb karistada vangistusega. Karistuse määra valikul lähtub kohus nii süüdistatava süü suurusest, karistust kergendavast asjaolust (puhtsüdamlik kahetsus) ja asjaolu, et süüdistatav tunnistab oma tegu. Kohus peab põhistatuks karistada R.Z KarS § 199 lg 2 p 9 alusel vangistusega 3 kuud, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse korras, tulenevalt KrMS § 238 lg 2 alusel maha arvata maha üks kolmandik, seega on R.Z-ile mõistetavaks karistuseks 2 kuud vangistust. Kohus leiab, et R.Z suhtes on võimalik vangistus jätta täielikult täitmisele pööramata, allutades ta käitumiskontrollile. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, kuuluvad R.Z-ilt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras ning samuti KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasud. Samuti tuleb KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt välja mõista toimiku koopia tasu 1 eurot. Kohtu hinnangul ei esine R.Z erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise, tegemist on töövõimelise naisterahvaga, kes on igapäeva elus võimeline tasu eest töötama, menetluskulude tasumiseks võib süüdistatavale anda mõistliku tähtaja. Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 4,5,9; § 179 lg 1 p 2; § 237; § 238 lg 1 p 4; § 238 lg 2, § 311; § 312; § 313, 315 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada R.Z KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 3 kuud vangistust. Vähendada KrMS § 238 lg 2 kohaselt mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 kuud. Vastavalt KarS § 74 lg 1 ja lg 3 jätta vangistus R.Z suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele kui R.Z 18 kuulise katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elama kohtu määratud alalises elukohas (XXX); • ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; • alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; • saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata R.Z Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KarS § 78 p 1 alusel arvestada R.Z-ile määratud 18 kuulise katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 01.04.2014.a. Tõkend – ei ole kohaldatud Välja mõista R.Z-ilt sundraha 532,50 eurot, toimiku koopia tasu 1 eurot ja kaitsjatasu 180 eurot riigi tuludesse, millised kuuluvad tasumisele hiljemalt 31.03.2015.a. Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr. EE891010220034796011 SEB Pank; EE932200221023778606 Swedbangas või EE403300333416110002 Danske Bank, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kuriteokantseleile. Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Margot Mikler kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.