Kohtulahend

Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitusse kriminaalasja kohtunumber 1-14-2319, F.K ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtukulude tasumist tõendav dokument tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, so määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. Kohtuotsuse põhiosa

SÜÜDISTUS

F.K süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi: ajavahemikul 09.04.2013 kella 20:00 -10.04.2013 kella 06:00 Harju mk Keila vallas Klooga alevikus Pargi 9 maja juures olevas parklas, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, juhiukse luku ja süüteluku lõhkumise teel võttis Mulgi Reisid AS ́le kuuluva bussi MB Vario r/n XXX , väärtusega 9 628€. 10.04.2013 kella 06:28 ajal sõiduk oli leitud avariitunnustega Harju mk, Keila vallas, Käesalu külas Keila-Keila Joa tee 10 km-l. Samuti tema, ajavahemikul 23.04.13 kella 19:00 - 25.04.13 kella 08:30 Harju mk, Klooga alevikus Saare tn 5 maja juurest, võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis XXX kuuluva sõiduauto Mazda 323F r/n XXX , väärtusega 600€. Sõiduki pakiruumis olid lapsevanker ABS Desing, väärtusega 350€, voodi – 100€ ja kelk – 15€, kokku kannatanule tekitatud kahju summas 1065€. Samuti tema võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ajavahemikul 13.10.13 14.10.13 Tallinnas aadressil Kopli 108 asuvate sidekaevude m1847-m1846 ja m4379 vahel lõikas läbi ja võttis seal asuvate Elion Ettevõtted AS-le kuuluvate sidekaevude vahelised sidekablid VMOHBU 100x2x0,5; VMOHBU 50x2x0,5; VMOHBU 20x2x0,5, kokku 250m ja koguväärtusega 968,75€. Samuti tema 24.11.13 - 19.00-21.00 Tallinnas aadressil Sepa 14 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil tungis hoone juurde pargitud sõidukisse VW Golf r/n XXX , mis kuulub XXX , ja võttis sealt XXX kuuluvad esemed: mobiiltelefoni Sony Ericsson WT19i, väärtusega 100€, musta värvi kampsuni, maksumuseta, akudrelli Makita, väärtusega 50€, Sony Ericsson telefonilaadija, väärtusega 5€, termose, väärtusega 8 €, musta-kollast värvi plastikust kruvide kohvri koos erinevate kruvidega, koguväärtusega 75€. Oma tegevust F.K ei viinud lõpule, kuna oli kannatanu poolt sündmuskohal kinni peetud ning varastatud asjad on tagastatud kannatanule. Seega oma tahtliku tegevusega F.K pani toime varguse, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil,

süstemaatiliselt, sissetungimisega, s.o KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav F.K ning tema kaitsja vandeadvokaat Risto Käbi kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadiga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja II astme kuriteo eest sundraha tasumise kohustust. Kohus leiab, et süüdistatava F.K poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et F.K tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 8,9 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Karistus on kooskõlas karistuse eesmärkide ja süüdistatava süü suurusega. KrMS § 175 lg 1 p 3, 4 ja 9 kohaselt on ekspertiisitasud, määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha käsitletavad menetluskuludena. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 166 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,13 eurot tunnis ja 355 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 532,50 eurot. Menetlevas kriminaalasjas on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasu, süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest ning ekspertiisi tegemisel tekkinud kulud (Ekspertiisiakt nr 13E-GE0524, Ekspertiisiakt nr 13E-GE0502, Ekspertiisiakt nr 13E-SS0067). KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et menetluskulud tasutakse ositi. Kohus leiab, et menetluskulude kogusumma on märkimisväärne, samuti peab F.K hüvitama kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju. Kohus, juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteo või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Tulenevalt VÕS § 1043 lg 1 teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagid on põhjendatud, kuuluvad rahuldamisele ning F.K-lt kannatanute kasuks väljamõistmisele. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Kohus juhindub KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 180 lg 1,3, § 175 lg 1 p 3,4,9, VÕS § 310 lg 1, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 sätetest. Leo Kunman Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.