Kriminaalasi nr 1-14-2445
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
31. märts 2014. a, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-2445 (13260104670)
Kohtunik
Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Kriminaalasi
G.Z kriminaalasi KarS kokkuleppemenetluses
Prokurör
Margit Luga
Süüdistatav
G.Z
§
järgi
Isikukood xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus: keskharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: AS MO-Puit- tööline; kriminaalkorras karistatud kahel korral: 1) 08.10.2007 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas KarS § 169 alusel 3 kuud vangistust KarS 74 alusel 3-aastase katseajaga ; 2) 23.01.2008 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas KarS § 169 alusel 3 kuud vangistust KarS 74 alusel 3 aastase katseajaga; väärteokorras karistamata; tõkend: ei ole kohaldatud. Kaitsja
Vandeadvokaat Lembit Nirgi
Süüdi tunnistada G.Z KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista rahaline karistus 70 päevamäära, so 1253 (üks tuhat kakssada viiskümmend kolm) eurot. 1(5)
KarS § 66 lg 1,3 alusel määrata, et G.Z tuleb mõistetud rahaline karistus tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, makstes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt 105 (ükssada viis) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Rahalise karistuse summad tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber rahalise karistuse tasumisel on 4100065035. Selgitusse tuleb märkida „1-14-2445, rahaline karistus, G.Z“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta G.Z-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista G.Z-ilt riigituludesse menetluskuludena sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti ja riigi õigusabi kulu summas 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot. Jätta riigi õigusabi kulu summas 190 (ükssada üheksakümmend ) eurot 40 senti riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et G.Z on õigus menetluskulud kogusummas 676 (kuussada seitsekümmend kuus) eurot 50 senti tasuda 1 (üks) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, makstes igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt 57 (viiskümmend seitse) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1-142445, menetluskulud, G.Z“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt 2(5)
rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu G.Z-ile on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et tema olles alkoholijoobes (ühes liitris väljahingatavas õhus 0,91 mg/l alkoholi), juhtis 20.12.2013. a kella 02.04 paiku Jõgevamaal Torma vallas Jõgeva-Mustvee mnt.25 km /l mootorsõidukit –sõiduauto KIA CEED reg.nr.321 BKN. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüd istatavale karistuseks rahalist karistust 70 pm, s.o summas 1253 eurot riigi tuludesse. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12 kuu jooksul tasudes alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu 15. kuupäevaks vähemalt 105 eurot kuni kogusumma tasumiseni. KarS § 50 lg 1 p 1alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 3 kuuks. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista G.Z süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele, s.o rahalise karistuse 70 päevamäära. KarS § 44 lg 2 esimese lause järgi arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. KarS § 44 lg 3 sätestab, et keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et G.Z keskmiseks päevasissetulekuks aastal 2012 oli 17,90 eurot (tl 19). Sellest lähtuvalt on rahalise karistuse suuruseks 1253 eurot (70 x 17,90).
3(5)
III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 117,60 eurot (tl 22-24) ja 153,60 eurot (tl 29-32), s.o kokku 271,20 eurot, ning kohtumenetluses makstud tasu 63,20 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 334,40 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 866,90 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist selliselt, et riigi õigusabi tasu ja kulu, mis seonduvad kaitsja sõidukuludega Rakverest Jõgevale jäetaks riigi kanda. Prokurör kaitsja taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik. Süüdistatavale on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks vandeadvokaat Lembit Nirgi, kes osutab õigusteenust Rakvere Advokaadibüroo kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Rakvere, Lai 11. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukohaks on Rakvere, tekkis kaitsjal kriminaalmenetluse käigus tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemi ülesehitusest. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjale hüvitatud sõidukulud (Rakvere-Jõgeva-Rakvere) ja tasu sõidule (Rakvere-Jõgeva-Rakvere) kulunud aja eest, s.o tasu ja kulu kogusummas 190,40 eurot. Süüdistatavalt tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigi õigusabi kulu summas 144 eurot ja sundraha 532,50 eurot. Seega on väljamõistetavad menetluskulud kokku 676,50 eurot. Kaitsja esitas taotluse määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. Prokurör leidis, et taotlus on põhjendatud. Kohus leiab, et väljamõistetavad menetluskulud kogusummas 676,50 eurot tuleb määrata ositi tasumisele 1 aasta jooksul. Siinjuures arvestab kohus asjaolu, et G.Z tuleb käesoleva otsuse alusel tasuda igakuiselt rahalise karistuse osamakseid (105 eurot). Samal ajal on G.Z sissetulek kõikuv, kuid jääb vahemikku 500 eurot kuni 600 eurot. Lisaks on tema ülalpidamisel 17-aastane laps, kellele maksab ta igakuiselt elatist 127 eurot. Seega ületab üksnes menetluskulude kogusumma G.Z igakuulist sissetulekut. Sellest tulenevalt on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine osade kaupa 1 aasta jooksul.
Raina Pärn 4(5)
Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.