Kohtulahend

Kriminaalasi nr. 1-05-229

Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise

MÄÄRUS

27.märtsil 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum tõlk Anna Jänes sekretär Evelin Ets juuresolekul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu Aleksandr Minini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, leidis: Aleksandr Minin tunnistati Harju Maakohtu 08.novembri 2007.a otsusega süüdi KarS § 113, § 199 lg 1, § 418 lg 1 ja § 424 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 12 aastat vangistust alates 14.detsembrist 2004.a. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 26.mail 2008.a. Tartu Maakohtu 18.jaanuari 2013.a määrusega jäeti Aleksandr Minin temale mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 26.veerbuaril 2013.a. Aleksandr Minini karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 13.detsembril 2016.a. Aleksandr Mininit on varem kriminaalkorras karistatud Tallinna Linnakohtu 05.märtsi 1999.a otsusega KrK § 143 lg 1 alusel 3600 eesti krooni suuruse rahatrahviga. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on Aleksandr Mininil uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 9% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 14%. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt on süüdimõistetul vabanemisel olemas kindel elu- ja töökoht ning toetavad lähedased. Kohtuistungil avaldas Aleksandr Minin, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda, asuda elama vanematele kuuluvasse korterisse. Edaspidi soovib ta taastada kooselu enda eksnaisega, et aidata viimasel üle kasvatada nende lapselaps. Süüdimõistetu sõnul on tal võimalus asuda tööle tuttava firmasse. Aleksandr Minini sõnul on ta teadlik kriminaalhooldusnõuetest, valmis katseaja lõpuni kõiki kohustusi täitma ning elada oma elu edaspidiselt seadusekuulekalt. Prokurör Aleksandr Minini tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud.

KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Minin ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Aleksandr Minini puhul on positiivne vabaduses kindla elukoha olemasolu. Tal on lähedased vanemate, õe ja endise elukaaslase näol, kes teda igakülgselt toetavad. Vabanedes on süüdimõistetul olemas garanteeritud töökoht. Samuti on positiivne, et vangistuse ajal on ta läbinud sotsiaalabiprogrammi „Õige hetk“, osalenud tööhõives ning alustanud ka riigikeeleõppega, mille küll kahjuks pooleli jättis. Vangistust kannab Aleksandr Minin muuhulgas raske isikuvastase kuriteo, s.o tapmise eest. Seega tuleb kohtul sellise isiku ennetähtaegse vabastamist kaaluda eriti põhjalikult ning vaadata, et kuriteoriskid oleksid vajalikul määral maandatud ja isiku ennetähtaegse vabastamise korral ei saaks liigselt riivata ühiskonna õiglustunne. Praeguseks on süüdimõistetul temale mõistetud 12-aastasest vangistusest kandmata umbes 2 aastat ja 9 kuud. Käesoleval ajal ta tunnistab oma kuritegusid ja kahetseb enda käitumist. Ta on aru saanud põhjustest, mis viisid teda õigusvastasele käitumisele. Tulenevalt üldisest motiveeritusest ning tervislikust seisundist on ta valmis alkoholist täielikult loobuma ning hoiduma ka negatiivset mõju avaldada võivast tutvusringkonnast. Tulevikuks on ta seadnud endale positiivsed ja reaalsed eesmärgid ning on näha, et tal on olemas igakülgne motivatsioon oma eluviisi muutmiseks. Suhtlemisel vanglaametnikega on ta käitunud korrektselt. Aleksandr Mininil esinevad küll distsiplinaarkaristused, kuid siinkohal on oluline märkida, et kõik need on seotud suitsetamisega. Tema selgituse kohaselt puudusid tal igasugused rikkumised kuni 2010.a kui kehtestati uus suitsetamiskord vanglates. Muid vangla eeskirjade rikkumisi ei ole tal esinenud ja seega saab öelda, et ülejäänud osas tema käitumine on vanglas olnud korrektne. Käesolevaks ajaks on Aleksandr Minini poolt ärakantud väga pikaaegne vangistus ja tegemist on tema esimese reaalse vangistusega. Ilmselgelt esmakordne reaalse vangistuse kandmine avaldab sellisele süüdimõistetule oluliselt suuremat positiivset mõju kui isikule, kes kannab korduvalt karistust kinnipidamiskohas. Ta on käesolevaks ajaks kandnud ära suurema osa mõistetud karistustest. On ilmne, et järelejäänud reaalse karistusaja ärakandmine tema suhtes mingeid positiivseid muutusi enam kaasa ei tooks. Isikut varem ennetähtaegselt vabastatud ei ole. Arvestades ka eelkõige vangistuses viibitud aega ja programmide läbimist, endaga tegelemist ning sotsiaalsete garantiide olemasolu vabaduses, oleks käesoleval juhul vajalik tema vabanemisel jätkata kontrolli tema käitumise ja elukorralduse üle, mida edukalt tagab kriminaalhooldus. Eeltoodud asjaoludel leiab kohus, et Aleksandr Minini katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamine on käesoleval ajal põhjendatud. Kuigi süüdimõistetu on pannud toime väga taunimisväärsed ja raskeid tagajärgi põhjustava kuriteo, siis leiab kohtunik, et üldiselt positiivne käitumine vangistuse ajal ja nähtavad muutused tema hoiakutes, annavad siiski aluse arvata, et esmase ja pikaaegse vangistuse kandmine on käesolevaks ajaks süüdimõistetu suhtes oma eesmärgi täitnud ning tema usaldamine ennetähtaegse vabastamise läbi on põhjendatud.