1-13-7409/32 - Tartu Ringkonnakohus - lahend.ee

2.Tartu Maakohtu 14.01.2014 otsusega mõisteti G. Kaasik õigeks süüdistuses KarS § 424 järgi. Kohtu põhistused olid seejuures järgmised. 2.1 Vaidlus puudub selles, et süüdistatav oli 23.07.2013 kella 07.44 ajal joobeseisundis. Tema väljahingatavas õhus oli sel ajal 1,10 mg/l alkoholi, mis on tõendatud tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga. Joobe mõõtmise tulemust ei ole süüdistatav vaidlustanud. 2.2 Vaidlus on selles, kas G. Kaasik juhtis sõidukit sellises alkoholijoobe seisundis, mis võimaldaks teda süüdi tunnistada KarS § 424 järgi. Tunnistaja V.V. ütluste kohaselt kui tema kell 6.25 sündmuskohale jõudis, oli isik metsast juba välja tulnud. A.S. ütluste kohaselt toimus esimene „puhumine“ (indikaatorvahendiga joobe tuvastamine) kell 6.31. Sellest on võimalik teha järeldus, et G. Kaasik lõpetas sõiduki juhtimise hiljemalt kell 6.10, mis on süüdistuses määratletud sõiduki joobeseisundis juhtimise kellaajana. 2.3 Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, kas G. Kaasik oli sõidukit juhtides joobeseisundis ning milline oli sel ajal alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus. Süüdistatav on väitnud, et 23.07.2013 kell 07.44 tuvastatud alkoholisisaldust väljahingatavas õhus mõjutas alkoholi tarvitamine metsas pärast sõiduki parkimist. Tunnistajate A.S. ja E.N. ütlustega ei ole süüdistatava ütlused ümber lükatud. G. Kaasik oli enne piirivalvurite saabumist jõudnud minna umbes 50 m kaugusele metsa. Piirivalvurid teostasid kõigepealt sõiduki vaatlust ning ei näinud sel ajal G. Kaasikut ega saanud jälgida tema tegevust. Vaadates tunnistaja E.N. poolt tehtud fotosid, ei saa nende põhjal väita, et metsas oli sedavõrd hea nähtavus, et 50 meetri kaugusel liikuva isiku iga liigutus oli jälgitav. 2.4 Eluliselt on usutav ka G. Kaasiku väide, et ta ei kuulnud A.S. käsklust metsast välja tulla. Hääle levimine metsas sõltub muuhulgas tuule tugevusest ja suunast. G. Kaasik on kinnitanud, et tol päeval oli tuuline, kuna puude oksad sahisesid. 2.5 G. Kaasiku väite usutavust alkoholi tarvitamisest metsas kinnitab asjaolu, et kui A.S. ütluste kohaselt oli indikaatorvahendiga tuvastamisel kella 6.31 ajal G. Kaasiku väljahingatavas õhus alkoholi 1,03 mg/l kohta, siis rohkem kui tunni aja pärast, tõendusliku alkomeetriga testides oli see 1,10 mg/l kohta, s.o suurenenud. Kahe mõõtmise vahepeal oli G. Kaasik tunnistajatega ning alkoholi tarvitada ei saanud (vähemalt ei ole keegi seda väitnud). 2.6 Tunnistaja K.K. ütluste kohaselt oli G. Kaasiku seeneämbris vist ka alkoholipudel. Süüdistatav on kinnitanud, et tal oli korjatud umbes 2,5 - 3 kg kukeseeni. Kuna kukeseened on suhteliselt kerged, võis sellise koguse seente sisse mahtuda ka pudel. Tunnistajad A.S. , E.N. ja V.V. on andnud seente koguse kohta omavahel vastuolulisi ütlusi, mistõttu on võimalik teha järeldus, et nad ei pööranud ämbrile ega selle sisule erilist tähelepanu.

3.Apellant taotleb tühistada Tartu Maakohtu 14.01.2014 otsus ja teha uus otsus, millega mõista G. Kaasik süüdi KarS § 424 järgi, karistades teda vangistusega üks aasta ja kuus kuud. KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui G. Kaasik ei pane kolme-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära G. Kaasikult sõiduki juhtimise õigus üheks aastaks ja kuueks kuuks. Alternatiivina taotleb prokurör KrMS §-de 339 lg 1 p 7 ja 341 lg 2 alusel tühistada Põlva kohtumaja 14.01.2014 otsus ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule teises koosseisus, kui rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada ringkonnakohtus. Apellatsiooni põhiväited on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Kohus on põhjendamatult jätnud arvestamata lubatud ja usaldusväärsed tõendid: tunnistajate A.S., V.V. ja E.N. ütlused ning jätnud põhjendamata, miks ei ole tunnistajate ütlused usaldusväärsed. 3.1.1 Nii on tunnistaja A.S. kohtus andnud ütlusi, et ta nägi G. Kaasikut 40-50 meetri kauguselt, isik jalutas metsas edasi-tagasi. A.S. andis korralduse metsast välja tulla. G. Kaasiku käed olid all, käsi ülesse ta ei tõstnud, võsa oli hõre. Kaasik oli metsas 12-13 minutit. Prokuröri küsimusele kas G. Kaasik tarvitas metsas olles alkoholi, on tunnistaja A.S. üheselt vastanud, et nii see olla ei saa, G. Kaasik oli kahe piirivalve töötaja vaateväljas, ta ei tõstnud käsi ülesse pudeli suule panemiseks, ent seda osa tunnistaja ütlustest ei ole kohus kohtuotsuses märkinud ega analüüsinud. 3.1.2 Tunnistaja E.N. kohtus antud ütluste kohaselt märkas ta G. Kaasikut 50 meetri kauguselt. Ta kõndis sihitult ringi, mõlemad käed kõrval ja käsi rinna või pea kõrgusele ei tõstnud. G. Kaasik liikus ka lähemale, jõudis 30 meetri kaugusele, ent mitte kordagi ei tõstnud ta käsi kõrgemale kui normaalsel kõndimisel, oli kogu aeg vaateväljas, mets oli suhteliselt hõre, enamik puid olid peenemad, oli küll ka mõni jämedam puu, aga G. Kaasik liikus kogu aeg ja ei jäänud ühegi suurema puu taha seisma. Tunnistaja on ka selgitanud skeemi alusel, et päikesevalguses oli isiku kogu liikumine väga hästi näha. Prokuröri küsimusele G. Kaasiku poolt alkoholi tarvitamisest tunnistaja vaateväljas oli vastus eitav - G. Kaasik ei tõstnud mitte kordagi käsi kõrgemale kui normaalne kõndimine, hiljem kontrolliti G. Kaasiku liikumispaik metsa koos koerajuhi ja koeraga üle, mingeid esemeid ei leitud. 3.1.3 Kaitsja küsimusele vastates on tunnistaja E.N. kinnitanud, et G. Kaasik ei asetanud ämbrisse mitte midagi ja ei võtnud sealt ka midagi. Seega oli G. Kaasik metsas ainult ca 10-12 minutit ning oli sel ajal kahe piirivalvetöötaja vaateväljas pidevalt. Mõlemad tunnistajad on kohtus kinnitanud, et metsas olles ei tarvitanud G. Kaasik alkohoolseid jooke. Ka tunnistaja V.V. kinnitas kohtus, et A.S. andis info, et tal on silmside isikuga, kes on metsas kaubiku läheduses umbes 50 meetri kaugusel. 3.2 Hinnates isikuliste tõendite usaldusväärsust tuleb anda hinnang isiku võimele tajuda, ütluste elulisele usutavusele jne. Kohus on arvestanud tunnistaja A.S. ütlustest üht osa (ei ole võimalik iga liigutust fikseerida), jättes tähelepanuta väited, mille kohaselt ta nägi G. Kaasiku liikumist, kuna puid oli hõredalt. Lisaks välistab tunnistaja G. Kaasiku poolt alkoholi tarvitamise metsas. Tunnistaja E.N. ütluste usaldusväärsuse jättis kohus analüüsimata. Kohus on tõendeid kogumis hindamata asunud seisukohale, et tunnistajate A.S. ja E.N. ütlustega ei ole süüdistatava ütlused ümber lükatud. 3.3 Kohus on järeldanud, et piirivalvurid teostasid kõigepealt sõiduki välist vaatlust, vaadates ka salongi ning ei näinud sel ajal G. Kaasikut. Kohtu selline järeldus ei tulene kohtus uuritud

tõenditest. Tunnistaja A.S. on kinnitanud, et juba 1-2 minuti pärast, kui sõiduk oli peatunud, nägid nad G. Kaasikut. Sõiduki vaatlust ei teostatud. On ilmselge, et kui G. Kaasik olekski joonud 1-2 minutiga alkoholi, ei ole võimalik saada alkoholijoovet 1,10 mg/l. Süüdistatava G. Kaasiku ütluste kohaselt aga ei joonud ta alkoholi autos pärast peatumist ega metsa kõndides, vaid juba metsas olles. Sel ajal oli G. Kaasik tunnistajate A.S. ja E.N. vaateväljas. 3.4 Kohus on rajanud õigeksmõistva otsuse süüdistatava vastuolulistele ütlustele. Nimelt on G. Kaasik algselt sõiduki juhtimist eitanud, hiljem esitanud uue versiooni, mille kohaselt sõidukit ta küll juhtis, ent tarvitas alkoholi siis, kui oli sõiduki juba peatanud ja sellest metsa väljunud. Viimases sõnas aga väitis G. Kaasik, et alkohol oli ämbris. Ta korjas seeni ja kükitas juues, ei käinud ringi ja jõi seistes. G. Kaasiku ütlused on vastuolus tunnistaja ütlustega, mille kohaselt G. Kaasik, olles tunnistajast 30 meetri kaugusel kükitas korraks maha, toetades mõlemad käed ämbrile, oli tunnistaja poole profiilis, käte liigutused olid hästi näha, G. Kaasik ei tarvitanud mingeid jooke. 3.5 Süüdistatava ütlused, mille kohaselt ta viibis metsas 20 minutit, saades 2,5-3 kg seeni, on vastuolus tunnistajate A.S. , E.N. ja V.V. ütlustega. Viimaste kohaselt oli G. Kaasik nende vaateväljas metsas 10-12 minutit ning seeni ei korjanud. Liiati ei ole tunnistaja A.S. väitel nimetatud kohas kukeseeni. Seega seened oli G. Kaasik korjanud varem teisest kohast, võttes sõidukist kaasa ämbri kukeseentega. 3.6 Eluliselt ei ole usutavad G. Kaasiku väited, et ta tarvitas alkoholi metsas pärast sõiduki parkimist, samuti selles, et ta ei märganud kahte piirivalvetöötajat, nende autot ega kuulnud käsku metsast väljuda. Tunnistajad A.S. ja E.N. kinnitasid, et mets oli hõre, nad märkasid G. Kaasikut liikumas. Tunnistaja V.V. kinnitas, et ka tema liikus sõidukiga G. Kaasiku selja taha. G. Kaasiku väitel oli ilm tuuline ning kohus luges selle asjaolu süüdistatava ütlustele tuginedes tõendatuks. Internetiportaalid ilm: ilmajaamad tuulisust ei kinnita - 23.07.2013 kella 06.00-07.00 ajal oli antud paikkonnas tuule tugevuseks ainult 2,5 m/s. 3.8 Tunnistaja K.K. ütlused on vastuolus tunnistaja E.N. ütlustega telefonikõne tegemise aja, koha ja sisu osas. Tunnistaja E.N. kinnitas kohtus, et tema juuresolekul metsast auto juurde tulles helistas G. Kaasik oma abikaasale, püüdis seletada, et abikaasa oli roolis ja palus abikaasal tulla ja viia auto ära. Tunnistaja K. K on aga kohtus väitnud, et G. Kaasik helistas talle ja ütles muuhulgas, et ta joob hetkel metsas ja vist oli ämbris ka alkoholipudel. Kohus on aga neid tunnistaja K.K. ütlusi pidanud usaldusväärseteks ja süüdistusversiooni kummutavateks. Apellant leiab, et K.K. ütlused ei ole usaldusväärsed ning nendele tuginemine on kriminaalmenetlusnormide oluline rikkumine. 3.9 Kohtu järeldus selles, et tunnistajad E.N. , A.S. ja V.V. ei ole pööranud tähelepanu ämbrile ja selle sisule ning nende ütluste vastuolule selles osas ei tulene kohtuistungil uuritud tõenditest. Istungi protokollist nähtub, et kõik nimetatud kolm tunnistajat on väitnud, et G. Kaasiku metsast väljumise ajal alkoholi ämbris ei olnud. Ämbri suurus ei oma antud asjas tähtsust. Seega ei kinnita ükski kohtus uuritud tõend seda, et alkoholipudel oli peidetud seente alla. Tegemist on kohtu oletusliku järeldusega. 3.10 Kohus on märkinud, et G. Kaasiku väite alkoholi tarvitamise kohta metsas usutavust kinnitab asjaolu, et kui A.S. ütluste kohaselt oli indikaatorvahendiga tuvastamisel kella 6.31 ajal G. Kaasiku väljahingatavas õhus alkoholi 1,03 mg liitri kohta, siis rohkem kui tunni aja pärast tõendusliku alkomeetriga testides oli see 1,10 mg liitri kohta, seega alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli suurenenud. Kohus tugines lubamatule tõendile selles mõttes, et tunnistaja ütlustega ei saa tõendada alkoholijoovet. Alkoholijoobe tõendamiseks on lubatavaks tõendiks tõendusliku alkomeetriga mõõtmise tulem, antud juhul 1,10 mg liitri

8.Käesolevas kriminaalasja puudub vaidlus selles, et G. Kaasikul tuvastati 23.07.2013 kell 07.44 tõendusliku alkomeetriga alkoholijoove, s.t tema väljahingatavas õhus oli sel ajal 1,10 mg/l alkoholi. Vaidlusküsimus seisneb selles, et kas süüdistatav juhtis sõidukit sellises alkoholijoobe seisundis, mis toob kaasa tema süüdimõistmise ja karistamise KarS § 424 järgi. Maakohus analüüsis tõendeid ning asus seisukohale, et süüdistusversioonis esineb kahtlusi, mida kogutud tõendid ei kummuta. Apellandi arvamuse kohaselt on kohus põhjendamatult jätnud arvestamata lubatud ja usaldusväärsed tõendid - tunnistajate A.S. , V.V. ja E.N. ütlused. Kohus jättis põhjendamata, miks ei ole tunnistajate ütlused usaldusväärsed. Ringkonnakohus ei pea õigeks apellandi arvamust nagu oleks maakohus lugenud tunnistajate A.S. , V.V. ja E.N. ütlused ebausaldusväärseteks ning mõistetamatult jätnud nimetatud tunnistajate ütlustest tuleneva teabe alusel G. Kaasiku süüdi mõistmata. Tuleb märkida, et maakohtul puudus ka igasugune menetlusõiguslik alus lugeda eelviidatud tunnistajate, s.o piirivalveametnike ütlused ebausaldusväärseteks, sest tunnistajate usaldusväärsuse küsimus ei tõusetunud kohtuistungi käigus ning tunnistajate ütluste usaldusväärsuse kontrolli ei teostatud. Seega saigi maakohus kõiki kogutud isikulisi tõendeid hinnata kogumis ning otsustada, kas neist tulenev võimaldab süüdistatava ümberlükkamatut süüdimõistmist. Tunnistajate A.S. , V.V. ja E.N. ütlustega on tõendatud, et otsustati kontrollida n.ö riskigruppi kuuluvat kaubikut Ford Transit. Siinkohal tuleb rõhutada, et piirivalvetöötajad ei tabanud G. Kaasikut nimetatud kaubiku juhtimise hetkel. Vaidlus puudub ka selles, et kaubik avastati seisvana metsavaheteelt, kus juhti roolis ei olnud. Kaubikujuht G. Kaasik kõndis ca 50 meetri kaugusel metsas, kaasas ämber. Apellant heidab maakohtule ette, et kohus ei ole pööranud tähelepanu piirivalvetöötajate ütlustele selle kohta, et G. Kaasik oli metsas olles kogu aeg nende vaateväljas kuna mets oli hõre ning seega on nende ütluste alusel ümber lükatud süüdistatava versioon selle kohta, et ta tarbis alkoholi metsas olles, mitte ei juhtinud sõidukit alkoholijoobes. Samuti leiab apellant, et kohtu järeldus selle kohta, et piirivalvurid teostasid esmalt kaubiku välist vaatlust vaadates salongi, mistõttu sel ajal nad G. Kaasikut ei näinud. Apellandi arvates ei tulene selline järeldus uuritud tõenditest.

Ringkonnakohus märgib, et maakohtu järeldus selle kohta, et metsa jõudes teostasid piirivalvetöötajad esmalt sõiduki välist vaatlust, tuleneb tunnistaja A.S. ütlustest. Sõiduki välise vaatluse all on kolleegiumi hinnangul pidanud kohus silmas seda, et metsavaheteel seisva kaubiku juurde jõudes nägid nad koos E.N. ga, et kaubik on tühi (s.t tuvastasid välise vaatlusega juhi puudumise autos). Seejärel liikusid nad metsateed edasi ning nägid metsas liikumist (lk 55 p). Apellandi hinnangul võimaldavad tunnistajate E.N. , A.S. ja V.V. ütlused kogumis asuda seisukohale, et süüdistatav ei saanud metsas olles alkoholi tarbida, kuna seal oli ta kogu aeg (s.o metsas viibimise 10-12 minuti jooksul) tunnistajate A.S. ja E.N. vaateväljas. Kolleegium märgib, et kohtuistungil maakohtus on tunnistajatelt küsitud selle kohta, kas nad nägid süüdistatavat kogu tema metsas viibimise aja ning kas ta tegi ka mingeid selliseid liigutusi (nt tõstis kätt üles, jne), millest võiks järeldada, et süüdistatav joob midagi. Samuti on käsitletud asjaolu, kas mets, kus viibis süüdistatav G. Kaasik oli hõre või tihe. Maakohus asus seisukohale, osundades seejuures tunnistaja A.S. ütlustele, et süüdistatav ei olnud metsas olles kogu aeg tunnistajatele nii selgelt nähtav, et tema poolt alkoholi tarvitamine oleks olnud tunnistajatele igal juhul silma jäänud. Lisaks ei saa kohtutoimikusse lisatud fotode alusel väita, et mets oleks niivõrd hõre, et metsas 50 meetri kaugusel oleva isiku iga liigutus oleks näha. Ringkonnakohus nõustub maakohtu eeltoodud järeldustega. Tunnistaja on küsimusele, „kas saate öelda, et 50 meetri kauguselt nägite iga tema liigutust, ka siis kui ta seljaga teie poole oli“, vastanud, et „ma seda ei ütle, aga me nägime tema liikumist“. Küsimusele, „kas antud situatsioonis on võimalik iga tema liigutust fikseerida“, vastas tunnistaja, et „ arvan, et ei ole, sest seal on ka suuri puid, mille taha ta võis minna“ (lk 57). Seega maakohtu hinnangul ei ole võimalik asuda vaieldamatule seisukohale, et G. Kaasiku iga liigutus metsas 50 meetri kaugusel tunnistajatest oli neile pidevalt nähtav. Siinjuures toetavad antud järeldust tõepoolest ka toimikusse lisatud fotod, millest nähtuvalt ei ole tegemist hõreda metsaga (on nii suuri puid kui ka n.ö alusmetsa), mis võimaldab näha metsas viibivat isikut ja tema liikumist, kuid mitte igal juhul isiku iga liigutust (lk 28, 29). Samuti on oluline rõhutada, et kaubiku ja selle roolis olnud G. Kaasikuga ei olnud tunnistajatel pidev silmside – kaubik keeras metsavaheteele, kus sellele järgnenud piirivalvetöötajad nägid seisvat kaubikut. Roolis olnud isikut koheselt ei tabatud, autos kedagi ei olnud ning alles seejärel nähti ca 50 kaugusel metsas viibivat isikut – G. Kaasikut. Seega, kuigi tunnistajad A.S. ja E.N. nägid G. Kaasikut metsas liikumas, ei näinud nad teda autost väljumas ja metsa suundumas ning samuti ei võimaldanud olustik näha G. Kaasiku kogu tegevust. Apellandi arvates G. Kaasiku vastuolulistele ütlustele ei ole õige tugineda. G. Kaasik on algselt üldse eitanud, et ta juhtis sõidukit. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga G. Kaasiku ütlustele hinnangu andmisel ning erinevalt apellandist neis olulisi vastuolusid teiste tõenditega võrrelduna ei näe. Seoses asjaoluga, et G. Kaasik esialgselt eitas asjaolu, et tema juhtis kaubikut, märgib ringkonnakohus, et käesolevas kriminaalasjas on G. Kaasik andnud ainult ühed ütlused, need on kohtus antud ütlused, mida kohus hindas. Ütluste usaldusväärsuse kontrolli kohtus ei toimunud, kuna tema poolt erinevatel menetlusetappidel antud ütlustes vastuolusid ei esinenud. Süüdistatav kinnitas kohtus, et tõepoolest esialgselt ta selgitas piirivalvetöötajatele, et tema kaubiku roolis ei olnud, roolis oli naine. Ta selgitas, millisel põhjusel ta esmalt nii rääkis (Soomes võeti temalt juhiluba ning seega tema teada ei olnud tal juhtimisõigust, lk

63p). Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda G. Kaasiku eelnimetatud esialgsed selgitused piirivalvetöötajatele tema kohtus antud ütlusi ebausaldusväärseks. Prokuröri arvamuse kohaselt on G. Kaasiku ütlused selle kohta, et ta viibis metsas 20 minutit ja sai seeni kokku 2,5-3 kg, vastuolus tunnistajate ütlustega. Kriminaalkolleegium hinnangul asjaolu, et A.S. , E.N. ja V.V. räägivad, et G. Kaasik sai metsas viibida 10-12 minutit, mitte 20 minutit ning sel ajal ta ilmselgelt seeni ei korjanud, ei anna alust hinnata süüdistatava ütlused ebausaldusväärseks. Süüdistatav ega tunnistajad ei räägi sellest, et metsas viibitud aeg oleks täpselt fikseeritud, mistõttu on kõik isikud andnud subjektiivse hinnangu sellele, kui kaua kellegi hinnangul süüdistatav viibis metsas. Ringkonnakohus märgib, et G. Kaasikul kaasas olnud ämbris seente olemasolu või puudumine, samuti see, kas G. Kaasik kuulis või pidi kuulma piirivalvetöötajate poolt antud käsklust metsast välja tulemise kohta, ei oma süüdistuse seisukohalt tõenduslikku tähendust. Apellandi poolt välja toodud nimetatud asjaolud, s.t seente olemasolu, metsas viibimine 12 minutit või 20 minutit ning käskluse kuulmine ei tõenda seda, et G. Kaasik süüdistuse kohaselt juhtis süüdistuses näidatud ajal ja kohas sõidukit sellises alkoholijoobes, mis toob kaasa kriminaalkorras karistamise. Tunnistaja K.K. ütluste osas märgib ringkonnakohus, et asjas ei ole vaidlust selles, et süüdistatav helistas K.K. le ning palus tal tulla metsa auto järgi, selgitades viimasele selle asukoha. Apellatsioonis leitakse, et K. K. väide selle kohta, et G. Kaasik ütles talle telefonikõnes, et ta on metsas ja joob, ning et G. Kaasikul kaasas olnud ämbris oli vist ka pudel, on vastuolus E.N. ütlustega. Ringkonnakohus leiab, et kuna G. Kaasikul metsas kaasas olnud ämbrit ei ole uuritud, ei oma iseenesest tähtsust see, kas tunnistaja ebakindel „vist“ vormis esitatud arvamus selles sisalduva kohta on muude tõenditega kinnitust leidnud. Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja G. Kaasiku ütlustes sisalduv ei oma G. Kaasikule esitatud süüdistuse seisukohalt samuti tõenduslikku tähendust. Seega G. Kaasiku ämbris alkoholipudeli väidetav puudumine ei tõenda talle esitatud süüdistust. Apellant osundab, et kohus on menetlusõigusliku aluseta viidanud asjaolule, et G. Kaasikul tuvastati esmalt metsas indikaatorvahendiga alkoholijoove 1,03 mg/l kohta. Nimetatud asjaolu tuleneb tunnistajate ütlustest, kuid alkoholijoovet ei saa tunnistajate ütlustega tuvastada. Seega on kohus tuginenud lubamatule tõendile. Ringkonnakohus eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Maakohus on kohtuotsuse lk 6 viidanud tunnistaja A.S. ütlustest tulenevale, et indikaatorvahendi näit oli kella 06.31 ajal 1,03 mg/l ning kuna rohkem kui tund aega hiljem oli tõendusliku alkomeetri näit 1,10 mg/l, siis oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus tõusnud. Nimetatud asjaolu kohtu arvates kinnitab G. Kaasiku väite usutavust alkoholi tarvitamise kohta metsas. Kolleegiumi hinnangul ei ole antud juhul tegemist lubamatule tõendile tuginemisega, vaid tunnistaja ütlustest tuleneva selgitusega G. Kaasikul joobetunnuste tuvastamise kohta indikaatorvahendiga, kus tunnistaja A.S. viitas näidule 1,03 mg/l ning mis tingiski vajaduse kontrollida G. Kaasiku võimalikku alkoholijoovet tõendusliku alkomeetriga. Vaieldamatult ei võimalda kriminaalmenetlusõigus tõendada isiku alkoholijoobe määra tunnistajate ütlustega, s.t süüteokoosseisu elemendi tuvastamine saab toimuda ainult tõendusliku alkomeetri või vereproovi uuringuga. Käesoleval juhul ei ole kohtu viide tunnistaja A.S. ütlustes sisalduvale indikaatorvahendi näidule hinnatav G. Kaasikul esinenud alkoholijoobe tuvastamisena karistusõiguslikus tähenduses s.t sellega ei püütud tõendada koosseisuelemendi esinemist,