Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-14-2764

arvestatud kaitsjatasu 165,00 euro

Kriminaalasi nr 1-14-2764 hoiuruumis peale kohtuotsuse jõustumist hävitada. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata seoses KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või KrMS § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatava ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus Ain Leppik’ ut süüdistatakse selles, et et tema 11.02.2014.a ajavahemikus 00.00–00.30 oma elukohas ***, lõi omavahelise tüli käigus T L-le kirvesilmaga kukla piirkonda, millega tekitas Tõnu Lepikule tervisekahjustuse. SA Kuressaare Haiglas diagnoositi T L-l tervisekaardist haigusjuht A4695 2014 nähtuvalt 11.02.2014 pealae lahtine haav. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese löömises ja tervisekahjustuse tekitamises, pani Ain Leppik toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Ain Leppik’ ule nõutud karistus: KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus üks (1) aasta kuus (6) kuud. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus üks (1) aasta kuus (6) kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, üks (1) aasta kuus (6) kuud vangistusele vastab (365+6x30=180) ehk 545 vangistuspäevale vastab (545x2) 1090 (üks tuhat üheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd. 1090 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Süüdistatav Ain Leppik andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Üldkasuliku töö tegemisega on nõus. Palub vabastada ennast osaliselt menetluskulu tasumisest riigituludesse. Ta saab sotsiaalabitoetust 90 eurot kuus, hetkel on töötu. Kahetseb toimepandut. Prokurör ja kaitsja kinnitasid kohtus, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde.

Kriminaalasi nr 1-14-2764

Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Menetlusosalised kinnitasid kohtuistungil, et jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab Ain Leppiku süüdi kuriteos KarS § 121 järgi ning kohaldab tema suhtes kokkuleppes kokkulepitud karistuse. Kokkulepitud karistus vastab KarS §-des 56, 74 ja 69 sätestatule. Ain Leppiku karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Tõkend – Ain Leppiku suhtes on tõkendiks kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend kuulub kohtuotsuse jõustumisel tühistamisele. Asitõend: Asitõendiks on kriminaalasjas tunnistatud puidust käepidemega kirves, milline asub pakendatult paberkotis, mis on märgistatud pakend ühega ja asub hoiul Kuressaare Politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis (tl.19-23) Asitõend, kui kuriteo toimepanemise vahend kuulub KrMS § 126 lg3 p4 alusel peale kohtuotsuse jõustumist hävitamisele. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 355 eurot ning seega on sundraha suuruseks 532,50 eurot (1,5x355 eurot). -riigi õigusabi korras esinenud kaitsjatasu 165,00 eurot. Kohus KrMS § 180 lg 3 alusel peab põhjendatuks Ain Leppiku vabastamise täielikult arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. Ain Leppik on pikemat aega töötu, elatub saadavast sotsiaalabi toetusest 90 eurot kuus. Seega on ilmselge, et kõigi menetluskulude tasumine käib süüdistatavale üle jõu. Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.