lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-958/34

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 24.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-12-958/34
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
24.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1141
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-958/9Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja20.09.20121-12-958/27Tartu Maakohus Tartu kohtumaja20.02.2014

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

24. märts 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-958

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 20. veebruari 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Sven Uibo, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu 20. veebruari 2014 määrus jätta muutmata. Süüdimõistetu Sven Uibo määruskaebus jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Sven Uibo tunnistati süüdi Harju Maakohtu 20.09.2012 otsusega KarS § 424 ja § 184 lg 1 järgi. S. Uibo liitkaristuseks mõisteti 1 aastat 5 kuud vangistust, mida suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Harju Maakohtu 22.03.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 3 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus ja kandmisele kuuluvaks karistuseks alates 22.02.2012 loeti 3 aastat 9 kuud 25 päeva vangistust. Lisakaristusena võeti S. Uibolt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimisõigus 5 kuuks.
2.
Tartu Maakohtu 20.02.2014 määrusega jäeti S. Uibo vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtu põhistused olid seejuures järgmised. 2.1 S. Uibo puhul on positiivne vabaduses kindla elu- ja töökoha ning toetavate lähedaste olemasolu. Samuti on positiivne, et teadaolevalt puuduvad süüdimõistetul tasumata võlanõuded, tal ei ole vangistusest ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust, ta on asunud

omandama puidupingitöölise kutset, läbinud suhtlemisoskuse treeningu, tunnistab alkoholi mõju oma probleemkäitumisele ning on näha, et tal on tekkinud motivatsioon oma eluviisi muutmiseks. Nimetatud positiivsetest asjaoludest hoolimata leiab aga kohus, et tema ennetähtaegne vabastamine oleks praegusel ajal veel liigselt ennatlik. 2.2 Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetut kriminaalkorras karistatud juba seitsmel korral ning ka reaalset vangistust ei kanna ta esmakordselt. Temale on varasemalt korduvalt mõistetud rahalist karistust, mis ühel korral asendati tasumata jätmise tõttu hiljem vangistusega. Samuti on temale mõistetud vangistust jäetud tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid sellest hoolimata pani süüdimõistetu viimasel katseajal toime uued kuriteod. Seega on ilmne, et varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. 2.3 Kuna materjalidest nähtuvalt on süüdimõistetu pannud toime eriliigilisi kuritegusid, siis tuleb tema ühiskonnaohtlikkust pidada kohtu hinnangul ettearvamatuks ning tegeleda kõigi võimalike ohuteguritega, mis võivad tema käitumist negatiivselt mõjutada. Kuigi vangla iseloomustusest ja kohtuistungil avaldatust tuleb järeldada, et osaliselt on süüdimõistetu oma varasema käitumise analüüsimisega ja kuriteoriskide maandamisega juba tegelenud ning tal on tekkinud motivatsioon oma eluviisi muutmiseks, leiab kohus, et on siiski veel ka neid tegureid, millega tuleks süüdimõistetul enne vabanemist lisaks tegeleda. Näiteks nähtub materjalidest, et süüdimõistetu õigusvastane käitumine on olnud seotud ka narkootiliste ainete tarvitamisega. Samas ise ta narkootikumide tarvitamises probleemi ei näe ja on veendunud, et suudab neist vajadusel hoiduda. Kohtu hinnangul viitab nimetatud suhtumine sellele, et süüdimõistetu ei pruugi siiski täiesti adekvaatselt narkootiliste ainete ohtlikkust ja nendega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi tajuda, mistõttu kaasneb risk tema poolt ka edaspidi narkootiliste ainetega seonduvate kuritegude toimepanemiseks. Samuti on vangla iseloomustuses viiteid sellele, et süüdimõistetu võib kalduda ennastõigustavale ja manipuleerivale suhtumisele, mis võib kohtu hinnangul samuti takistada tema poolt kõigi ohufaktorite adekvaatset tajumist ja oma käitumise kujundamist vastavalt sellele, et hoiduda uute õigusrikkumiste toimepanemisest. 2.4 Ennetähtaegselt vanglast vabastamine elektroonilisele valvele on kohaldatav siiski isikutele, keda ei ole korduvalt karistatud. S. Uibo aga selline isik ei ole. Vangistust edasi kandes tuleks süüdimõistetul oma kuritegeliku käitumise põhjuseid ja mõjutegureid edasi analüüsida ning läbida võimalusel ka temale individuaalses täitmiskavas vajalikuks peetavad kuriteoriske maandavad tegevused, et kindlustada vabaduses paremad võimalused riskiteguritest hoidumiseks ja tugevdada motivatsiooni elustiili püsivaks muutmiseks õiguskuulekuse suunas.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ja teha uus määrus, millega vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt vangistusest elektroonilise valvega. 3.1 Kohtus jäi S. Uibo võlgu vastuse kriminaalhoolduse ajal planeeritud tegevuse osas, põhjusel, et kriminaalhooldaja on puhkusel. S. Uibo leiab, et tal puudub risk narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemiseks, kuna tal on vabanemisel kindel korraliku palgaga töökoht ja narkootikume ei ole ta müünud. S. Uibo peab end adekvaatselt mõtlevaks ja käituvaks inimeseks. Üle kahe aasta pikkuse vangistuse jooksul ei ole füüsiline sõltuvus narkootikumidest võimalik. Narkomaania on käitumishäire ning määruskaebuse esitaja kahetseb südamest oma käitumist. S. Uibo on tegelenud ja kavatseb ka edaspidi

tegeleda narkomaania probleemiga võitlemisega. Vangla ei ole S. Uibol sõltuvust tuvastanud, mistõttu ei lubata teda ka sõltlastele mõeldud programmidesse. 3.2 Lisaks soovib S. Uibo vabaneda, kuna igatseb oma pere järele, keda soovib ka majanduslikult toetada. Praegu ei paku vangla talle teenimisvõimalust. S. Uibo leiab, et kriminaalasjad on kahjustanud ainult teda ennast ja perekonda. Ta on teinud kõik vabanemiseks ning nõustub erinevate lisakohustustega (mh alluda ettenähtud ravile, milleks vanglas tingimused puuduvad). Määruskaebusele on lisatud psühholoogi väljastatud tõend. S. Uibo soovib jätkata oma elu seaduskuulekalt.

4.Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati määruskaebus läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Menetluspooltele anti kirjalike seisukohtade esitamiseks aega kuni 20.03.2014. Nimetatud kuupäevaks seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

5.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole vaatamata formaalsete eelduste esinemisele võimalik S. Uibo vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. 5.1 Süüdimõistetu ennetähtaegse vangistusest vabastamise peamiseks eelduseks on tema õiguskuulekas käitumine ja hoidumine uute kuritegude toimepanemisest. Ennetähtaegse vabastamise korral peab kohus arvestama KarS § 76 lg-s 3 nimetatud materiaalsete eeldustega. S. Uibo on toime pannud eriliigilisi kuritegusid. Käesolevat karistust kannab ta narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Maakohus on põhjendatult arvestanud ka S. Uibo varasema elukäiguga (kriminaalkorras karistatud 7 korral, viimane kuritegu toime pandud katseajal olles. Korduv karistatus näitab, et S. Uibo ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud) ning kinnipeetava käitumisega karistuse kandmise ajal (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, puidupingitöölise eriala omandamisele asumine, suhtlemistreeningu läbimine, alkoholiprobleemi tunnistamine). Ehkki määruskaebuses on S. Uibo väitnud, et tema elutingimused vabanedes toetavad seaduskuulekat käitumist, nimelt on S. Uibol hea palgaga töökoht ning ka soov tegeleda probleemkäitumise põhjustega edasi ja aidata oma perekonda, ei ole praegu tema ennetähtaegne vabastamine ka ringkonnakohtu hinnangul õigustatud. Ringkonnakohtu kolleegium leiab, et maakohus on igati arvestanud kaalutlusõigust rakendades nii kinnipeetavat positiivselt kui ka negatiivselt iseloomustavate asjaoludega, sedastades siiski, et positiivsetele asjaoludele vaatamata oleks ennetähtaegne vabastamine praegusel ajal veel liigselt ennatlik. Maakohus on ka põhjendanud, miks ta sellisele järeldusele on jõudnud ja milliste riskide maandamisega oleks S. Uibol vangistuse kandmise ajal vaja tegeleda. 5.2 Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et maakohtu määrus on põhjendatud ja põhistatud ning kaebus tuleb vaatamata sellele, et S. Uibo hoiakus on viimasel ajal täheldatavad positiivsed muutused ja ka tema motivatsioon muutumiseks ja seaduskuulekaks eluks on väidetavalt suur, jätta sel korral rahuldamata.
6.Eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 ja §-st 390 jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.