1-14-2043
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
19. märts 2014 Tallinn, Liivalaia kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-2043 (14230100939)
Kohtunik
Külli Iisop
Kohtuistungi sekretär
Liisi Kisler
Kriminaalasi
L.M süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses
Kohtuistungi toimumise aeg
19.03.2014
Prokurör
Kairi Kaldoja
Süüdistatav
L.M – isikukood: XXX; Eesti kodanik; haridus 8 klassi; elukoht: XXX; töötu; 3 kehtivat kriminaalkaristust, viimati karistatud: 1) Harju Maakohtu 16.04.2009 otsusega KarS § 200 lg 1 ja § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 1 aasta; 2) Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega KarS § 200 lg 2 p 4, 8 järgi – 3 aastat vangistust; KarS § 65 lg 2 alusel 3 aastat 2 kuud 13 päeva vangistust (karistus kantud 21.05.2013); tõkend – elukohast lahkumise keeld
kriminaalhooldusosakonna
juhatajal
määrata
L.M-ile
kannatanu XXXkuuluva mobiiltelefoni Samsung Galaxy S4 väärtusega 600 eurot, tekitades nimetatud summas kannatanule varalist kahju. Oma sellise tegevusega L.M isikuna, kes on varem toime pannud röövimise, pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 4 järgi. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus L.M süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning tema karistamist 9-kuulise vangistusega. KarS § 69 alusel asendada vangistus 9 kuud ehk 270 päeva 540 tunni üldkasuliku tööga, mille täitmise tähtajaks määrata 2 aastat. L.M on üldkasuliku töö tegemise ajal allutatud kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning ta on kohustatud täitma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Tekitatud kahju katteks tuleb kannatanu kasuks L.M-ilt välja mõista hüvitis 600 eurot. Kohtuistungil süüdistatav tunnistas oma süüd, kahetses toimepandut ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör jäi samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kaitsja osavõttu kohtuistungist L.M ei soovinud. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanu on andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, oma õigustest on ta teadlik. Kohus leiab, et süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning L.M tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu 144 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 kuupalga alammäära ehk 532,50 eurot. Arvestades süüdistatava varalist seisundit, annab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o 12 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskulude kohene tasumine käib talle ilmselt üle jõu. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 310 lg 1, 311, 313. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.