Riigiprokuratuuri 13. veebruari 2014 määrus kaebuse rahuldamata jätmises
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kannatanu Nazar Farberi lepinguline vandeadvokaat Dmitri Teplõhh, kaebus
esindaja
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Riigiprokuratuuri 13. veebruari 2014 määrus.
2.Rahuldada Nazar Farberi lepingulise esindaja vandeadvokaat Dmitri Teplõhhi kaebus.
3.Kohustada Riigiprokuratuuri kriminaalmenetlust.
alustama
asjas
nr
14740000013
Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele. Asjaolud
1.OÜ XXX juhatuse liige Nazar Farber esitas 10.01.2014 Viru Ringkonnaprokuratuurile kuriteokaebuse selle kohta, et tema koos poja E.F. iga asutas 2009. aastal OÜ XXX , milles osakud olid jagatud võrdselt. Põhikirja kohaselt oli N. Farberil ja E.F. il juriidilise isiku ainuesindusõigus. 2011. aastal registreeriti AAA Patendibüroo OÜ-s OÜ XXX nimele kasvuhoone kasulik mudel sertifikaadiga nr 01114. Aastal 2012 asutas E.F. OÜ XXXX ning kolis kõik kontaktandmed ja kasvuhoonete tootmise üle OÜ-sse XXXX . N. Farber leiab, et E.F. on toime pannud omastamise tootes kasvuhooneid tema poolt väljatöötatud kasuliku mudeli patendi alusel ning on tekitanud kahju 142 802 euro väärtuses.
1.1.20.01.2014 jäeti Viru Ringkonnaprokuratuuri poolt kriminaalmenetlus KarS § 201 ja KarS § 222 tunnustel alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Prokuratuur leidis, et OÜ XXX juhatuse liikme ja osanikuna on E.F. il õigus OÜ-le XXX kuuluva vara käsutamiseks.
2.Mitte nõustudes kriminaalmenetluse alustamata jätmisega, esitas N. Farber oma lepingulise esindaja vandeadvokaat D. Teplõhhi vahendusel kaebuse Riigiprokuratuuri. Kaebuses korratakse, et alates 19.06.2013 on E.F. ilma N. Farberile teatamata ja temalt nõusolekut küsimata kandnud OÜ XXX ettevõtte üle OÜ-le XXXX , kelle ainuosanik ja ainus juhatuse liige on E.F . E.F. kandis OÜ-le XXXX OÜ XXX tootmisseadmed, toorained ja toodangud, vormistas ümber ka kasuliku mudeli nr 01114, tootmisruumide rendilepingu, firma telefoninumbri ja veebilehe, võttis välja raha OÜ XXX pangaarvelt ning blokeeris N. Farberi juurdepääsu OÜ XXX pangakontole. OÜ XXX tegevus kasvuhoonete tootmisel ja müügil on täielikult lõppenud. Samal ajal tegeleb kasvuhoonete tootmise ja müügiga samal territooriumil ning samade tootmisseadmete ja töötajatega OÜ XXXX . Kaebuse esitaja on kokkuvõttes seisukohal, et kuriteokaebuse alusel tuleb alustada kriminaalmenetlus E.F. i suhtes, kuna esinevad KarS §-s 201 toodud omastamise või §-s 2172 toodud usalduse kuritarvitamise koosseisu tunnused. Lisaks nähtuvad E.F. i tegevuses ka KarS §-s 3811 sätestatud raamatupidamiskohustuse rikkumise koosseisu tunnused.
3.Riigiprokuratuuri 13.02.2014 määrusega jäeti kaebus rahuldamata ja leiti, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine on seaduslik ja põhjendatud ning kaebuses esitatud väited ei anna alust menetlusotsuse tühistamiseks.
3.1.Kriminaalmenetluse alustamine saab toimuda üksnes siis, kui selleks on olemas ajend ja alus, milleks on vastavalt KrMS § 194 lg 1 ja 2 kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave ning kuriteotunnuste sedastamine selles. Seega lubab KrMS § 193 lg 1 kriminaalmenetluse alustamist vaid tingimusel, et kuriteoteatest nähtub ka kuriteokoosseisu olemasolu ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 sätestatud asjaolud. Kriminaalmenetluses kehtib ultima ratio põhimõte ning menetlust ei saa alustada kergekäeliselt. Seepärast peab prokuratuurile esitatud materjalide alusel kujunema piisav veendumus, et on olemas põhjus alustada kriminaalmentelust. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile kuriteoteate esitamine ei ole piisav alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Praegusel juhul ei ole koos kuriteoteatega esitatud andmeid, mille alusel oleks tuvastatav, millised seadmed, materjalid ja valmistoodang ning muu võõras vara pöörati E.F. i poolt ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks.
3.2.OÜ XXX osanikud ning juhatuse liikmed on E.F. ja N. Farber, omades mõlemad sellest tulenevaid õigusi ja kohustusi. ÄS § 181 lg 1 sätestab, et osaühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. OÜ XXX põhikirjas ei ole juhatuse liikmete esindusõiguse piiranguid ette nähtud. E.F. võis seega teha OÜ XXX nimel tehinguid, sõlmida lepinguid, pangakontosid avada või sulgeda ja tal oli seaduslik juurdepääs äriühingu pangakontol olevale rahale.
3.3.Riigiprokuratuuri määruse kohaselt puuduvad andmed selle kohta, et E.F. oleks toime pannud KarS § 201, § 2172 või § 3811 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Milliseid tehinguid on tehtud, millised on kellegi võlad ja millised on äriühingu varad ning kas teine osanik/juhatuse liige on midagi valesti teinud, tuleb esmalt selgitada tsiviilkohtumenetluse käigus.
4.Riigiprokuratuuri määruse peale esitas kaebuse N. Farberi lepinguline esindaja vandeadvokaat D. Teplõhh, kes leiab, et Riigiprokuratuuri määrus tuleb tühistada ja alustada kriminaalasja nr 14740000013 menetlust.
4.1.Legaliteedi põhimõte kohustab pädevaid ametivõime alustama kuriteo tunnuste sedastamisel kriminaalmenetlust. Üksnes olukorras, kus pädevatele ametiasutustele laekunud teabe põhjal ilmnevad vahetult kriminaalmenetlust välistavad asjaolud KrMS § 199 tähenduses, on uurimisasutus ja prokuratuur õigustatud jätma kriminaalmenetluse alustamata. Menetluse alustamise otsustamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata asjaolule, et kui kohtuotsuse tegemisel tuleb in dubio pro reo põhimõttest lähtudes tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks, siis KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise -2-
otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks (RL nr 3-1-1-60-10, p 9).
4.2.E.F. on rikkunud juhatuse liikme ja osaniku kohustusi OÜ XXX ees, kuna ühingu vara väljaviimine toimus ilma selleks vajaliku osanike nõusolekuta. Sisuliselt on E.F. OÜ-st XXX viinud välja kogu osaühingu vara, mille tulemusena läks kasvuhoonete tootmise ettevõte üle OÜ-le XXXX . Sellised tehingud väljusid ilmselgelt OÜ XXX igapäevase majandustegevuse raamest ÄS § 189 lg 2 ja § 317 lg 1 p 2 mõttes ning nendeks oli ÄS § 317 lg 1 järgi vajalik nõukogu nõusolek, nõukogu puudumisel aga osanike nõusolek. N. Farber ei ole andnud kunagi nõusolekut OÜ XXX vara ülekandmiseks OÜ-sse XXXX . Vara ülekandmine kahjustas ilmselgelt OÜ XXX huve, mistõttu rikkus E.F. juhatuse liikmena üldist hoolsus- ja lojaalsuskohustust. Esitatud kuriteokaebusest nähtub, et OÜ-st XXX on välja viidud kogu äriühingule kuuluv vara (tootmisseadmed ja –materjalid, valmistoodang, kasulik mudel nr 01114, pangakontol olev raha) ja lisaks sellele on lõpetatud ka tootmishoonete rendileping. Nimetatud vara väärtuseks on hinnanguliselt 142 802 eurot. Vara maksumuse kindlakstegemiseks on vajalik raamatupidamise dokumendid, kuid need asuvad E.F. i käes, kes ei ole nõus neid N. Farberile esitama. Seega ei saa tõendite esitamata jätmist kaebajale ette heita.
4.3.Kaebaja leiab, et kasuliku mudeli ümber registreerimise fakt eraldiseisvana täidab juba KarS § 201 või KarS § 2172 koosseisu, kuna kasuliku mudeli väärus oli 35 000 eurot. Kogu OÜ XXX äritegevus põhines kasulikul mudelil nr 01114. Kasulik mudel ja OÜ-le XXX kuuluv muu vara oli äriühingu vara, seega E.F. i jaoks võõras vara. Vara omanik ei tea oma vara asukohta ning E.F. varjab raamatupidamisdokumente ega anna selgitusi vara ja varaga seotud tehingute kohta. Need faktilised asjaolud kogumis võimaldavad väita, et on toimunud omastamistahte manifesteerimine KarS § 201 mõttes. Lisaks tuleb pöörata tähelepanu ka E.F. i käitumisele pärast teo toimepanemist. Raamatupidamisdokumentide varjamine (KarS § 3811 lg 1) ja osanikule teabe väljastamata jätmine (KarS § 380) viitavad selgelt asjaolule, et E.F. i käitumises esinevad KarS § 201 süüteo tunnused. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus, tutvunud Riigiprokuratuuri määrusega ning N. Farberi esindaja kaebusega ja selle lisadega, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. Riigiprokuratuuri 13.02.2014 määrus tuleb tühistada ja vajalik on alustada kriminaalasjas nr 14740000013 menetlust.
6.Kohus ei nõustu prokuratuuriga, et käesolevas asjas puudub piisav alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kuriteokaebuses on üheselt kirjeldatud võimaliku kuriteotunnustega teo, s.o omastamise toimepanemine E.F. i poolt ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 toodud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud. Kaebuses on õigustatult viidatud Riigikohtu seisukohale, et KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks (RKKKo 3-1-1-60-10, p 9).
6.1.Asjakohased ei ole Riigiprokuratuuri määruses toodud viited selle kohta, et N. Farber ei ole esitanud konkreetseid tõendeid kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Nimelt ei näe KrMS § 6, § 194 ja § 195 ette, et isik, kes esitab kuriteoteate, peaks lisaks esitama koheselt ka konkreetseid tõendeid kuriteo toimepanemise kohta ning selliste tõendite esitamata jätmine välistab kriminaalmenetluse alustamise. Kohtueelse menetluse enda eesmärk on koguda tõendeid võimaliku kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. N. Farber on kaebuses kirjeldanud võimaliku kuriteo asjaolusid, esitanud kuriteoga tekitatud kahju umbkaudse -3-
suuruse ning selgitanud selle suuruse kujunemise asjaolusid. Ringkonnakohus on seisukohal, et olemasolevate andmete pinnalt on olemas põhjendatud kahtlus, et E.F. võib olla toime pannud KarS § 201 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning tulenevalt ülaltoodust, tuleb olemasolev kahtlust tõlgendada kriminaalmenetluse alustamise kasuks.
7.N. Farberi kaebusest nähtub, et E.F. võib olla ebaseaduslikult kolmanda isiku, s.o OÜ XXXX kasuks pööranud XXX OÜ vara, sh tootmisseadmed, pangaarvetel oleva raha ja kasuliku mudeli nr 01114. On üheselt mõistetav, et juriidilise isiku vara on ainult juriidilise isiku oma ning osaühingu osanike ja juhatuse liikmete jaoks on tegemist võõra varaga KarS § 201 mõttes. See, et äriühingu juhatusel on seadusest ja lepingust tulenev õigus ning kohustus ühingut juhtida ja esindada, sh äriühingu nimel tema vara käsutada ja kohustusi võtta, ei anna juhatuse liikmele õigust ühingu vara enda või kolmanda isiku kasuks pöörata (RKKKo 3-1-1-43-13, p 24).
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevas asjas on olemas kriminaalmenetluse ajend ja alus ning ilma kriminaalmenetluse raames läbi viidatavate menetlustoiminguteta ei ole võimalik kõrvaldada kahtlust selles, kas toime on pandud kuritegu.
8.1.XXX OÜ juhatuse liige ja kasuliku mudeli nr 01114 autor N. Farber on esitanud teate, et äriühingu vara on antud tema teadmata OÜ XXXX omandusse ning XXX OÜ tegevuse aluseks olnud äriühingule kuulunud kasulik mudel on registreeritud ümber OÜ XXXX nimele. Viimati nimetatud äriühingu osanik ja juhatuse liige on E.F. . Teate kohaselt viis E.F. XXX OÜ-st välja kogu selle vara ning praegusel ajal tegutseb endisel XXX OÜ territooriumil XXX OÜ-le kuulunud kasuliku mudeli alusel kasvuhooneid tootev OÜ XXXX . Seega on olemas kahtlus, et E.F. võib olla toime pannud KarS § 201 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja tekitanud sellega XXX OÜ-le kahju.
9.Tulenevalt eelmärgitust ning juhindudes KrMS § 208 lg 6 tühistab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 13.02.2014 määruse ning kohustab Riigiprokuratuuri alustama kriminaalasjas nr 14740000013 menetlust.
Mati Kartau Kohtunik
-4-
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.