Kohtulahend

selgitusena: “U.I, kriminaalasi 1 – 14 – 2310, rahaline karistus.“ Kviitung rahalise karistuse tasumise kohta esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. U.I suhtes valitud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Asitõendid: • 2 CD-R plaati – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde; • asitõendina vaadeldud ning toimiku materjalidele lisatud arvete originaalid – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Välja mõista U.I-lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 4, 5; § 180 lg. 1 alusel menetluskuluna tasu riigi õigusabi osutamise eest kokku summas 950 (üheksasada viiskümmend) eurot ja 40 (nelikümmend) eurosenti ning kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 1 (üks) euro, s.o kokku 951 (üheksasada viiskümmend üks) eurot ja 40 (nelikümmend) eurosenti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “U.I , kriminaalasi 1 – 14-2310, õigusabikulud, koopiakulud. Välja mõista U.I-lt KrMS §-de 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; § 175 lg. 1 p. 9; § 179 lg. 1 p. 2 alusel sundraha 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot ja 50 (viiskümmend) eurosenti, mis tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE701700017001577198 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ja selgitusena: “U.I , kriminaalasi 1 – 14 – 2310, sundraha“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUSE SISU

U.I on kohtu alla antud kokkuleppemenetluse raames ja teda süüdistatakse selles, et tema töötades alates 09.03.2012 kuni 18.06.2013 Eesti Kaitseväe Mereväebaasi materjaliteenistuse ülema ametikohal, seega vastavalt kuni 14.07.2013 kehtinud karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 288 redaktsioonile, täitis ta ametiisikuna materjaliteenistuse ülema ametijuhendiga temale pandud juhtimis- ning varaliste väärtuste liikumist korraldavaid ülesandeid. Vastavalt alates 15.07.2013 jõustunud KarS § 288 redaktsioonile täitis U.I ametiisikuna Mereväebaasi materjaliteenistuse ülema ametijuhendiga temale pandud teenistuskohustustest tulenevalt tööülesandeid, millised oma olemuselt olid ja on avalikud ülesanded. Kaitseväe põhimääruse § 1 lg 1 kohaselt on kaitsevägi sõjaväeliselt korraldatud valitsusasutus Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Vastavalt Mereväebaasi ülema 31.12.2010 käskkirjale nr P/80, millega kinnitati materjaliteenistuse ülema ametijuhend, olid vanemleitnant U.I tööülesanneteks materjaliteenistusele antud ülesannete täitmine, planeerimine ja juhtimine, logistilise tegevuse juhtimine tagamaks Mereväe allüksustele logistiline toetus nii Mereväebaasis kui väljaspool seda. Vastavalt Mereväebaasi ülema 08.05.2009 käskkirjaga nr 9 kehtestatud Mereväebaasi allüksuse materjaliteenistuse tegevusjuhendile juhib materjaliteenistust materjaliteenistuse ülem. Allüksuse põhiülesanded on Mereväele tellitava materjali hankimine, utiliseerimise korraldamine, ladustamine ning väljastamine allüksustele, teostada mereväe tööks vajalike materjalide hankimist, kavandada koostöös Kaitseväe logistikakeskusega mereväe allüksuste tööks vajalikke tsentraliseeritud riigihankeid, korraldada mereväe struktuuriüksuste varustamine inventari, bürootarvete, olmetehnika, puhastusvahendite, remondimaterjalide, riidevarustuse ja laevade varuosadega, samuti laevade ning maasõidukite kütuse ning määrdeainete, keemiatarvikute ning seadmetega varustamine. Seega U.I ülesandeks materjaliteenistuse ülemana oli muuhulgas Mereväebaasi ülema poolt kinnitatud jaotuse alusel eelarvevahendite käsutamine ja nende täpse ning otstarbeka kasutamise eest vastutamine. Eeltoodust tulenevalt oli U.I Mereväebaasi materjaliteenistuse ülema ametijuhendist tulenevaid ülesandeid täites ametiisikuks KarS § 288 lg 1 ja korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 lg 1 mõttes. U.I , olles äriühingute XXXOÜ ja XXXOÜ ainuosanik ning XXXOÜ juhatuse ainuliige (XXXOÜ juhatuse ainuliikmeks oli samal ajal tema abikaasa XXX), pani jätkuvalt ajavahemikul 02.08.2012 kuni 14.06.2013 Mereväebaasi materjaliteenistuse ülemana oma töö- ja teenistuskohustusi täites toime KVS-is sätestatud toimingupiirangu rikkumised, mis seisnesid materjaliteenistuse ülemana eelnevalt nimetatud äriühingutega tehingute tegemises ja seega osaledes samade äriühingute majandushuvide ja käibe olulises mõjutamises. Seega oli U.I tegevus kantud ühtsest eesmärgist ja tahtlusest edendada temale kuuluvate äriühingute XXXOÜ (esmakande aeg 18.04.2012, XXXUÜ 18.04.2012 otsuse alusel ümber kujundatud osaühinguks ärinimega XXXOÜ, kande algus 09.07.2012) ja XXXOÜ (esmakande aeg 24.04.2013, XXX UÜ 24.04.2013 otsuse alusel ümber kujundatud osaühinguks ärinimega XXXOÜ, kande algus 14.06.2013) käivet ja majandustegevust. Kaitseväe poolt teostatud tehingute maht moodustas OÜ XXXkogukäibest 57,66% ning XXXOÜ kogukäibest 100%. Oma sellise tegevusega rikkus U.I KVS-is esitatud nõudeid järgmiselt: Kuni 31.03.2013 kehtinud KVS § 25 lg 1 nägi ette, et ametiisik ei tohi olla huvide konfliktis (huvide konfliktiga on tegemist juhul, kui ametiisik peab tegema oma töö- või teenistuskohustuste raames otsuse või osalema sellise otsuse tegemises, mis oluliselt mõjutab tema enda, tema lähisugulaste või hõimlaste või teatud juriidiliste isikute majandushuve).

Vastavalt KVS § 25 lg 1 p 3 on selliseks juriidiliseks isikuks muuhulgas osaühing, mille osanik või juhatuse või nõukogu liige on ametiisik. Alates 01.04.2013 kehtima hakanud KVS § 2 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui: 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust. Nimetatud sätteid rikkus U.I ajavahemikul 02.08.2012 kuni 14.06.2013 järgmistel juhtudel, olles äriühingu XXXOÜ ainuosanik ja juhatuse ainuliige ning äriühingu XXXOÜ ainuosanik (viimase äriühingu juhatuse ainuliige oli samal ajal tema abikaasa XXX), tellides Tallinnas, XXX jätkuvalt materjaliteenistuse ülemana teenuseid ja kaupu ülalnimetatud endaga seotud olevatelt juriidilistelt isikutelt - OÜ-lt XXXkokku 77 278, 09 euro väärtuses ja OÜ-lt XXXkokku 13 162 euro väärtuses ning Kaitsevägi on tasunud nende tellimuste eest alljärgnevalt:

KOKKULEPPE SISU

KrMS § 245 alusel 13.03.2014.a süüdistatav U.I , kaitsja Mihkel Gaver ning riigiprokurör Steven-Hristo Evestus sõlmisid kokkuleppemenetluses kokkuleppe süüdistatavale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes, kus vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus KarS § 3001 lg. 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatavale karistuseks mõista rahaline karistus 150 päevamäära ulatuses (päevamäära suurus on 23,50 eurot), s.o summas 3525 eurot. KarS § 68 lg. 1 järgi arvata eelvangistuses viibitud aeg (22.01.2014.a – 23.01.2014.a) karistusaja hulka, arvestusega, et ühele eelvangistuspäevale vastab rahalise karistuse kolm päevamäära ning seega on tasumisele kuuluvaks rahaliseks karistuseks 144 päevamäära, s.o 3384 eurot. Kokkuleppe kohaselt toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.

Süüdistatav U.I tunnistas kohtuistungil end temale KarS § 300 lg. 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning kahetses toimepandut. Süüdistatav U.I selgitas, et 13.03.2014.a sõlmisid riigiprokurör Steven-Hristo Evestus, kaitsja Mihkel Gaver ning tema (U.I ) kokkuleppemenetluses kokkuleppe temale mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes ning et ta jääb selle juurde. Riigiprokurör selgitas samuti, et ta jääb 13.03.2014.a kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe juurde U.I-le mõistetava karistuse liigi ja määra suhtes.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus kuulanud üle süüdistatava, uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et tõendamist on leidnud süüdistatava U.I poolt KarS § 3001 lg. 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemine ning süüdistatava U.I

käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 300 lg. 1 järgi. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, kuulanud ära süüdistatava U.I selgituse ning riigiprokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav U.I on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

lg. 1 järgi Arvestades eeltoodut tuleb U.I temale esitatud süüdistuses KarS § 300 süüdi tunnistada ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab U.I süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud: KrMS § 173 lg. 1 p. 1 ja KrMS § 175 lg. 1 p. 4, 5, 9 kohaselt on antud kriminaalasjas menetluskuludeks määratud kaitsjale makstud tasu, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg. 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 179 lg. 1 p. 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot, mis kuulub U.I-lt väljamõistmisele. Samuti kuuluvad U.I-lt KrMS § 175 lg. 1 p. 4, 5 alusel väljamõistmisele kaitsjatasu kogusummas 950,40 eurot ning kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud summas 1 euro. KrMS § 180 lg. 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Seadusandja on määranud, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. Menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Seejuures isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekut ja varalist seisundit tervikuna (RK 3-1-1-105-12 p. 7). Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et U.I esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine temale üle jõu, seega tuleb menetluskulud U.I-lt seadusele tuginedes välja mõista. Toimiku materjalidest nähtuvalt omab U.I ka töökohta. Asitõendid: Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks 2 CD-R plaati ning toimiku materjalidele lisatud arvete originaalid. KrMS § 126 lg. 3 p. 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Lähtudes eeltoodust peab kohus võimalikuks asitõendite suhtes otsustuse tegemise, et 2 CD-R plaati ning arvete originaalid tulevad jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde.

Kohus juhindub KrMS §-dest 126 lg. 3 p. 1; 173 lg. 1 p. 1 ja lg. 2; 175 lg. 1 p 4, 5, 9; 179 lg. 1 p. 2; 180 lg. 1, 3; 248 lg. 1 p. 5; 249; 311; 313. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.