Kohtulahend

kriminaalhooldusametniku eelneva loata;

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

03.03.2014 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Korovini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Aleksandr Korovin tunnistati süüdi Harju Maakohtu 03.11.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5, 9 järgi ning mõisteti talle karistuseks 9 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja hulka Aleksandr Korovini eelvangistuses viibitud aeg 17.05.2011 kuni 18.05.2011, 20.05.2011 kuni 21.05.2011 ja 26.05.2011 kuni 27.05.2011, s.o 6 päeva ning seega kuulub ärakandmisele 5 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS§ 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.12.2009 otsusega mõistetud ärakandmata osa, s.o 2 aastat 11 kuud ja 1 päeva vangistust võrra ning mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 4 kuud ja 25 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks 08.10.2011. Käesoleval ajal kannab Aleksandr Korovin karistust Tartu vanglas. Tema karistusaeg algas 08.10.2011 ja lõpeb 05.03.2015. Tartu Maakohtu 10.07.2013 määrusega jäeti KarS § 76 lg 3 alusel Aleksandr Korovin talle 03.11.2011 Harju Maakohtu kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-11-7952 karistuseks mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega vabastamata. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabanemist KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tekkis 03.03.2014.

Aleksandr Korovinit on kriminaalkorras karistatud varasemalt 6-l korral, viimati 04.12.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 5, 9; § 200 lg 2 p 4, 7 järgi vangistusega 3 aastat (ärakandmata osa on 2 aastat 11 kuud 1 päev) tingimisi, katseajaga 3 aastat. Tartu Vangla iseloomustuses (isiklik toimik II osa, tlk 122-123) on märgitud, et kinnipeetavat on vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud 4-l korral, viimati 08.042013 noomitusega riietuse ja pesemise eeskirjade rikkumise eest. Vabanemisel on tal võimalik elama asuda emale ja vanaemale kuuluvale elamispinnale aadressil XXXX, kus elab ka tema elukaaslane koos lastega. Kinnipeetaval on põhiharidus. Vanglas osaleb riigikeele tasemel B1 omandamisel. Enne vangistust töötas mitteametlikult emale kuuluvas koristusfirmas. Käesoleval ajal osaleb kinnipeetav vangla majandustöödel. Kinnipeetava sotsiaalse võrgustiku moodustavad ema, kasuisa ja elukaaslane ning 2-aastane poeg. Kuritegude toimepanemise ajendiks on olnud peamiselt materiaalse kasu saamine ning mõjuteguriks sõltuvus narkootikumidest. Narkootikumide ostmiseks ja hankimiseks võib käituda vägivaldselt. Probleeme seoses alkoholiga tunnistab osaliselt, narkosõltuvust tunnistab ja on motiveeritud probleemiga tegelema. Väljendab sõnades soovi muuta eluviisi ja käitumist, hindab pereväärtusi ja usub, et suutvat pere nimel käituda seaduskuulekalt. Kriminaalhooldusametniku arvamusest (isiklik toimik II osa, tlk 115) nähtub, et vabanedes on A. Korovinil võimalus tööle asuda XXXX mööblisalongi koristajana, seal töötas kinnipeetav ka enne vangistust. Majanduslikult on kinnipeetav lähedaste poolt kindlustatud, olemas on kindel elukoht ja lähedaste igakülgne toetus. 13.02.2014 andis Aleksandr Korovin nõusoleku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel ja viibides kriminaalhoolduse järelevalve all, alluma kohustusele minna ravile XXXX

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kinnipeetav Aleksandr Korovin avaldas istungil, et ta soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles ta ei toeta Aleksandr Korovini vabastamist enne tähtaega ja tema allutamist käitumiskontrollile. Süüdimõistetu kaitsja leiab, et alused Aleksandr Korovini vabastamiseks on olemas – tal toetav lähivõrgustik ning varasem töökogemus. Vangistuses on läbitud sotsiaalprogrammid ja isik on osalenud vangistuses majandusabitöödel.

KOHTU SEISUKOHT

KrMS § 426 lg 1 kohaselt võib karistuse täitmise asukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik pärast süüdimõistetu poolt karistusseadustiku §-s 76 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist vabastada süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused leiab, et Aleksandr Korovinit saab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik A. Korovini isikut iseloomustavad andmed tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kohtulikult karistatud kokku 6-l korral, vangistuses viibib kolmandat korda. Viimase esimese astme kuriteo (varguse) pani A. Korovin toime olles katseajal. See näitab, et Aleksandr Korovini käitumine enne vangistust oli õigusevastase suunaga. A. Korovin on uimastisõltlane, vanglas viibides paikneb ta alates 14.11.2013 aktiivse rehabilitatsiooni läbinud kinnipeetavate eluosakonnas. Vangla materjalidest nähtub, et kinnipeetav on motiveeritud tegema kõik endast oleneva ITK-s püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Kohus loeb positiivseks tulemuseks selle, et kinnipeetav leiab, et vanglas taasühiskonnastavates tegevustes osalemine on aidanud tal mõista probleemide sügavust, samuti nende lahenduskäike. See näitab, et vangistuse ajal on Aleksandr Korovin hakanud oma käitumist ja mõtteviisi muutma. Samas säilib oht, et vabanedes võib süüdimõistetu väärtushinnanguid ja arusaamu hakata taas kujundama seni kuritegelikku käitumist mõjutanud narkosõltuvus. Selleks, et aidata isikul asuda õiguskuulekale teele, on kohtu arvamuse kohaselt vajalik isikut läbi kriminaalhoolduse toetada. Ka süüdimõistetu tunnistas, et vabaduses vajab ta sotsialiseerumiseks ja õiguskuuleka elu alustamiseks ilmselt kõrvalist abi, et jätkuks vangistuses alustatud positiivsete harjumuste kinnistamine. Selleks, et vabaduses uue kuriteo toimepanemise riske viia võimalikult madalale, peab kohus põhjendatuks kohustada A. Korovinit katseajal loobuma nii alkoholi kui ka narkootikumide tarvitamisest ning alluma ja läbima X poolt ettenähtud ravi. Juhul kui isik valib ravi eesmärgil XXXX, siis saab kohtu arvamuse kohaselt lugeda seda eesmärgipäraseks raviks. A. Korovin on eespool kajastatud kohustuste vajalikkusest aru saanud ja andnud oma nõusoleku ravile allumise kohta. Samuti peab kohus vajalikuks määrata A. Korovinile kohustuse mitte suhelda ilma kriminaalhooldaja vastava loata kriminaalkorras karistatud isikutega, et seeläbi vähendada riski isiku sattumiseks taas kuritegelikule teele. Sama eesmärki peab kandma ka kohustus asuda tööle või võtta end töötuna arvele. Eeltoodust lähtudes vabastab kohus A. Korovini temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega kohaldades 1 aasta pikkust katseaega. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb süüdimõistetul hüvitada menetluskulu – määratud kaitsjale makstav tasu summas 150,00 eurot.

Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.