Kohtulahend

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

töövõimetuspensionär, vabanedes puudub töökoht. tingimisi enne tähtaega.

Vangla toetab kinnipeetava vabanemist

O.L-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et O.L-i lähedaseks on tema ema. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt peresisesed suhted on olnud alati head. Ema on valmis O.L igati toetama nii moraalselt kui materiaalselt ja loodab, et muutused on võimalikud. Elukoht peale vanglast vabanemist on aadressile XXX. Kahetoaline korter kuulub kinnipeetava emale. Käesoleval ajal elab korteris kinnipeetava ema üksi. O.L elas seal ka enne vangistust koos emaga. Ennetähtaegse vabanemise korral isikul garanteeritud töökoht puudub. Peamiseks probleemiks ja riskifaktoriks on sõltuvusainete tarvitamine ja mõjutatavus. Korduvad varavastased kuriteod. Kinnipeetava ema sõnade kohaselt on isikul 60% töövõimetust. Vangistuses distsiplinaarkaristused puuduvad. Vajalik tegeleda sõltuvusprobleemidega jätkuvalt. O.L taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Veera Kremez edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör ei toeta O.L-i ennetähtaegset vabanemist. Teda on kriminaalkorras karistatud kokku 17-l korral, põhiliselt varguste eest. Korduv karistatus viitab kriminaalsetele hoiakutele. Praegust karistust kannab järjekordselt varguse katse eest. Isikule 02.08.2013 Harju Maakohtu otsuse alusel antud võimalus (s.o üldkasuliku tööga asendatud karistus) jäi tagajärjetuks, kuna isik jätkas kuritegude toimepanemist. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Võttes arvesse ülaltoodud asjaolusid, leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole õigustatud, see ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Isik on teinud enda käitumisest vajalikud järeldused, enam ei soovi tarvitada narkootikume, tegeleb probleemiga. Vajalik oleks 1-aastane kriminaalhooldusel viibimise aeg. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et O.L-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O.L-i isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, praegust karistust kannab varguste eest. Korduvad karistused näitavad küll kinnipeetava kuritegelikke hoiakuid, kuid kohus arvestab, et vangistuse ajal O.L-i suhtes distsiplinaarkaristusi kohaldatud ei ole. Sellest järeldab kohus, et isik on enda õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud, püüdleb õiguskuuleka elu poole ning on võimeline oma käitumist korrigeerima paremuse suunas ning kehtivaid reegleid austama, neist kinni pidama. Oluliseks peab kohus ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahet narkootikume enam mitte tarvitada, ka vangistuse ajal on O.L probleemiga tegelenud, osaledes AN sõltuvusrühma töös, samuti sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Nimetatu on oluline, kuna esitatud materjalide kohaselt on kuritegude toimepanemise soodusteguriks olnud narkosõltuvus. Kohtu hinnangul aitab O.L-i arusaam narkootikumide kahjulikkusest ning tahe neid edaspidises elus vältida eelduslikult ära

hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kuna kinnipeetava karistusaja lõpuni on vähem kui 4 kuud vangistust, võimaldab kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas O.L-ile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti loobuma narkootikumidest. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 järgi valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka vangla, märkides, et kriminaalhooldusel olles on isikul ametniku tugi probleemide lahendamisel ja järelevalve vähendab uue kuriteo sooritamise riski, kohus nõustub sellekohase seisukohaga. Samuti arvestab kohus vangla iseloomustuses märgituga, et O.L ei jaga kriminaalsele subkultuurile omaseid põhimõtteid, saab aru ühiskonnareeglite vajalikkusest, kinnipeetav on väheohtlik avalikkusele, otsesed vägivaldse või ühiskonnaohtliku kuriteo toimepanemise tunnused puuduvad. Pärast vabanemist on kinnipeetaval olemas ka kindel elukoht ning ema igakülgne toetus, samuti on kriminaalhooldusega nõustunud O.L , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad samuti kaasa O.L-i edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.