lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-11626/24

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohus · 13.03.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtuasja number
1-11-11626/24
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
13.03.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
985
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-11626/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja09.03.2012

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

13. märts 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-11626

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Paavo Randma

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 5. märtsi 2014 vangistuse täitmisele pööramise määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Kristin Melts, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 5. märtsi 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu Kristin Meltsi määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 09.03.2012 otsusega tunnistati Kristin Melts süüdi KarS § 121 järgi, mõistes karistuseks 8 kuud vangistust, ja KarS § 120 järgi, mõistes karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja K. Meltsile mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 68 alusel loeti eelvangistuses viibitud 2 päeva karistusaja hulka ja mõisteti karistuseks 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 15.04.2010 kohtuotsusega nr 1-10-1966 mõistetud ärakandmata karistuse võrra, s.o 1 kuu 10 päeva vangistuse võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 9 kuud 8 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 alusel asendati K. Meltsile mõistetud vangistus KarS § 69 lg 1 alusel 556 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat; ühtlasi määrati, et K. Melts peab üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule.
2.19.08.2013 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande K. Meltsi kohta. 03.12.2013 kohtuistungil kriminaalhooldaja loobus erakorralisest ettekandest. Tartu Maakohus jättis 03.12.2013 määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse K. Meltsi suhtes Tartu Maakohtu 09.03.2013 otsuse järgi ärakandmata vangistuse täitmisele pööramiseks läbivaatamata.
3.05.02.2014 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule süüdimõistetu K. Meltsi kohta uue erakorralise ettekande, sest süüdimõistetu hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ja ei ilmu registreerimisele.
4.Tartu Maakohtu 05.03.2014 määrusega rahuldati erakorraline ettekanne ja pöörati K. Meltsile Tartu Maakohtu 09.03.2012 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa 4 kuud ja 26 päeva täitmisele. Maakohtu põhjendused olid järgmised. 4.1 Kriminaalhooldusametniku taotlus on kohtu hinnangul põhjendatud. K. Melts on temale määratud üldkasulikust tööst teinud ära 264 tundi ja tegemata on veel 292 tundi. Samas lõpeb üldkasuliku töö tundide sooritamiseks määratud 2 aasta pikkune tähtaeg juba 08.03.2014, mille tõttu ei suudaks K. Melts järelejäänud ajal kõiki tegemata üldkasuliku töö tunde sooritada ka juhul, kui ta teeb kuni katseaja lõpuni igapäevaselt 8 tundi päevas tööd. K. Melts on lisaks koostatud ajakavade täitmata jätmisele rikkunud ka registreerimiskohustust, samuti ei ole ta olnud kriminaalhooldusametniku jaoks kättesaadav. Erakorralisest ettekandest nähtuvad põhjendused, miks K. Melts on ajakavasid rikkunud, ei ole aga mõjuvad, vaid pigem otsitud ebamäärased õigustused. 4.2 Kohus on juba varasemalt ühel korral K. Meltsi suhtes koostatud erakorralist ettekannet menetlenud ja andnud temale võimaluse näidata, et ta soovib ja on suuteline mõistetud karistuse vabaduses ära kandma. Kohtu antud võimaluse on K. Melts aga kasutamata jätnud ja jätkanud endist viisi: hoiab üldkasuliku töö sooritamisest kõrvale, ei ilmu registreerimisele. See aga viitab kohtu hinnangul süüdimõistetu sihikindlale, süsteemsele tegutsemisele üldkasuliku töö tegemisest kõrvale hoidmiseks. 4.3 Ülaltoodu alusel asus kohus seisukohale, et üldkasuliku töö jätkamine K. Meltsi suhtes karistuse kandmisena ei ole enam võimalik. See on nii üldkasuliku töö sooritamiseks määratud tähtaja saabumise kui ka K. Meltsi enda hoolimatu ja ükskõikse suhtumise tõttu osutunud perspektiivituks ja mõttetuks. Eeltoodu näitab, et K. Meltsil on temasse mõistva suhtumise taustal tekkinud väär karistamatuse ja vastutamatuse tunne. Süüdimõistetu on oma käitumisega näidanud, et ta ei soovi mõistetud karistust vabaduses kanda, mille tõttu on jäänud ainsaks lahenduseks kandmata karistuse täitmisele pööramine vangistusena.
5.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu K. Melts, paludes ringkonnakohtult võimalust jätkata üldkasuliku töö tegemist. Süüdimõistetu teab, et on palju võimalusi käest lasknud, aga ta ei taha endale terveks eluks märki külge, et on vanglas olnud. Arestimajas olles on K. Melts enda sõnul juba aru kaotamas.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium leiab, et vaidlustatud kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning süüdimõistetu K. Meltsi määruskaebus jääb tagajärjetuks. Kriminaalkolleegium soostub maakohtu põhistustega, mida ei pea vajalikuks siinkohal taasesitada, toonitades vastuseks kaebusele vaid järgmist.
7.Antud karistuse täitmisele pööramise küsimuses puudub vaidlus selles, et süüdimõistetu K. Melts on korduvalt rikkunud talle kohtu poolt määratud kohustusi. Süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramise alus on maakohtu määruses vastuvaidlematult tuvastatud: nii pole K. Melts teinud ajakava kohaselt üldkasulikku tööd – üldkasuliku töö tegemise tähtaja saabumisel olid tal määratud 264-st tunnist rohkem kui pooled töötunnid (292) tegemata –, süüdimõistetu on rikkunud registreerimiskohustust ning on olnud kriminaalhooldajale kättesaamatu. Tähelepanuväärne on ka maakohtu määruses kajastatud asjaolu, et varasemalt on kohus juba ühel korral K. Meltsi suhtes koostatud erakorralist ettekannet menetlenud ja andnud temale võimaluse näidata, et ta soovib ja on suuteline mõistetud karistuse vabaduses ära kandma. Nagu ka

maakohus osundas, on K. Melts kohtu antud võimaluse jätnud kasutamata ja jätkanud rikkumisi. Nendel põhjendustel tuleb ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et mõistetud karistus ei ole K. Meltsi puhul olnud efektiivne ega täida karistuseesmärki.

8.Määruskaebuses ei esitata ühtki niisugust asjaolu, mis oleks jäänud esimese kohtuastme tähelepanuta või lükkaks ümber maakohtu seisukohti K. Meltsi poolt kohustuste tahtliku mittetäitmise kohta. Ehkki K. Melts lubab edaspidi hoiduda rikkumistest, jääb tema rikkumiste taustal väheusutavaks, et ta suudaks edaspidi määratud kohustusi nõuetekohaselt täita. Toonitades seda, et süüdimõistetu oli teadlik tema suhtes tehtud kohtulahendi sisust, selgesõnaliselt kirjasolevatest kohustustest ja nende mittetäitmisel kaasnevast tagajärjest, on ta kohustuste korduvate rikkumistega näidanud välja lubamatut ükskõiksust ja vähest motiveeritust kohtuotsust täita. Ühtlasi peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et karistusena mõistetud üldkasuliku töö tegemine ei sõltu kindlasti mitte süüdimõistetu tahtest ja suvast, vaid kui süüdimõistetu on andnud nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, lasub tal kohustus teha ära kõik üldkasuliku töö tunnid. Nii leiab kriminaalkolleegium, et maakohus on põhjendatult pööranud K. Meltsile mõistetud karistuse täitmisele.
9.Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja süüdimõistetu määruskaebuse rahuldamata.

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.