Kohtulahend

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohus otsustas 20.jaanuari 2014.a. otsusega süüdi tunnistada I.H KarS § 424 järgi ning karistada teda vangistusega 9 (üheksa) kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada I.H-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1, 3 sätteid kohaldades jätta mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui I.H ei pane 18-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks KarS § 75 lg 1 alusel pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. I.H allutada katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta I.H-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on I.H kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – süüdistatava I.H suhtes jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. I.H-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9; § 179 lg 1 p 2; ja § 180 lg 1 alusel •

sundraha 532.50 eurot

I.H-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 3, 4, 5 ja § 180 lg 1 alusel •

tasu joobeseisundi tuvastamise eest 38 eurot

•

määratud kaitsjale kriminaaltoimikust koopia tegemise kulu 0.45 eurot

•

määratud kaitsjale makstud tasu 144.00 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb menetluskulud tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades kohtuotsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. I.H mõisteti süüdi selles, et tema juhtis 04.02.2013.a kella 01.50 ajal Tallinnas, Endla tänaval, Tehnika ja Luise tänava ristmikul mootorsõidukit Toyota Corolla, registreerimismärgiga xxxxxxxx, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus veres 2,34 mg/g, laiendmääramatusega ± 0,06 mg/g, lõplik tulemus 2,28 mg/g). I.H rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1, s.o juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides, ja LS § 69 lg 4 p 1, s.o juht loetakse alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi, nõudeid.

Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad: Esitatud apellatsioonis vaidlustab süüdistatav maakohtu otsust süüdimõistmise osas. Ta leiab, et ei ole leidnud tõendamist fakt, et ta juhtis sõidukit joobeseisundis. Maakohus tugines süüküsimuse otsustamisel politseitöötajate ütlustele, kuid nende ütlusi tõenditeks lugeda ei saa. Patrullautos peaks olema videoregistraator, mis salvestab ja ainult see saaks olla tõendiks nii temale, kui ka politseile. Apellant selgitab, et juhtimiseks nimetatakse inimese viibimist auto roolis, kui auto sõidab, mitte aga istumist juhi kohal seisvas autos. Avaldab soovi tutvuda politseiametnike ütlustega kuna pole neid siiani näinud. Apellatsioonikohtu istungil toetasid süüdistatav ja tema kaitsja apellatsiooni, prokurör vaidles sellele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium leiab, et maakohus on kõigi kogutud tõendite kogumis hindamise tulemina tulnud põhjendatult järeldusele, et I.H mitte ainult ei viibinud süüdistuses märgitud ajal ja kohas süüdistuses märgitud sõiduauto roolis alkoholijoobes, vaid ka juhtis seda nagu seda väidab süüdistus. Kohtukolleegium ei nõustu apellatsioonis väljendatud seisukohaga, et politseiametnikest tunnistajate ütlused ei ole tõenditena kasutatavad. Kriminaalkolleegium nõustub täiel määral maakohtu poolt I.H süüd kinnitavatele tõenditele antud hinnanguga ning leiab, et on tõendatud tema poolt sõiduauto joobes juhtimine süüdistuses märgitud ajal ja kohas. Seejuures on kriminaalkolleegium seisukohal, et asjakohased on kõik tõendid,

millele on maakohus süüdimõistva otsuse tegemisel tuginenud. Nimetatud tõendid kogumis kinnitavad sündmuse kulgemist ajas ning lubavad üldhinnangu alusel teha järelduse selle kohta, et süüdistuses märgitud ajahetkel alkoholijoobes olles, juhtis I.H sõiduautot. Apellatsioonis ei ole esitatud mingeid uusi maakohtule mitteteadaolevaid tõendeid ning selles taotletaksegi olemasolevate tõendite veelkordset hindamist ja sellest tulenevalt süüdistatava õigeksmõistmist. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on analüüsinud vaidlustatud kohtuotsuses süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid nii eraldi, kui ka kõrvutanud neid omavahel ning loogiliselt ja arusaadavalt ülesehitatud arutluses, jõudnud põhjendatult järeldustele süüdistatava süü osas. Tõendite põhjalik analüüs on maakohtu otsuses ära toodud ja sellest tehtud järeldustele jõudmine on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning veenev. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 10. oktoobri 2000.a otsuses nr 3-1-1-85-00 L. Kala süüdistusasjas märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohtukolleegium leiab, et vaidlustatud kohtuotsus vastab oma motiveerituselt sellele Riigikohtu seisukohale täielikult. Kohtukolleegium peab vajalikuks märkida, et maakohtu otsuses on kohus eraldi pööranud tähelepanu ka süüdistatava poolt kohtumenetluses esitatud versioonile toimunust ja ka kaitsja poolt kohtuvaidluses esitatud samasisulistele väidetele ning motiveeritult need ümber lükanud. Põhjalikult on maakohus motiveerinud ka omapoolset tõendite eelistust e. miks ei arvesta süüdistatava ütlusi ning peab usaldusväärseks tunnistajate ütlusi ja süüdistatavale mõistetud põhikaristust ning lisakaristust. Kohtukolleegium rõhutab, et ajal, kui politseiametnikud auto juurde saabusid, oli süüdistatav juhi kohal e. rooli taga ja politseiametnike ütluste kohaselt oli sõiduk kogu aeg nende vaateväljas, see ei peatunud kordagi ning keegi ei saanud sealt ka väljuda. Tegemist oli öise ajaga, kui liiklus oli hõre. Kuna maakohtu otsuse põhjalikele ja ammendavatele seisukohtadele midagi lisada ei ole ja kohtukolleegium nõustub nendega täielikult, kasutab kohtukolleegium KrMS prg. 342 lg 3.p.-1 apellatsioonikohtule antud õigust jätta need oma otsuses kordamata. Mis aga puudutab apellandi väidet, et ta ei ole käesoleva ajani saanud tutvuda politseiametnike ütlustega ja soovib, et ringkonnakohus temale neid tutvustaks, siis selline taotlus on põhjendamatu ning apellatsioonikohus ei saa olla sellise taotluse adressaadiks. Esiteks, kui kahtlustatav või süüdistatav soovib tutvuda toimiku materjalidega, siis on see kaitsja kohustus (KrMS prg. 224-1) ning see toimub kohtueelse menetluse lõpuleviimisel. Teiseks, süüdistatav on nõustunud lühimenetlusega ja seega ka sellega, et tunnistajaid maakohtus üle ei kuulata. Kolmandaks, maakohtu otsuses on põhjalikult tsiteeritud ja analüüsitud tunnistajate ütlusi ning nendega on saanud tutvuda kohtuotsuses ka süüdistatav. Ja lõpuks oli süüdistataval vastavalt KrMS prg.

320 lg 2-le võimalus tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega kaitsja vahendusel ka apellatsioonitähtaja jooksul maakohtus. Süüdistatava kaitsja adv. Juho-Enn Aule taotleb õigusabikulude hüvitamist summas 72 eurot. Taotluse kohaselt kulutas kaitsja kokku 1 tunni ( 0,5 tundi apellatsioonimenetluseks ettevalmistamiseks ja 0,5 tundi kohtuistungil osalemiseks), s.o. 60 eurot ja käibemaks on 12 eurot. Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks. Kuna kohtukolleegium jätab maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS prg. 185 lg lg 2 kohaselt jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg. 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg.337 lg 1 p.1 , prg. 344345 lg 1 , 2 jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse I.H suhtes muutmata ning mõistab välja temalt apellatsioonimenetluse kulud.

Julia Katškovskaja

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.