Kohtulahend

neli kuud.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist

teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

ESITATUD SÜÜDISTUS

F.G’i süüdistatakse selles, et tema 11.08.2013.a. kella 20:00 ajal, viibides Maardus, Avar 2 maja juures asuval laste mänguväljakul, haaras XXX, ik XXX, kes asus metallist turnimisredelil, jalast kinni ja tõmbas ta alla, mille tulemusel kannatanu kukkus, lüües selja vastu maad ära. Seejärel tõstis F.G kannatanu üles ja viskas ta turnimisredeli peale, mille tulemusel kannatanu lõi selja ära vastu metallist kangi, tundes seejuures füüsilist valu ja mille tulemusel ilmusid kõhu ülaosas vasakule poolemarrastused, rinna ülaosas paremale poole punetused ja hematoom, selja ülaosas paremal pool hematoom. Sellega pani F.G toime tahtliku teo, mis oli suunatud kehalisele väärkohtlemisele, so teise inimese tervise kahjustamise, sealhulgas löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise, seega KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

13.märtsil 2014.a toimunud kohtuistungil kinnitas süüdistatav F.G , et on esitatud süüdistusest aru saanud, inkrimineeritud kuriteo toimepanemises tunnistab end süüdi, kahetseb siiralt oma tegu. Seletas, et käesoleval ajal on töötuna arvel, kindel sissetulek puudub, on oma 80.a. ema ülalpidamisel. Prokuröri abi leidis, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on F.G ’i süü KarS § 121 kinnitust leidnud. Karistuseks palus määrata 6 kuulise vangistuse, karistust vähendada KrMS § 238 lg 2 sätete alusel ning kandmata jäänud karistust tingimisi mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3.a. katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus KarS § 121 järgi on põhjendatud, tõendid lubatavad ning F.G ’i poolt toimepandu on kvalifitseeritud õigesti. Karistuseks palus mõista tingimusliku vangistuse või asendada vangistust ÜKT tundidega. Menetluskulude tasumist palus ajatada.

TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED

Süüdistava F.G saab aru, milles teda süüdistatakse ning tunnistab oma süüd. Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et süüdistatava F.G ’i süüd KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises tõendavad järgmised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid: • Kannatanu XXXütlused - tõendavad seda, et ta on XXXema. 11.08.2013.a. kella 20.00 ajal viibis ta kodus aadressil XXX. Mingi hetk kutsuti teda ja tema meest välja, kuna keegi oli nende pojale liiga teinud. Meesterahvas oli pojale inetult öelnud, läinud ta juurde ja tõmmanud teda tugevalt jalgadest

• • • •

•

•

•

•

turnimisredelilt maha. Seejuures poeg kukkus ja lõi selja vastu maad ära. Pärast seda viskas meesterahvas poega ka vastu turnimisredelit. /tl 2-5/ Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga - fikseeritud kannatanu vigastused. /tl 6-12/ Tervisekaart - fikseeritud kannatanu vigastused. /tl 13-14/ Kahtlustatav Olev F.G ütlused - tunnistab, et pani talle kahtlustuses esitatud teo toime. Kahetseb toimepandut. /tl 22-28/ Kannatanu XXXütlused - tõendavad, et tundmatu meesterahvas viibides laste mänguväljakul võttis tal, kui ta asus metallist turnimisredelil, jalast kinni ja tõmbas ta alla, mille tulemusena kukkus XXXmaha, lüües selja vastu maad ära. Seejärel tõstis meesterahvas kannatanu üles ja viskas ta turnimisredeli peale, mille tulemusena XXX lõi ära oma selja vastu metallist kangi, tundes seejuures füüsilist valu. /tl 31-41/ Tunnistaja XXX ütlused - tõendavad, et ta ei mäleta küll kuupäeva, kuid mingi päev kuulis ta kodus olles meesterahva häält ja lapse nuttu. Hiljem, kui ta poeg koju tuli, siis kuulis ta, et üks onu tiris ühte poissi XXX jalast ja too kukkus turnimisredelilt maha. /tl 43-48/ Tunnistaja XXX ütlused - tõendavad, et ta ei mäleta küll täpset kuupäeva, kuid kui ta oli väljas, siis üks meesterahvas noris XXX tüli. XXX keeldus meesterahva juurde minemast. Meesterahvas läks ise ja tõmbas XXX jalgadest turnimisredelilt maha. XXX kukkus seljaga vastu maad. Pärast seda võttis meesterahvas XXX kraest, tõstis teda üles ja rahmas tema peale rusikatega, kuid ei löönud XXXt. Meesterahvas vaid tõukas teda eemale. /tl 49-54/ Tunnistaja XXX ütlused - tõendavad, et 11.08.2013.a. viibis ta oma naabri Olegiga pingi peal ja jõi veini. Kõrval asus mänguplats, kus lapsed mängisid, mingil hetkel Oleg tõusis püsti ja läks mänguväljakule. Oleg hakkas ühe lapsega õiendama. Seejärel nägi XXX, kuidas Oleg võttis ühel poisil jalgadest kinni ja tõmbas teda alla, mille tagajärjel poiss kukkus alla pikali. /tl 58-61/ Karistusregistri õiend – mis näitavad isiku varasemaid kehtivaid ja arhiveerituid karistusi /tl 63/

Kohus asub seisukohale, et F.G on kohtus end esitatud süüdistuses süüdi tunnistanud, kannatanu ja tunnistajate ütlused on kooskõlas ka teiste kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega ning F.G süü talle inkrimineeritud kuriteo toime panemises on täielikult tõendamist leidnud, st et F.G pani kavatsetult toime teisele isikule valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121 objektiivne koosseis on täidetud teisele isikule valu tekitamisega ka juhul, kui sellega ei kaasne tervisekahjustust. F.G on süüvõimeline ning teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Subjektiivsest küljest eeldab kehaline väärkohtlemise koosseis tahtlust kõiki asjaolude suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et F.G pani KarS § 121 järgi kvalifitseeritava teo toime kavatsetult. F.G seadis endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub või vähemalt pidi seda võimalikus pidama.

KARISTUS

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve.

F.G pole varasemalt kordagi karistatud kriminaalkorras. Karistust kergendav asjaolu on puhtsüdamlik kahetsus. Raskendavad asjaolud puuduvad Karistuse mõistmisel tuleb vastavalt karistusseadustiku mõttest lähtuvalt keskenduda põhiliselt teole ning üldjuhul ei tohi olla süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada ka süüdistava isiksusega eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Kuna F.G ’i pole varasemalt kordagi karistatud kriminaalkorras, mis on teda iseloomustava asjaoluna kohtule ka teada, sellepärast tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, võimalusega mõjutada F.G ’i edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitse huvidega. Kohus on seisukohal, et F.G ei ole mõttekas ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, kuna see ei kannaks oma eesmärke. Rahaline karistus on vastavalt toimiku materjalidele välistatud ka sellepärast, et F.G ’il ei oma kindlat töökohta, tema enda sõnade kohaselt ta on oma 80.a. ema ülalpidamisel. Lisaks kuuluvad F.G ’ilt väljamõistmisele ka menetluskulud. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Seadusandja on KarS § 121 sanktsiooni keskmise määrana määratlenud 1,5 aastat vangistust. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas nr 31-1-77-11, p 11 ja 17.05.2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Kohus on seisukohal, et F.G ’i on võimalik karistada reaalse vangistusega alla sanktsiooni keskmise määra ning seda põhjendusel, et F.G kahetseb toime pandud tegu puhtsüdamlikult ja tal puuduvad eelnevad karistused. Eelpool toodud arvestades asub kohus seisukohale, et F.G’ile tuleb KarS § 121 järgi mõista karistuseks 6 kuud vangistust, mida vähendatakse KrMS § 238 lg 2 kohaselt 1/3 võrra, mõisteks ärakandmisele kuuluvaks 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 sätteid kohaldades tuleb lugeda karistusest ärakantuks eelvangistuses viibitud aeg 11.08.2013 – 12.08.2013 (so 2 päeva), saades lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks F.G ’ile tähtajaliseks karistuseks 3 kuud ja 28 päeva vangistuse. F.G ’i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja seejärel tühistada. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles siis, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema konkreetse toimepandud teo eest konkreetsele isikule mõistetav karistus, saab järgmisena kaaluda, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Antud seisukohast lähtudes on kohus seisukohal, et F.G on võimalik karistada kohaldades KarS § 73 sätteid, ta on varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata isik, kellel

olemas ka kindel elukoht, arvestades tema vanust ei vaja F.G kriminaalhooldaja järelevalvet..

ASITÕENDID

Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks 1 CD plaat videosalvestusega. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Lähtudes eelpoolt toodust asub kohtunik seisukohale, et 1 CD plaat videosalvestusega, mis on lisatud kriminaalasja toimiku materjalide juurde tuleb jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 252.- eurot (kakssada viiskümmend kaks eurot). KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot (nelikümmend viis eurosenti). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532,50 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend eurosenti). Arvestades F.G varalist seisundit, legaalse sissetuleku puudumist, tema resotsialiseerumisväljavaateid, kohus leiab, et menetluskulud tasumist tuleb maksimaalselt ajatada, väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitus: „F.G , 1-14-1218 menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Violetta Kõvask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.