1-14-1095/9 - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval - lahend.ee

1-14-1095 KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista J.K-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetavat ärakandmata karistust 1 (üks) aasta vangistust Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja 09.10.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 (kuus) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud 1 aasta 6 kuud ja 25 päeva, s.o 570 päeva vangistust üldkasuliku tööga 1140 (üks tuhat ükssada nelikümmend) tundi. J.K-le määratud 1140 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et J.K teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1- 6 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel panna Ar min J.K-le kohustus üldkasuliku töö teostamise aja jooksul mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. J.K suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada F.P KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 400 (nelisada) päevamäära ehk 1280 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend) eurot. Süüdi tunnistada F.P KarS § 215 lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 300 (kolmsada) päevamäära ehk 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot. Süüdi tunnistada F.P KarS § 344 lg 1 järgi ning mõista karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära ehk 640 (kuussada nelikümmend) eurot. KarS § 64 lg 1 alusel mõista F.P-le liitkaristuseks rahaline karistus 400 (nelisada) päevamäära ehk 1280 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend) eurot, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. KarS § 66 sätete alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, esimese osamaksena 114 (ükssada neliteist) eurot ning seejärel igakuise osamaksena 106 (ükssada kuud) eurot kuus. Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja 09.06.2010 kohtuotsusega F.P-le mõistetud liitkaristus 3 aastat 3 kuud ja 25 päeva vangistust, mille kandmiselt vabanes Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 12.10.2012 määruse alusel tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 07.04.2014, kuulub täitmisele iseseisvalt. F.P suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada J.N KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 8 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 73 sätete alusel vabastada süüdistatav tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 36 (kolmekümne kuue) kuulise katseajaga.

1-14-1095 Karistuse kandmise aja algust arvata alates 12.03.2014.a. J.N suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada A.A KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 8 järgi ning mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 74 ja § 75 sätete alusel vabastada A.A tähtajalise vangistuse kandmisest tingimuslikult 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseajaga. Määrata, et A.A kannab karistust Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1- 6 tulenevaid kontrollnõudeid. Karistuse kandmise aja algust arvata alates 12.03.2014.a. Tõkendit A.A suhtes kohaldatud ei ole. Menetluskulud: ta V J.K-lt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Ants Nõmmik `ule makstud tasu riigi õigusabi eest 156 € ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532.50 €. Välja mõista F.P-lt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Ants Nõmmik`ule makstud tasu riigi õigusabi eest eeluurimisel 48 € ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532.50 €. Välja mõista J.N ilt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Margus Viira`le makstud tasu riigi õigusabi eest eeluurimisel 213.60 €, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu 0.45 € ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532.50 €. Välja mõista A.A lt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja Matti Reinsalu`le makstud tasu riigi õigusabi eest eeluurimisel 169.44 € ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532.50 €. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas või EE932200221023778606 Swedbankis, viitenumber 2800049696. Selgituseks märkida „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number, menetluskulud“. Rahalise karistuse summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas või arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank’is viitenumbriga 4100064858. Maksekorraldusele tuleb märkida selgitus „süüdimõistetu nimi, kriminaalasja number, rahaline karistus“. Kohtuotsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks 30 päeva möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, kui süüdlane ei ole rahalisi nõuded vabatahtliku täitmise aja jooksul tasunud. Asitõendeid ei ole. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista solidaarselt J.N ilt , A.A lt ja J.K-lt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel kannatanu x x kasuks 7606 €, nimetatud summa kanda süüdistatavatel kannatanu x x a/a nr EExxxxxxxxxxxxxxxx x Pangas.

Kriminaalasjas nr 13250101227 süüdistatakse J.K `a selles, et tema varem varguse toimepannud isikuna, ühel täpselt tuvastamata hilisõhtul ajavahemikul 16.04.2011 kuni 20.04.2011 tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos A.A , J.N jax x tungis ukselukustuse kõrvaldamise teel sisse x maakonnas x vallas x külas asuvasse x OÜ ruumidesse, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära krossimootorratta Honda CRF 450 väärtusega 9500 eurot, krossimootorratta ATM 125 väärtusega 700 eurot, erinevaid krossiriideid ja kiivreid kokku väärtusega 2500 eurot koos tsiklikotiga Thor väärtusega 250 eurot, lauaarvuti betoonitehase juhtimisprogrammiga väärtusega 17 920 eurot, lauaarvuti Ordi koos Ordi monitoriga koguväärtusega 800 eurot, optilise arvutihiire Genius koos laadijaga koguväärtusega 100 eurot, elektrikeevituse ESAB 250 väärtusega 3000 eurot, akudrelli Hilti SF22A koos kohvriga väärtusega 800 eurot, akudrelli Hilti 15,5 väärtusega 450 eurot, paadimootori Yamaha väärtusega 2000 eurot, muusikakeskuse AIWA väärtusega 100 eurot ja 1 -liitrilise pudeli alkohoolset jooki Jägermeister väärtusega 36 eurot, tekitades kuriteoga x Osaühingule kokku varalise kahju summas 38456 eurot, millest varastatud esemete maksumus moodustab 38156 eurot, mis on suur varaline kahju ja lõhkumisega tekitatud kahju moodustab 300 eurot. Sellise tegevusega J.K , võttes varem varguse toimepannud isikuna ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, pani toime varguse isikute grupi poolt ja sissetungimisega ning suures ulatuses, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 6, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks selleleJ.K 05.11.2012 kella 00.00 ajaltänav x linnas x x maja korterite nr x – x trepikoja välisukse juures väänas kolmel korral x xkäsi, millega viimane hoidis kinni trepikoja välisukse ukselingist, tekitades oma tegevusega x x füüsilist valu, misjärel pärast seda kui x x läks x linnas x tänav x maja korterite nr x-x trepikoja välisukse juurde, haaras parema käega kinni x x kaelast, surus kannatanu vastu maja seina ja pigistas mõne sekundi vältelx x käega kaela piirkonnast nii, et viimane ei saanud hingata, tekitades oma tegevusega x x füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised tervisekahjustused - nahaalused verevalumid näol kaela mõlemal küljel lõualuu all. Sellise jätkuva tahtliku tegevusega J.K , kahjustades teise inimese tervist füüsilist valu põhjustanud pigistamise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Lisaks sellele J.K täpselt tuvastamata kuupäeval ajavahemikul 1419.detsember 2012 kella 07.00-08.00 ajal x maakonnas x alevikus x tänav x maja korteris nr x surus omavahelise tüli käigus x x selili põrandal asuvale madratsile, istus kannatanu rindkerele nii, et nägu jäi x x pea poole ning pigistas ühe käega x x kaela piirkonnast seni kuni kannatanu valu pärast nutma hakkas, misjärel vabastas x x kaela oma käe haardest ja lõi kannatanut mitte vähem kui viiel korral vasaku käe peopesa alumise osaga vastu lõua paremat poolt ja parema käe peopesa alumise osaga vastu lõua vasakut poolt, tekitades oma tahtliku tegevuse tagajärjel kannatanux x füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised tervisekahjustused - nahaalused verevalumid näol kahel pool lõua piirkonnas. Sellise jätkuva tahtliku tegevusega J.K , kahjustades teise inimese tervist füüsilist valu põhjustanud pigistamise ja löömise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks selleleJ.K , ajavahemikul 08.02.2013 kell 23.30 kuni 09.02.2013 kell 01.00 ajal x maakonnas x alevikus x pst x maja korteris nr x käskis diivanil püsti seisvat x x istuda ja kui viimane keeldus seda tegemast, haaras kahe käega kinni x xmõlema jala pahkluu piirkonnast ning tõmbas kannatanu diivanile istuli nii, et x x lõi kukkudes enda selja vastu seina, saades füüsilist valu, misjärel püüdis x x korduvalt diivanilt püsti tõusta, kuid J.K surus ta iga kord ühe käega kannatanu kaelast kinni haarates diivanile tagasi, tekitades kaelast haaramisega x x füüsilist valu ja mitteeluohtliku lühemaajalise tervisekahjustuse - nahaaluse verevalumi näol kaela vasakul küljel. Sellise jätkuva tahtliku tegevusega J.K , kahjustades teise inimese tervist füüsilist valu põhjustanud jalgadest kinni haaramise ja kaela piirkonnast pigistamise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele J.K , viibides ajavahemikul 08.02.2013 kell 23.30 kuni 09.02.2013 kella 01.00 ajal x alevikus x pst x maja korteris nr x, kus oli omavaheliste suhete pinnal tekkinud tüli käigus kasutanud füüsilist vägivalda enda tüdruk- sõbra x x suhtes, keda ähvardas samal ajal tervisekahjustuse tekitamisega, võttes laua pealt umbes 10cm pikkuse ja 1,5 cm laiuse sakilise teraga puidust käepidemega noa, istus voodis selili lamava x x rindkerele nii, et nägu jäi x x pea poole ja küsides kannatanult, kas viimane hakkab emaga rääkima, misjärel asetas noatera vastu x x kaela ja ütles, et tal on selleks kolm sekundit aega ning luges seejärel kaks korda sekundeid ühest kuni kolmeni, kutsudes oma taolise tegevuse tagajärjel enda poolt eelnevalt x x suhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise tõttu kannatanus esile hirmutunde ning reaalse kartuse, et J.K võib oma ähvarduse ka täide viia, mistõttux x ei suutnud rääkida ja tundis tõsist hirmu oma elu pärast. Sellise tegevusega J.K , ähvardades tervisekahjustuse tekitamisega isikut, kellel oli reaalne alus karta nimetatud ähvarduse täideviimist enda suhtes, pani toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele J.K , viibides 09.02.2013 kella 01.00 kuni 03.00 ajal ja ka samal päeval kella 12.00-15.00 ajal x maakonnas x alevikus x pst x maja korteris nr x, kus võttis ilma seadusliku aluseta vabaduse enda tüdruk- sõbralt x x , keda füüsiliselt takistas korterist lahkumast vaatamata sellele, et viimane selleks selgelt soovi avaldas ning püüdis korduvalt korterist väljuda nii ukse kui ka akna kaudu, kuid J.K ei lubanud x x viimase tahte vastaselt seda teha. Sellise tegevusega J.K , võttes teiselt inimeselt seadusliku

1-14-1095 vabaduse, pani toime Karistusseadustiku § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks selleleJ.K , 04.03.2013 kella 21.00-23.00 ajal x maakonnas x vallas x külas suva a x kinnistu juurest umbes 250 meetrit mere poole jääval platsil, istudes sõiduauto x registreerimisnumbriga xxx xxx juhiistmel, võttis ühe käega kinni juhi kõrvalistmel istunudx x turvavööd kinni hoidvast paremast käest ja tõmbas kannatanu käe turvavöö küljest lahti nii, et kannatanu parema käe pöial läks hetkeks liigesest välja, mille tagajärjel kannatanu tundis füüsilist valu, misjärel haaras ühe käega kinni x x kõrist ja pigistas nii, et x x kaotas hetkeks teadvuse ning seejärel lasi juhi kõrvalistme seljatoe alla, ronis tagumisele istmele ja tõmbas ka x x tagaistmele, kus surus autoust avada ja autost väljuda püüdvat x x allalastud istme seljatoe alla, tekitades oma jätkuva tegevusega x x füüsilist valu ja mitteeluohtlikud lühemaajalised tervisekahjustused - nahaaluse verevalumi näol, vasakul õlal ja vasaku käe randme siseküljel. Sellise jätkuva tahtliku tegevusega J.K , kahjustades teise inimese tervist füüsilist valu põhjustanud käest tõmbamise, kaela piirkonnast pigistamise ja keha piirkonnast muljumise tagajärjel, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele J.K , viibides 04.03.2013 kella 21.00 ajal x linnas x tänaval, x ja x tänavate ristmikul, kus võttis ilma seadusliku aluseta vabaduse enda tüdruk- sõbralt x x, keda ei lasknud x x palvetele vaatamata väljuda enda poolt juhitavast sõiduautost x registreerimisnumbriga xxx xxx, kusjuures oli eelnevalt lubanud x x sõidutada viimase koju aadressil x tn x-x x linnas, mistõttu oli x x Pärnu maakonnas x alevikus x tänaval vabatahtlikult autosse istunud, kuid koju viimise asemel sõidutas J.K x x x maakonnas x vallas x külas asuva x kinnistu juurest umbes 250 meetrit mere poole asuvale platsile, kus hoidis x x füüsilist jõudu kasutades sõiduautos kannatanu tahte vastaselt kinni kuni 04.03.2013 kella 23.00-ni. Sellise tegevusega J.K , võttes teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse, pani toime Karistusseadustiku § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele J.K keda , isikuna, Pärnu Maakohus karistas 06.09.2010 KarS § 202 lg 2 p 2 alusel, seega varem süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise toimepannud isikuna, saanud 2013.a maikuus F.P-lt x linnas enda valdusesse x x kuuluva sõiduautox registreerimismärgigaxxx xxx väärtusega 600 eurot ning olles teadlik sellest, et autoomanik oli nimetatud sõiduauto F.P-le üle andnud remontimiseks ning F.P ei omanud õigust seda autot võõrandada kolmanda isiku kasuks pöörates, seega omandas F.P-lt süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara, mille müüs 23.05.2013 180 euro eest edasi x linnas xtänav x asuvale vanametalli kokkuostmisega tegelevale x Osaühingule. Sellise tegevusega pani J.K toime süüteo toimepanemise tulemusena aadud vara omandamise ja turustamise teistkordselt, s.o KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele J.K , saanud täpselt tuvastamata kuupäeval 2013.a maikuus x linnas F.P-lt enda valdusesse x x kuuluva sõiduauto x registreerimismärgiga xxx xxx väärtusega 600 eurot ning viibides juures kui täpselt tuvastamata kuupäeval ajavahemikul 16.04.2013 kuni 24.05.2013 x linnas x tn x asuvas autopesulas võltsis F.P x x loata ja teadmata müügilepingu kuupäevaga 16.aprill 2013, milline kinnitas tegelikkusele mittevastavaid andmeid selle kohta nagu oleks kõnealloleval kuupäeval F.P ostnudx x sõiduauto x registreerimismärgiga xxx xxx, milline müügitehing faktiliselt polnud toimunud, kusjuures müügilepingule kirjutas G.H

1-14-1095 F.P omakäeliselt müüja andmete kohale x x isikuandmed, s.o eesnime, perekonnanime, isikukoodi ja elukoha aadressi, samuti mootorsõiduki andmed ning kirjutas MÜÜJA reale sõiduauto omaniku x x eest ka allkirja, misjärel J.K esitas eelpoolnimetatud võltsitud dokumendi 23.05.2013 x linnas x tänav x asuvale vanametalli kokkuostmisega tegelevale x Osaühingule koos teise müügilepinguga, milline omakorda kinnitas tõele mittevastavaid andmeid selle kohta nagu oleks J.K 23.05.2013 antud sõiduauto omakorda ostnud F.P-lt ning eelpoolnimetatud võltsitud dokumente kasutades müüs x x kuuluva sõiduauto x 180 euro eest ebaseaduslikult edasi xOsaühingule. Sellise tegevusega J.K , kasutades õiguste omandamise eesmärgil võltsitud dokumenti, pani toime võltsitud dokumendi kasutamise, s.o KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. F.P süüdistatakse selles, et tema, saanud täpselt tuvastamata kuupäeval 2013.a veebruarikuus x linnas x tn x asuvas autopesulas enda lahutatud abikaasalt x x hoiule jalgratta Sting Ray maksumusega 300 eurot, pööras valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks, müües selle 2013.a märtsikuu alguses 150 euro eest edasi internetiportaali x.ee kaudu, saades sel viisil võõra asja enda kasuks pööramisega varalist kasu summas 150 eurot ning tekitades kuriteoga kannatanu xx varalise kahju summas 300 eurot, Sellise tegevusega F.P , pöörates valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks, pani toime omastamise, s.o KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks selleleF.P , varem omastamise toime pannud isikuna, saanud täpselt tuvastamata kuupäeval 2013.a aprillikuu lõpus remontimiseks enda valdusesse x x kuuluva sõiduautox registreerimismärgigaxxx xxx väärtusega 600 eurot ning remonditööde kuludena 200 eurot sularaha, kuid faktiliselt autot remontima ei hakanud, vaid sõitis sellega ringi ning pööras võõra vallasasja kolmanda isiku kasuks, andes selle üle J.K-le , kes 23.05.2013 müüs auto 180 euro eest edasi vanametalli kokkuostmisega tegeleva x Osaühingu esindajale ning remondirahana saadud sularaha summas 200 eurot pööras F.P enda kasuks, saades sel viisil endale usaldatud võõra vara ebaseadusliku enda kasuks pööramisega ning valduses oleva võõra vallasasja ebaseadusliku kolmanda isiku kasuks pööramisega varalist kasu summas 200 eurot ning tekitades kuriteoga kannatanu x x kokku varalise kahju summas 800 eurot. Sellise tegevusega F.P , pöörates valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks, pani toime omastamise isikuna, kes on varem toime pannud omastamise, s.o KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele F.P , saanud täpselt tuvastamata kuupäeval 2013.a aprillikuu lõpusx linnas x mnt x maja juures remontimise ettekäändel enda valdusesse x x kuuluva sõiduautox registreerimismärgigaxxxxxx väärtusega 600 eurot, autot remontima ei asunud, vaid paigutas selle x linnas x tn x asuvasse autopesulasse ning sõitis sellega omavoliliselt ilma autoomaniku loata ringi, tekitades autole tehnilisi vigastusi, lõhkudes sumbuti, parempoolse poritiiva ja parempoolse suunatule. Sellise tegevusega F.P, võttes omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks omastamise eesmärgita ära võõra vallasasja, pani toime asja omavolilise kasutamise, s.o KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lisaks sellele F.P

1-14-1095 16.04.2013 kuni 24.05.2013 x linnas x tn x asuvas autopesulas eesmärgiga enda valduses olev, kuid faktiliselt x x kuuluv sõiduautox registreerimismärgiga xxxx xx väärtusega 600 eurot edasi müüa, milleks printis arvutist välja müügilepingu blanketi ning koostas sõiduki omaniku loata ja teadmata müügilepingu kuupäevaga 16.aprill 2013, milline kinnitas tegelikkusele mittevastavaid andmeid selle kohta nagu oleks kõnealloleval kuupäeval F.P ostnud x x sõiduauto x registreerimismärgiga xxx xxx, milline müügitehing faktiliselt polnud toimunud, kusjuures müügilepingule kirjutas G.H u omakäeliselt müüja andmete kohale x x isikuandmed, s.o eesnime, perekonnanime, isikukoodi ja elukoha aadressi, samuti mootorsõiduki andmed ning kirjutas MÜÜJA reale sõiduauto omaniku xx eest ka allkirja. Sellise tegevusega F.P , võltsides õiguste omandamise eesmärgil dokumendi, pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. J.N `d süüdistatakse selles, et tema, ühel täpselt tuvastamata hilisõhtul ajavahemikul 16.04.2011 kuni 20.04.2011 tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos A.A, J.K `a (endise nimega Mati Karu ) ja x x tungis ukselukustuse kõrvaldamise teel sisse x maakonnas x vallas x külas asuvasse x OÜ ruumidesse, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära krossimootorratta Honda CRF 450 väärtusega 9500 eurot, krossimootorratta ATM 125 väärtusega 700 eurot, erinevaid krossiriideid ja kiivreid kokku väärtusega 2500 eurot koos tsiklikotiga Thor väärtusega 250 eurot, lauaarvuti betoonitehase juhtimisprogrammiga väärtusega 17 920 eurot, lauaarvuti Ordi koos Ordi monitoriga koguväärtusega 800 eurot, optilise arvutihiire Genius koos laadijaga koguväärtusega 100 eurot, elektrikeevituse ESAB 250 väärtusega 3000 eurot, akudrelli Hilti SF22A koos kohvriga väärtusega 800 eurot, akudrelli Hilti 15,5 väärtusega 450 eurot, paadimootori Yamaha väärtusega 2000 eurot, muusikakeskuse AIWA väärtusega 100 eurot ja 1-liitrilise pudeli alkohoolset jooki Jägermeister väärtusega 36 eurot, tekitades kuriteoga x Osaühingule kokku varalise kahju summas 38456 eurot, millest varastatud esemete maksumus moodustab 38156 eurot, mis on suur varaline kahju ja lõhkumisega tekitatud kahju moodustab 300 eurot. Sellise tegevusega J.N, võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, pani toime varguse isikute grupi poolt ja sissetungimisega ning suures ulatuses, s.o KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. A.A `a süüdistatakse selles, et tema, ühel täpselt tuvastamata hilisõhtul ajavahemikul 16.04.2011 kuni 20.04.2011 tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos J.N, J.K `a (endise nimega Mati Karu ) ja xx tungis ukselukustuse kõrvaldamise teel sisse x maakonnas x vallas x külas asuvasse x OÜ ruumidesse, kust võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära krossimootorratta Honda CRF 450 väärtusega 9500 eurot, krossimootorratta ATM 125 väärtusega 700 eurot, erinevaid krossiriideid ja kiivreid kokku väärtusega 2500 eurot koos tsiklikotiga Thor väärtusega 250 eurot, lauaarvuti betoonitehase juhtimisprogrammiga väärtusega 17 920 eurot, lauaarvuti Ordi koos Ordi monitoriga koguväärtusega 800 eurot, optilise arvutihiire Genius koos laadijaga koguväärtusega 100 eurot, elektrikeevituse ESAB 250 väärtusega 3000 eurot, akudrelli Hilti SF22A koos kohvriga väärtusega 800 eurot, akudrelli Hilti 15,5 väärtusega 450 eurot, paadimootori Yamaha väärtusega 2000 eurot, muusikakeskuse AIWA väärtusega 100 eurot ja 1-liitrilise pudeli alkohoolset jooki Jägermeister väärtusega 36 eurot, tekitades kuriteoga x Osaühingule kokku varalise kahju summas 3 8456 eurot, millest varastatud esemete maksumus moodustab 38156 eurot, mis on suur varaline kahju ja lõhkumisega tekitatud kahju moodustab 300 eurot. Sellise tegevusega A.A, võttes ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võõra vallasasja, pani toime varguse isikute grupi poolt ja sissetungimisega ning suures

1-14-1095 ulatuses, s.o KarS § 199 lg 2 p 6, 7, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri abi ja süüdistatav J.K jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe uurde, mille kohaselt prokuröri abi nõudis kohtus e nne Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja 09.10.2012 kohtuotsust toimepandud KarS § 199 lg 2 punktide 4,6,7,8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus J.K-le karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõista tkaristuseks kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest 1 aasta 4 kuud ja 5 päeva vangistust, lugedes kergem karistus 6 kuud vangistust kaetuks raskema, s.o Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja 09.10.2012 kohtuotsusega mõistetud karistusega 1 aasta 4 kuud ja 5 päeva vangistust, millest arvatud maha osaliselt ärakantud karistus 9 kuud ja 10 päeva vangistust ning ärakandmata karistuseks 6 kuud ja 25 päeva vangistust. Pärast Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja 09.10.2012.a kohtuotsust ja enne mõistetud karistuse täielikku ärakandmist toimepandud kuritegude eest nõuab prokurör kohtus J.K `le karistuse järgmiselt: KarS § 121 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest süüdistatavale karist useks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 136 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 202 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista J.K-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 65 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendada käesolevas kriminaalasjas mõistetavat ärakandmata karistust 1 (üks) aasta vangistust Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja 09.10.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 6 (kuus) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud ja 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud 1 aasta 6 kuud ja 25 päeva, s.o 570 päeva vangistust üldkasuliku tööga 1140 (üks tuhat ükssada nelikümmend) tundi. J.K-le määratud 1140 tundi üldkasulikku tööd tuleb ära teha 2 (kahe) aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Määrata, et J.K teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma KarS § 75 lõikest 1 punktidest 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata, et süüdistatav on kohustatud üldkasuliku töö teostamise aja jooksul täitma kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Prokuröri abi ja süüdistatav F.P jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe juurde, mille kohaselt prokuröri abi nõudis kohtus F.P-le KarS § 201 lg 2 p 1 järgi karistuseks rahaline karistus 400 (nelisada) päevamäära ehk 1280 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend) eurot; KarS § 215 lg 1 järgi 300 (kolmsada) päevamäära ehk 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot ja KarS § 344 lg 1 järgi 200 (kakssada) päevamäära ehk 640 (kuussada nelikümmend) eurot. KarS § 64 lg 1 alusel mõista F.P-le liitkaristuseks rahaline karistus 400 (nelisada) päevamäära ehk 1280 (üks tuhat kakssada kaheksakümmend) eurot, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. KarS § 66 sätete alusel määrata rahalise karistuse kandmine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul, esimese osamaksena 114 eurot ning seejärel igakuise osamaksena 106 eurot kuus. Pärnu Maakohtu Kuninga tänava kohtumaja 09.06.2010 kohtuotsusega F.P-le mõistetud liitkaristus 3 aastat 3 kuud ja 25 päeva vangistust, mille kandmiselt vabanes Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 12.10.2012 määruse alusel tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 07.04.2014, kuulub täitmisele iseseisvalt. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatavad on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatavad jäid kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatavate tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud, käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme. Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas ko kkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada J.K süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 4,6,7,8; KarS § 202 lg 2 p 2; KarS § 345 lg 1; KarS § 121; KarS § 136 lg 1; KarS § 120 järgi, F.P süüdistuses KarS § 201 lg 2 p 1;KarS § 215 lg 1 ja KarS § 344 lg 1 järgi, J.N süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 6,7,8 järgi; ja A.A süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 6,7,8 järgi kokkuleppemenetluses järgi ja mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele. Välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 lg 1 p 4,5 ja § 180 lg 1 alusel süüdimõistetutelt riigituludesse sundraha igalt ühelt 532.50 € ja tasu riigi õigusabi eest menetluses J.K J.K-lt 156 €, F.P-lt 48 €, J.N ilt 213.60 €, A.A lt 169.44 € ning J.N ilt kaitsjale toimiku koopia tegemise kulu 0.45 €. Kohtueelses menetluses on J.K kaitsjale Ants Nõmmikule hüvitatud 120 eurot. Kaitsja on kohtule esitanud taotlus-aruande, mille kohaselt kuulub advokaadile tasumisele kohtuistungil osalemise eest 36 €. Kohus leidis, et taotlus vastab Eesti Advokatuuri juhatuse 26.11.2013. a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ sätestatule ja riigi õigusabi kulud tuleb RÕS § 22 lg 1 alusel advokaadile hüvitada. Rahuldada tsiviilhagi ja välja mõista solidaarselt J.N ilt, A.A lt ja J.K-lt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, 8 alusel kannatanu xx kasuks 7606 €, nimetatud summa kanda süüdistatavatel kannatanu x x a/a nr xxxxxxxxxx x Pangas. Asitõendeid ei ole. J.K , F.P ja J.N suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. A.A suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. Igor Pütsep kohtunik