Kriminaalasi nr 1-14-2052
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. märts 2014. a, Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-2052 (13249000026)
Kohtunik
Raina Pärn
Kohtuistungi sekretär
Jana Kaaver
Kriminaalasi
S.P kriminaalasi KarS kokkuleppemenetluses
Prokurör
Margit Luga
Süüdistatav
S.P
§
järgi
isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel: eesti keel, töökoht: õpib Põltsamaa Ametikooli I kursusel põllumajanduse erialal; kriminaalkorras karistamata, väärteokorras neli kehtivat karistust; tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 16.01.2014. a Süüdistatava seaduslik esindaja
xxxxxxxxxxxxxxxx
Kaitsja
Vandeadvokaat Lembit Nirgi
Süüdi tunnistada S.P Pxxxx KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 87 lg 1 p 2 ja § 87 lg 2 alusel vabastada alaealine S.P Pxxxx mõistetud karistusest ning allutada S.P Pxxxx 1 (üheks) aastaks käitumiskontrollile vastavalt 1(4)
KarS § 75 sätetele. KarS § 75 lg 1 alusel on S.P Pxxxx kohustatud järgima käitumiskontrolli ajal järgmisi kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada S.P Pxxxxxxmitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata S.P Pxxxxxkatseajaks Viru Vangla noorte kriminaalhoolduse Tartu piirkonna Jõgeva kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1,3 ja § 188 alusel mõista välja S.P Pxxxxx seaduslikult esindajalt xxxxxxxxxxxxt riigituludesse menetluskuludena 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot. Jätta menetluskulud summas 492 (nelisada üheksakümmend kaks) eurot 30 senti riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et S.P Pxxxxx seaduslikul esindajal xxxxxxxxxxxl on õigus menetluskulud summas 360 (kolmsada kuuskümmend) eurot tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, makstes igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt 30 (kolmkümmend) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1-142052, menetluskulu, S.P Pxxxx“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenet luse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt 2(4)
rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.
I Kokkuleppe sisu S.P Pxxxxxxe on esitatud süüdistus KarS § 121 järgi selles, et tema alaealisena isikute grupis koos lapseealiste xxxxxxxxxxxi ja xxxxxxxxxxxxxxxxxga 21.05.2013. a ajavahemikul kella 14.00 kuni 18.00 pani toime Jõgevamaal Põltsamaa linnas Kuperjanovi tn 2 asuvas vanas kinomajas 14-aastase xxxxxxxxxxxx kehalise väärkohtlemise – xxxxxxxxxxx lõi kannatanut korduvalt rusikaga näo piirkonda ja xxxxxxxxxxxxxxxxx lõi kannatanut ühel korral rusikaga, mille tagajärjel xxxxxxxxxxxxxukkus ja sai tervisekahjustused: parema silma ja sarna hematoomi, ülahuule sisemisel paremal pool põrutushaav, huul läks turse ja suust hakkas verd jooksma. Peale seda lõi S.P Pxxxx maas lamavat xxxxxxxxxxxxt kahel korral jalaga kõhu piirkonda tekitades kannatanule valu. KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 87 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel vabastada alaealine S.P Pxxxx karistusest ja kohaldada tema suhtes mõjutusvahendina tema allutamist käitumiskontrollile 1 aastaks vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada S.P Pxxxxx mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kokkuleppe juurde jäi ka alaealise süüdistatava seaduslik esindaja. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista S.P süüdi KarS § 121 järgi ning KarS § 87 sätteid kohaldades teda karistusest vabastada ja mõjutusvahendina kohaldada KarS § 87 lg 1 p -s 2 sätestatud käitumiskontrollile allutamist 1 aastaks. III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 243 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 76,80 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 319,80 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga 3(4)
alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 852,30 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise kohustuse tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist ja välja mõista 360 eurot ning vähendatud menetluskulude tasumise määramist osade kaupa (30 eurot kuus) 1 aasta jooksul. Kohus leiab, et kaitsja taotlus menetluskulude vähendamiseks ja ositi tasumiseks on põhjendatud. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatav alaealine, kes õpib ja ei tööta. Süüdistatav soovib oma haridusteed jätkata ning leida omale sobiv eriala, mis talle meeldiks rohkem kui praegune põllumajanduse eriala Põltsamaa Ametikoolis. S.P Pxxxxi toetab materiaalselt tema isa xxxxxxxxx. Kuna S.P Pxxxx ei oma sissetulekuid, et menetluskulusid tasuda, tuleb menetluskulud KrMS § 188 alusel välja mõista tema seaduslikult esindajalt xxxxxxxxxxxxt. xxxxxxxxxxxtöötab Puitprofiil AS-is abitöölisena ja tema igakuine töötasu on 400 eurot. Koos xxxxxxxxxxx ja S.P Pxxxxxxx elab ka xxxxxxxxxxx ema, kelle sissetulekuks on pension. Kohus arvestab, et xxxxxxxxxxx sissetulekud ei ole piisavad selleks, et tasuda kogu kriminaalmenetluses tekkinud menetluskulu. Selleks, etxxxxxxxxxxx ei satuks majanduslikult raskesse olukorda, tuleb menetluskulusid vähendada ja kuludena välja mõista 360 eurot. Kuna xxxxxxxxxxx sissetulekud ei ole piisavad, et menetluskulu maksta ühe korraga ka vähendatud suuruses, s.o 360 eurot, tuleb kulude tasumine määrata ositi 1 aasta jooksul.
Raina Pärn Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.