1-14-2257/14 - Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja - lahend.ee

Süüdistus Vladimir Krutov’ it süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda 14.01.2014. a Pärnu MK Kuressaare kohtumaja kohtuotsusega karistati KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi, 06.02.2014.a kella 13.20 ajal Kuressaare linnas Raekoja tn 10 asuvas STÜ kaupluses Rae Kauplus üritas varastada kahte purki hapukapsaborši kogumaksumusega 3,98 eurot, pannes purgid eelnevalt kaubasaalis endale taskusse ja möödus kassaliinist kauba eest tasumata. Kaupluse töötaja jälgis Vladimir Krutovi tegevust kaupluses viibimise ajal ja peatas ta peale kassaliini läbimist. Kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. Oma sellise tegevusega, mis seisnes võõra vallasasja äravõtmise katses selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt, pani Vladimir Krutov toime KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Vladimir Krutov` ile nõutud karistus: KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus 1 (üks) kuu. KarS 74 lg 5 ja 65 lg 2 alusel pöörata Vladimir Krutov suhtes täitmisele temale Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja 14.01.2014.a kohtuotsusega nr 1-14-281 KarS § 266 lg 1; § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 alusel mõistetud karistus vangistus 2 (kaks) kuud ja suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 (kahe) kuu võrra, mõista liitkaristus vangistus 3 (kolm) kuud. Ärakandmisele kuulub 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 69 sätete kohaldamisega ärakandmisele kuuluv karistus 3 kuud vangistust süüdistatava nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab kaks tundi üldkasulikku tööd, 3 vangistuskuule (3x30=90) ehk 90 vangistuspäevale vastab (90x2) 180 (ükssada kaheksakümmend) tundi üldkasulikku tööd. 180 tunni üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata üheksa (9) kuud. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid:

Süüdistatav Vladimir Krutov andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad, kahetseb toimepandut. Tema rahaliseks sissetulekuks on pension 200 eurot kuus, millest osa läheb eluaseme eest tasumiseks. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS §-s 56 sätestatuga. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et Vladimir Krutov on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. Vladimir Krutov karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava Vladimir Krutovi vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi - puudub Asitõendid - puuduvad. Tõkend – tõkendiks on Vladimir Krutov suhtes kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Tõkend tuleb kuni kohtuotsuse jõustumiseni jätta endiseks, siis tõkend tühistada. Menetluskulud: Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2014.a. 355.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x355 eurot = 532.50 EUR-i; -riigiõigusabi korras esinenud kaitsjatasu 180,00 eurot, sisaldab käibemaksu. KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Vladimir Krutov on töövõimetuspensioni saaja, töövõimekaotus 80 %. Vastavalt teatisele süüdistatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta on V. Krutovi keskmise päevasissetuleku suurus pärast mahaarvamiste tegemist aluseks võttes 2012.a. andmeid 0,00 eurot (I kd , tl. 19-21). Suurem osa rahast kulub eluaseme eest maksmisele. Seega arvestades süüdistatava varalist seisundit on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Arvestatud menetluskuludest peab kohus põhjendatuks süüdistatavalt välja mõista sundraha osaliselt 270,00 eurot.