Kohtulahend

1-14-1926 Liiklusseaduse § 127 alusel on P.S kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Mõista P.S-ilt välja KrMS § 175, § 179 ja § 180 alusel menetluskuludena riigituludesse: - sundraha II astme kuriteo toimepanemise 532,50 € (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend senti); - advokaadi õigusabikulud summas 144 € (ükssada nelikümmend neli eurot); - ekspertiisikulu summas 132 € (ükssada kolmkümmend kaks eurot). KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskuludest ekspertiisikulu summas132 eurot jätta riigi kanda, ülejäänud menetluskulud tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 (IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011) SEB pangas, nr 221023778606 (IBAN EE93 2200 2210 2377 8606) Swedbankis, nr 333416110002 (IBAN EE 40 3300 3334 1611 0002) Danske Bankis või nr 17001577198 (IBAN EE 701 7000 1700 1577 198) Nordea pangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „P.S, 1-14-1926, menetluskulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk. 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4), 15 /viisteist/ päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

P.S-i süüdistatakse selles, et tema juhtis 08.12.2013 kella 22.53 ajal Tallinnas Niine tn 10 maja juures liikudes Põhja pst suunas mootorsõidukit Volkswagen Golf registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (narkojoobes kanepist), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1/Juht ei või olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid. Seega pani P.S toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokuröri abi kohtus KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava karistamist vangistusega 4 kuud. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud karistus vangistus 4 kuud täielikult täitmisele, kui P.S ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 p1 alusel lisakaristuseks mõista mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 5 kuuks. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

1-14-1926 P.S nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokuröri abi taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga, ära kuulanud süüdistatava P.S-i selgituse ja prokuröri abi arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav P.S on sõlmitud kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud ja kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb P.S temale esitatud süüdistuses KarS § 424 järgi süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab P.S-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, võib jätta osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatav taotles menetluskulude ajatamist ning osa menetluskulude jätmist riigi kanda. Kohus asub seisukohale, et esitatud taotlus kuulub rahuldamisele. Süüdistatav ei tööta ning tema sissetulekuid arvestades ei ole tal võimalik kohtukulude kohene tasumine. Kohtukulude kohese tasumise kohustus tooks süüdistatavale kaasa täitemenetluse, millega kaasnevad süüdistatavale lisakulud. Kohtu hinnangul on oluline, et menetluskulud saaksid riigile mõistliku aja jooksul hüvitatud, samuti rahuldab kohus esitatud taotluse ning ekspertiisimaksumuse 132 eurot jätab riigi kanda. Eeltoodut arvesse võttes tuleb tasumisele kuuluvad menetluskulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 (IBAN EE 89 1010 2200 3479 6011) SEB pangas, nr 221023778606 (IBAN EE93 2200 2210 2377 8606) Swedbankis, nr 333416110002 (IBAN EE 40 3300 3334 1611 0002) Danske Bankis või nr 17001577198 (IBAN EE 701 7000 1700 1577 198) Nordea pangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „P.S, 1-14-1926, menetluskulu“.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.