Kohtulahend

Kriminaalasi nr 1-14-2228

Kriminaalasi nr 1-14-2228

Süüdistus. E.A süüdistatakse selles, et tema juhtis 15.01.2014.a kell 15.15 ajal *** kilomeetril mootorsõidukit Peugeot Partner reg.märgiga *** *** alkoholijoobeseisundis, mõõdetud tõendusliku alkomeetriga Alcotest 7110 Typ MKIII EST nr ARAF-0019, alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus 0,91 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,09 mg/l, lõplik tulemus 0,82 mg/l. Tulenevalt Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 4 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui 1) juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem; Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani E.A toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus E.A’ ile nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahaline karistus 150 (ükssada viiskümmend) miinimumpäevamäära, so 3.20x150=480.-(nelisada kaheksakümmend) eurot riigituludesse. KarS § 66 sätete kohaselt määrata rahalise karistuse tasumine ositi täitmise tähtajaga üks aasta, s.o. 480:12=40.-(nelikümmend) eurot kuus. Igakuine makse tasuda hiljemalt 30-ks kuupäevaks. KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus kuueks (6) kuuks. Süüdistatav E.A andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub sellega. Kahetseb juhtunut. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Palub määrata menetluskulu tasumise ositi ja võimalusel vabastada kaitsjatasu tasumisest. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul ja kohus tunnistab E.A süüdi kuriteos KarS § 424 järgi ning mõistab temale kokkuleppes kokkulepitud karistused. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on võimalik mõista karistuseks rahaline karistus või vangistus kuni kolm aastat. KarS § 44 lg1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500 päevamäära. KarS § 44 lg2 sätestab, et rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3.20 EUR-i. Kuna E.A päevasissetuleku suurus on toimikus oleva teatise kohaselt alla miinimumpäevamäära, siis tuleb rahalise karistuse mõistmisel arvesse võtta miinimumpäevamäära, so. 3,20 EUR-i. Tsiviilhagi – ei ole Asitõendid – puuduvad. Tõkend - tõkendiks on kohaldatud elukohast lahkumise keeld, milline tõkend kuulub kohtuotsuse jõustumisel tühistamisele. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2014.a. 355.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x355 eurot = 532,50 EUR-i. KrMS 180 lg1 alusel kuulub

Kriminaalasi nr 1-14-2228 süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumisele ositi. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. E.A kaitsja taotluse alusel on kohtueelses menetluses ja kohtus arvestatud kaitsjale põhjendatud tasuks kokku 144,00 eurot (sisaldab käibemaksu). KrMS § 180 lg3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus arvestades E.A materiaalset olukorda, ülalpeetavate olemasolu ja seda, et isik on varem kriminaal- ja väärteomenetluse korras karistamata, vabastab ta arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.