Kohtulahend

Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus V.N-i süüdistatakse selles, et tema 12.05.2013 ööl kella 03.00 paiku tungis ukse avamise teel Võru maakonnas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kinnistul asuvasse hoonesse selle valdaja O. T. tahte vastaselt, millise teoga pani toime omavolilise sissetungi, s. o KarS § 266 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle süüdistatakse V.N-i selles, et tema samas kohas, samal ööl kella 03.00 paiku, kohe pärast sissetungi O. T. hoonesse, süütas hoone põrandale puitmaterjalist ja vaibatükkidest lõkke, mille tagajärjel hoone süttis ja hävis tules täielikult vundamendini. Kirjeldatud tegevusega tekitas V.N O. T. olulise varalise kahju summas 6390 eurot. Seega pani V.N toime hoone hävitamise, s. o KarS § 203 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu KarS § 266 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus V.N-ile karistuseks kaks kuud vangistust. KarS § 203 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus V.N-ile karistuseks ühe aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga mõista liitkaristuseks V.N-ile üks aasta vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus V.N-i suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 18kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Anda V.N katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: - elada kohtu määratavas alalises elukohas; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja V.N-i isikut, taotleb prokurör vastavalt kokkuleppele süüdistatavaga kohtult määrata talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Peale selle taotleb prokurör kohtult 6390 euro väljamõistmist V.N-ilt O. T. kasuks. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav V.N aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav V.N , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid see otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse V.N süüdi tunnistada KarS § 266 lg 1 ja § 203 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kriminaalasjas on O. T. esitanud tsiviilhagi 6390 euro nõudes. V.N on nõus sellega, et on süütamisega põhjustanud varalise kahju ning tsiviilhagi on põhjendatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1, võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kuna V.N on tekitanud hoone hävitamisega O. T. (T. ) kahju 6390 euro ulatuses, siis tuleb V.N-ilt mõista välja 6390 eurot O. T. (T. ) kasuks. Kohtu seisukoht menetluskulude osas V.N-i menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 102 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kuna V.N ei tööta ning kindlat sissetulekut temal ei ole, siis käib menetluskulude ja tsiviilhagi hüvitamine korraga täismahus ilmselgelt V.N-ile üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades V.N-i varalist seisundit ning resotsialiseerumis

väljavaateid, on põhjendatud vähendada menetluskulusid ning anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel V.N-ile võimalus menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus vähendab sundraha 232.50 euro ulatuses. Seega kuulub väljamõistmisele 300 eurot sundraha ning kaitsjatasu 102 eurot, so kokku menetluskulu 402 eurot. Kohtu seisukoht asitõendi osas V.N oli nõus asitõendi - välgumihkli hävitamisega. Asitõend - välgumihkel, mis on jäänud kriminaalasja juurde pakituna, kuulub KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitamisele peale kohtuotsuse jõustumist, kui väärtusetu ese.

Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.