Kriminaalasi nr 1-13-1466
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
11. märts 2014, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-13-1466
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär Tõlk
Kohtuasi Süüdimõistetu
Kaitsja
Enjar Malm Tatjana Šibajeva Viru Vangla materjalid A.U elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks A.U, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, rahvuselt mustlane, keskharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 05.02.2011 ja lõpp 05.02.2017 v.-adv. Mati Senkel
Jätta A.U elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Mati Senkel OÜ (asukoht Liivalaia 41-11, 10145 Tallinn) kasuks 72 (seitsekümmend kaks eurot, s.h on
käibemaks 20%, s.o 12 eurot) eurot v.- adv. Mati Senkeli poolt määratud korras süüdimõistetu A.U kaitsjana osutatud õigusabi eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista A.U-lt menetluskuluna kaitsjatasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot riigituludesse v.-adv. Mati Senkeli poolt osutatud õigusabi eest. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 07.02.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.U elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. A.U kannab käesoleval ajal karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.05.2013 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 199 lg 2 p 5,7 - § 22 lg 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistati A.U vangistusega 4 (neli) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 01.10.2010 kuni 03.10.2010, s.o 3 (kolm) päeva ja mõisteti lõplikuks karistuseks 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 alusel liideti käesoleva otsusega mõistetud karistus Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 21.06.2011 kohtuotsuse alusel mõistetud vangistusega – 6 (kuus) aastat – ning mõisteti A.U-le liitkaristuseks, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, 6 (kuus) aastat vangistust. Karistusaega arvestatakse alates 05.02.2011. A.U on kriminaalkorras karistatud kaks korda, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Isik kannab käesolevat karistust varguse eest. Kuritegude dünaamika on muutunud, eelmised kuriteod on raskemad. Ühiseks jooneks on materiaalse kasu saamise eesmärk. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 3 aastat 1 kuu ja ka nda jääb t al veel enam kui 2 aastat 10 kuud vangistust. Kinnipeetav töötas ajavahemikul 30.03.2012 – 23.01.2014 AS EVT metallitsehhis abitöölisena. Töötamise luba tühistati seoses isiku suhtes täiendavate liikumis- ja suhtlemispiirangute kohaldamisega. Isik läbis ajavahemikul 19.10.2012 – 11.12.2012 sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening. Kinnipeetav lõpetas 21.06.2012 Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses abikoka eriala. Kinnipeetaval A.U on 9 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Enne vangistust elas kinnipeetav aadressil xxxx, kuhu ta asub elama ka peale vabanemist. Perekonnaliikmed on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. A.U oli seoses käitumisprobleemidega suuna tud xxxx, kus ta omandas põhihariduse . Tema riigikeele tase on B1. Kinnipeetav on huvitatud enesetäiendamisest, suhtudes positiivselt nii töötamisse kui ka õppimisse. Enne vangistust elas kinnipeetav koos ema ja viimase elukaaslasega, kelle sissetulekud moodustasid ka A.U sissetuleku, sest ta ise oli praktiliselt tegevuseta, kuna ei töötanud ka mitte isegi juhutöödel. Isikul puudus eriala ning tööks vajalikud kogemused. Kinnipeetaval on välja kujunenud kulutamisharjumus ja seda järgiv elustiil. Vangistuses on isik hakanud töötasust saadavaid rahalisi vahendeid
planeerima ning suudab rahaasjad kontrolli all hoida. Isikul on tasumata võlgnevusi, kuid nende likvideerimiseks on head väljavaated. Vabaduses on isikul garanteeritud töökoht xxxx keevitajana. Pereliikmetest on kinnipeetaval kriminaalkorras karistatud ema Ž M ja onu R G. Kinnipeetav on abielus J Ž. Suhted pereliikmetega on toetavad. Suhtlusringkonda kuulusid kriminaalse mõtteviisiga isikud, kellega A.U püüab vangistuse ajal mitte suhelda. Kinnipeetav on mõjutatav teiste poolt. Ta ei hoolinud oma tegude tagajärgedest, tehes äärmiselt riskantseid otsuseid. Isikul oli karistamatuse tunne. Kinnipeetava sõnul tarvitas ta alkoholi vähestes kogustes, kas ainult pidudel või puhkepäevadel. A.U selgituste põhjal kasutas ta kanepit, mida suitsetas tihti, kuid mitte iga päev. Kinnipeetav on proovinud Ecstasyt ja muid narkootikume. Ecstasy tarvitamist tuli tihti ette pidudel. Tegu on narkootikumide juhutarvitajaga. Eelmine kuritegu oli narkootilise aine suures koguses käitlemine. A.U oli määratud kriminaalhooldusele, kus ta rikkus käitumiskontrolli nõudeid, pannes toime uue raske kuriteo, mis näitab, et isiku puhul ei piisa kriminaalhoolduse all olemisest, kuna see ei pidurda teda uut kuritegu toime panemast. Peale aastast vangistust on isik muutnud oma suhtumist nii ühiskonda kui ka toimepandud tegudesse. Kinnipeetav soovib edaspidi elada seaduskuulekalt ning luua kodu koos praeguse abikaasaga. Isikul on vabaduses esinenud üksikuid vägivallajuhtumeid, mille tulemusel ei tekitatud suurt kahju. Isik tunnistab probleeme, kuid ei hinda neid alati objektiivselt. Kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo t oimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 14% ja vägivallasisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 23%. Eeltoodust lähtuvalt Viru Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Juhul, kui kohus otsustab vabastada A.U tingimisi ennetähtaegselt, teeb Viru Vangla ettepaneku kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 ,9 sätestatud kohustused. Elektroonilise valve pikkuseks tehakse ettepanek määrata kuus kuud. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et lähedastest on kinnipeetaval ema Ž M koos oma elukaaslase V H ning kuus õde-venda. Korralikke sõpru, kes isikut vabaduses positiivselt mõjutaksid, ei ole. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda oma ema Ž M korterisse aadressil xxxx. Kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on 4 toalise kõigi mugavustega ja korralikult sisustatud korteriga, millel kommunaalteenuste eest võlgnevusi ei ole. Käesoleval ajal elavad korteris Ž M, V H ning kriminaalkorras karistatud vend J P , kes andsid kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks , milleks on antud korteris kõik vajalikud tingimused. V H töötab, Ž M ja J P on kodused ning nõus A.U vanglast vabanemisel toetama nii materiaalselt kui ka moraalselt. A.U töökogemused on vähesed. Karistusregistri andmetel on A.U kolm korda kriminaalkorras karistatud. Kõik kuriteod on sooritatud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Käesolev kuritegu on sooritatud katseajal. Kriminaalhooldusametnik teeb riskide maandamiseks ettepaneku panna kinnipeetavale ennetähtaegse vabanemise korral KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,9 sätestatud kohustused, tehes ettepaneku määrata elektro onilise valve pikkuseks kuus kuud. A.U ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaned a. Kinnipeetava väitel leidis kasuisa talle töökoha keevitajana. Kutsehariduskeskuses sai ta keevitaja eriala. Distsiplinaarkaristused on sellest, et ta algul väga kergelt suhtus vangistusse. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa A.U tingimisi enne
tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 29.01.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise järelevalve alla, leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. A.U varasem eluk äik ning toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, sh I astme narkokuriteo toimepanemise eest. A.U , olles 28.09.2009 Viru Maakohtu poolt karistatud röövimise eest, ei õigustanud kohtu usaldust ega osanud hinnata temale nimetatud kohtuotsusega antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, pannes katseajal toime rahvatervisevastaseid (narko-) kuritegusid. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Eeltoodust järeldub, et nimetatud seadus seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toime pandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Kuna süüdimõistetu kannab liitkaristust mh rahvatervisevastase (narko-) kuriteo toimepanemise eest saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkokuritegude toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Eelnimetatud iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval kolm kehtivat ja kuus lõppenud distsiplinaarkaristust. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud süütegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord umbes kahe aasta ja üheteistkümne kuu jooksul suudab selle läbida nõuetekohaselt. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Eeltoodust järeldub, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida A.U käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seega võib järeldada, et tingimuslik vangistusest vabastamine ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning A.U puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistuse eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui rahvatervisevastaseid ja varavastaseid (sh vägivaldseid) kuritegusid korduvalt toime pannud isikut selleks formaalse võimaluse (KarS § 76 lg 2 p 1 mõttes) esimesel avanemisel vangistusest ennetähtaegselt vabastada, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokuratuur ei toeta A.U tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Kaitsja palus A.U vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja palus kohtul arvestada, et tegemist on isikuga, kes kannab vanglakaristust esimest korda. Teadaolevalt on nende isikute käitumine vabaduses õiguskuulekam, kui neil, keda on mitu korda karistatud reaalse vanglakaristusega. Kinnipeetava distsiplinaarkaristused on kõik seotud telefoni omamisega. Kinnipeetaval on 6 õde-venda ja abikaasa, seega tema suhtlemisvajadus on suurem kui teistel. Iseloomustuses on kirjas, et tema uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on väga väike. Võlgade tasumiseks on tema väljavaated head. Alkoholi tarvitamise risk puudub. Tal on garanteeritud töökoht. Kaitsja leiab, et ühiskonna õigusteadvus ei tohiks olla riivatud sellega, kui A.U vabastatakse, kusjuures seadus annab selleks võimaluse. Kaitsja leidis vastupidiselt prokurörile, et kriminaalhoolduse vahendid tingimisi enne tähtaega vabastamise korral peaksid kindlustama süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise.
KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu A.U ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 3-l korral kriminaalkorras karistatud, sh 2-l korral esimese raskusastme kuritegude eest ja reaalset v anglakaristust kannab ta esimest korda. A.U kannab käesoleval ajal lisaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja 30.05.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5,7 – § 22 lg 3 järgi mõistetud karistusele, ka Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 21.06.2011 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1 - § 25 lg 2 järgi, s.o esimese raskusastme rahvatervisevastase kuriteo (narkokuriteo) eest mõistetud 6 aastast vangistust. A.U pani uue tahtliku kuriteo toime Viru Maakohtu Kohtla-Järve kohtumaja 28.09.2009 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7 järgi määratud katseajal kriminaalhoolduse all olles . Nimetatud kohtuotsusega on KarS § 200 lg 2 p 7,8 järgi karistatud ka A.U venda J P. Eeltoodu näitab seda, et varasem karistuse kandmisest tingimuslik vabastamine kinnipeetavale vajalikku eripreventiivset mõju ei avaldanud, vaid ta jätkas katseajal käitumiskontrolli all olles uute kuritegude toimepanemist. Arvestades A.U poolt toimepandud kuritegusid, ei vastaks kohtu hinnangul käesoleval ajal tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega ühiskonna õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele. Vangistuse kandmise ajal ei ole A.U olnud seaduskuulekas, sest tal on mitu kehtivat distsiplinaarkaristust. Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 19.02.2014 määrusega kriminaalasjas nr 1-14-1315 (13922700082) on A.U antud kohtu alla KarS § -de 330, 266 lg 1 järgi ning Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja arutab kriminaalasja kokkuleppemenetluse korras 24.03.2014 kell
Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Mati Senkel, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 72 eurot. Kohus peab seda summat põhjendatuks ja leiab, et nimetatud summa õigusabi osutamise eest kuulub väljamõistmisele kinnipeetavalt. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.