Kohtulahend

Esitatud süüdistus: D.T süüdistatakse selles, et tema juhtis 10.03.2014 kella 03:05 ajal Harjumaal Saue linnas Tule 31 asuva maja juures mootorsõidukit BMW registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis (lõplik tulemus 0,94 mg/l). Sellise käitumisega rikkus D.T liiklusseaduse § 69 lg 1 / / ja § 69 lg 4 p 1 / / nõudeid. Seega pani D.T toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis s.o. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Poolte ja süüdistatava seisukohad istungil: D.T kaitsja Leelo Viil asus seisukohale, et süüdistus on põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. D.T on ennast süüdi tunnistanud, mis on karistust kergendav asjaolu. Ainuke karistusviis on reaalne vangistus. Palub arvestada isiku süüd, mis ei ole suur, kuna joove ei olnud suur, raskeid tagajärgi ei saabunud. Raskendavad asjaolud puuduvad. Seega võiks mõista lühema karistuse kui seda palus prokurör. Kaitsja palus anda menetluskulude tasumiseks pikem aeg. Prokurör jäi istungil esitatud süüdistuse juurde, leidis, et D.T tegu on KarS § 424 alusel õigesti kvalifitseeritud ning tema süü on leidnud nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtuistungil täielikult tõendamist. Uue kuriteo on D.T toime pannud üldkasuliku töö tegemise ajal. Käesolevas asjas mõistetud karistus peab olema raskem. Palub süüdi tunnistada D.T KarS § 424 järgi kvalifitseeritud kuriteos ning mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõista 8 kuud vangistust. KarS § 69 lg 7; § 65 lg 2 alusel suurendada käesoleva otsuse alusel mõistetud ja kandmisele kuuluvat 8 kuu pikkust vangistust, eelmise karistuse, so 21 päeva pikkuse vangistuse, võrra ning mõista liitkaristuseks 8 kuud ja 19 päeva vangistust. Süüdistatav D.T selgitas kohtulikul uurimisel, et ta on süüdistusest aru saanud, tunnistab ennast süüdi. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses esitatud lühimenetluse taotluse juurde, ei soovinud anda kohtuistungil ütlusi. Väga kahetseb toimepandut. Tõendid: Istungil avaldati ja uuriti järgmisi kirjalikke tõendeid: D.T kahtlustatavana antud ütlused (tlk 2), tunnistaja Kaspar Monese ütlused (tlk 5-6), kahtlustatava kinnipidamise protokolliga (tlk. 13-16), väljatrükiga juhiloa andmete kohta (tlk. 17) tõendusliku alkomeetri näit koos protokolliga (tlk 7-8). Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas toodud tõendeid asub seisukohale, et D.T süü on tõendatud ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud KarS § 424 järgi. D.T on andnud ütlusi selle kohta, et kahtlustuse sisu on talle arusaadav ja ta tunnistab, et on toime pannud kuriteo. Ta juhtis 10.03.2014 öösel mootorsõidukit BMW r/n XXX, olles alkoholijoobes. Enne juhtima asumist oli teadlik, et on alkoholijoobes. Jõudis autoga sõita umbes 30 meetrit, kui Saue linnas, Tule tn. 31 maja juures pidas kinni teda politsei, kes andis korralduse

puhuda alkomeetrisse. Alkomeetrisse puhumise tulemusel tuvastati alkoholijoove. Seejärel toimetati ta politseijaoskonda, kus tal tuli puhuda tõenduslikku alkomeetrisse. Tõendusliku alkomeetri näit oli 0,94 mg/l. Tunnistab ma süüd täielikult, kahetseb puhtsüdamlikult oma tegu. Tunnistaja Kaspar Mones on andnud ütlusi (tl 5-6) selle kohta, et olles 10.03.2014.a. graafikujärgselt tööl autopatrullis koos S. Jakovleviga, kui teostasid liiklusjärelvalvet Harjumaal, Saue linnas, Tule tn. 34 juures. Kella 03:05 ajal märkas sõiduautot BMW 725, reg. Nr. XXX, mis liikus suunaga Koondise tänava poole. Peatas mootorsõiduki, kuna sõiduki sõidustiil tundus kahtlane. Sõiduki peatamise käigus selgus, et mootorsõidukit juhtis D.T (ik XXX), kellel puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Juhi suust oli tunda tugevat alkoholilõhna, koordinatsioon oli aeglane, silmad punased. S. Jakovlev palus juhil puhuda indikaatorvahendisse, mille tulemiks oli kohapeal 1,07 mg/l. Seejärel toimetati D.T Lääne-Harju politseijaoskonda, kus sõidukijuht puhkus tõendusliku alkomeetrisse, mille lõplikuks mõõtetulemuseks oli 0,94 mg/l. Tõendusliku alkomeetri nädust ning indikaatrovahendi kasutamise protokollist (tl. 7-8) nähtub, et 10.03.2014.a. kella 03:09 ajal tuvastati indikaatorvahendiga Alcovisor Mercury nr. 10200302, D.T alkoholijoove, mille lugem oli 1,07 mg/l ning kella 03:17 ajal tuvastati indikaatorvahendiga Dräger Alcotest 7110 EST alkoholijoove 0,94 mg/l. Kahtlustatava kinnipidamise protokollist (tl. 13-16) nähtub, et D.T 10.03.2014.a.

oli kinnipeetud

Väljatrükist juhiloa andmete kohta (tl.17) nähtub, et 10.03.2014.a. puudus D.T juhtimisõigus. Kohtu hinnangul esitatud tõendid riimuvad, vastuolusi ei ole. Eeltoodust tulenevalt on süüdistatava D.T süü omaksvõtuga, samuti tunnistaja Kaspar Monese ütlustega, tõendusliku alkomeetri näidu ning indikaatorvahendi kasutamise protokolliga tõendatud D.T poolt mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Seega D.T teos on KarS § 424 objektiivsed tunnused täidetud. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süütegu tahtlust. Süüteokoosseis on realiseeritud, kui süüdlane pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Seega peab süüdlane teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. D.T on andnud ütlusi, et ta teadis enne sõidukit juhtima asumist, et oli alkoholijoobes. Seega tegutses ta otsese tahtlusega. Kohtu hinnangul pani D.T toime õigusvastase teo, õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samuti on D.T näol tegemist täisealise, süüvõimelise isikuga. Karistus: Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud karistus: rahaline karistus või vangistus kuni 3 aastat. Kohtu hinnangul ei saa D.T puhul karistust kergendava asjaoluna võtta arvesse isiku kahetsust, kuna kohtule ei tundu D.T kahetsus siiras. Teda on varasemalt korduvalt KarS §

424 järgi karistatud. Sõiduki rooli istudes oli ta teadlik, et on alkoholijoobes. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on D.T kaks kehtivat kriminaalkaristust KarS § 424 järgi. 14.03.2012.a. Harju Maakohtu otsuse alusel on D.T süüdi mõistetud KarS § 424 järgi vangistusega 4 kuud ja 28 päeva, mis jäeti tingimis täitmisele pööramata, katseajaga 3 aastat. 21.11.2012 Harju Maakohtu otsuse alusel on D.T süüdi mõistetud KarS § 424 järgi ja teda on karistatud tingimisi vangistusega 10 kuud ja 25 päeva, mis asendati ühiskondliku kasuliku tööga, 650 tunni ulatuses, tähtajaga 18 kuud. Käesolevaks hetkeks on D.T tegemata veel 42 tundi üldkasulikku tööd. Kohus märgib, et õigusteoorias ja kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha kohaselt on süüdlasele üldkasuliku töö määramise näol tegemist viimase võimalusega hoidumaks isiku saatmisest kinnipidamisastusse. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et D.T-le on nii eelmise lahendi teinud kohtu kui kriminaalhooldaja poolt põhjalikult selgitatud seda, millised tagajärjed võivad olla kuritegude toimepanemise jätkamisel. Kohtu hinnangul ei ole D.T-le eelnevalt KarS § 424 järgi mõistetud karistused täitnud oma põhieesmärki: mõjutada isikut hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Käesolevas asjas on tõendatud, et D.T juhtis 10.03.2014.a. alkoholijoobes mootorsõidukit. Kohtu hinnangul ei saa D.T karistada rahalise karistusega, kuna D.T puudub töökoht. Kergemaliigilised karistused ei ole D.T-le mõju avaldanud, olles korduvalt autoroolis alkoholijoobes. Kohus peab vajalikuks veel lisada, et pidevalt sõiduki juhtimine joobes olles võib viidata ka isiku harjumusele kuritarvitada alkoholi. Kohus asub seisukohale, et D.T on sõiduki juhina liikluses ohtlik. Joobes juht on liikluses ohtlik nii iseendale kui kaasliiklejatele, D.T puhul sedastati koordinatsioonihäired, millised juhi puhul võivad ootamatult ülekäigurajale astunud ja vähemkaitstud jalakäijatele (eelkõige vanurid ja väikesed lapsed) olla fataalsete tagajärgedega. KrMS § 127 lg 1 kohaselt arvestatakse tõkendit valides kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava tervist, perekonnaseisu ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. KrMS § 130 lg 2 järgi võib kahtlustatava vahistada prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku määruse alusel, kui ta võib kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või jätkuvalt toime panna kuritegusid. KrMS § 130 lg 2 nähtuvad seega vahistamise alused, kuid tõkendi valimisel tuleb vältimatult arvestada ka KrMS § 127 lg 1 sätestatut. Kohtu hinnangul on D.T näol tegemist kahetsusväärselt tegemist isikuga, kes järjepidevalt eirab nõuet olla sõidukit juhtides kaine. Arvestades süüdistatava harjumust juhtida joobeseisundis olles sõidukit ning seda, et isik pani teo toime ajal, mil ta tegi üldkasulikku tööd, puudub kohtul veendumus, et isik ei jätka vaatamata eelseisvale karistusele vabaduses viibides kuritegude toimepanemist. Kohtu hinnangul tuleb D.T suhtes kuritegude toimepanemise jätkamise vältimiseks kohaldada tõkendit vahistamine. Samuti märgib kohus, et kuivõrd D.T puudub juhtimisõigus, siis jätab kohus D.T juhtimisõiguse äravõtmata. Eeltoodu alusel leiab kohus järgmist:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.