Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
10. märts 2014, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-13-6875
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Ain Tali
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid B.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
B.V, isikukood xxx, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 29.07.2013 ja lõpp 25.05.2014.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 27.02.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta B.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, B.V-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.01.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava B.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. B.V on süüdi mõistetud Pärnu Maakohtu 30.07.2013 otsusega KarS § 199 lg 2 p 9, § 25 lg 1 järgi ning karistatud vangistusega 3 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 25.04.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 6 kuu
ja 26 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks 9 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 29.07.2013. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud neliteist korda ning vanglakaristust kannab kaheksandat korda. Kuriteod on muutunud kergemaks. Soodusteguriks on alkohol. Vangistuse jooksul on kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung B.V taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isik soovib vabanedes tööle minna ehitusele abitööliseks. Samuti on isikul vabanemisfondis raha. Isik leiab, et kui ta vabaneb 3 kuu pärast tähtaegselt, siis keegi ei kontrolli teda. Prokurör B.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arv ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on neljal korral olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid kõik katseajad on lõppenud ebarahuldavalt. Kinnipeetav on rikkunud kohtu poolt pandud kohustusi, samuti pannud katseajal toime uuri kuritegusid. Ta ei ole seni õigustanud kohtu usaldust ega ole osanud hinnata temale korduvalt antud võimalust oma karistust vabaduses kanda. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav suudab seekord katseaja nõuetekohaselt läbida. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole isikule positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Eeltoodust järeldub, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida isiku käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja risk on olemas. Mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 58 % ja vägivalla komponendiga kuriteo puhul 45 %. Arvestades kuritegude dünaamikana seda, et viimati pani isik toime vägivalla kuriteo 2004 aastal, siis tõenäosus uue vägivallakomponendiga kuriteo toimepanemiseks on pigem väike. Samas varasem korduv vägivalla kuriteo eest karistatus ei alanda tema ohtlikkust – ta on korduvalt vägivalda kasutanud oma tahtmise saamiseks. Viimase aja kuritegude puhul on riskiks pigem süstemaatiline poevarguste toimepanek alkoholijoobes olles. Isiku kuriteod on valdavalt toime pandud materiaalse kasu saamiseks, grupis tegutsedes on varem kasutanud selleks ka vägivalda, poevargusi paneb toime üksi. Kuriteod on muutunud kergemaks. Soodusteguriks on alkohol. Samuti võib isik alluda grupi mõjule alkoholijoobes olles ning sel juhul ei mõtle tegude tagajärgedele. Isik küll teadvustab oma probleeme, kuid eelistab nende eest põgeneda alkoholi tarvitades. Tulevikuplaanid on isikul ebamäärased.
Kuritegelikust käitumisest loobumine sõltub motivatsioonist loobuda täielikult alkoholi tarvitamisest. Kohtul puudub veendumus, et isik suudab lõpetada alkoholi kuritarvitamise. Samuti nähtub vangla iseloomustusest, et isik ise ei pea ennast sõltlaseks ega kuritarvitajaks. Kohus leiab, et isiku poolt katseajal uue kuriteo toimepanemisest võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kinnipeetav on varasemalt korduvalt rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Nimetatud asjaolu ei kompenseeri süüdimõistetul olemasolev elukoht ega töökoht ennetähtaegsel vabanemisel. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.