Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-3-14 10. märts 2014 Eesistuja Ott Järvesaar, liikmed Eerik Kergandberg ja Hannes Kiris Kriminaalasi Aleksandr Daki (Dak) süüdistuses KarS § 141 lg 2 p 6 järgi Tartu Ringkonnakohtu 15. augusti 2013. a otsus kriminaalasjas nr 1-13-1577 Aleksandr Daki kaitsja vandeadvokaat Roman Levin, kassatsioon Prokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Toomas Liiva 8. jaanuar 2014, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 15. augusti 2013. a otsus Aleksandr Daki süüdistuses KarS § 141 lg 2 p 6 järgi ja saata kriminaalasi uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.
2.Kassatsioon rahuldada osaliselt.
3.Määrata OÜ-le Advokaadibüroo Advocatus makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Aleksandr Dakile kassatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 240 (kakssada nelikümmend) eurot, sealhulgas käibemaks 40 (nelikümmend) eurot, ja jätta see menetluskulu Eesti Vabariigi kanda.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Aleksandr Dak anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises. A. Dakki, keda on varem karistatud karistusseadustiku
7.jaos sätestatud kuritegude eest, süüdistati järgmises käitumises: 1.1 2012. a mais meelitas ta Tartus Xxxxxx X asuvasse korterisse alaealise B, lukustas korteri välisukse, tungis kannatanule kallale ja lõi teda käega näkku. Olles kannatanu vastupanu murdnud, astus A. Dak jõudu kasutades ja B tahte vastaselt temaga suguühendusse, viies enda peenise kannatanu tuppe; 1.2 19. augustil 2012 meelitas ta Tartus Xxxxxx X asuvasse korterisse C, sulges korteri ukse ja võttis kannatanu mobiiltelefoni enda kätte. Olles teadlik, et kannatanu ei ole varem sugulises vahekorras
olnud, ähvardas süüdistatav ta vaginaalselt vägistada, astudes temaga tahtevastaselt korduvalt oraalsesse vahekorda; 1.3 olles eelmises punktis kirjeldatud tegevusega C vastupanu murdnud, astus ta 20. augustil 2012 kella 8.30 ajal kannatanuga viimase tahte vastaselt uuesti oraalsesse vahekorda.
2.Tartu Maakohtu 14. mai 2013. a otsusega tunnistati A. Dak lühimenetluses süüdi KarS § 141 lg 2 p 6 järgi ja teda karistati vangistusega 10 aastaks ning 6 kuuks. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 2 alusel vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja lõplikuks karistuseks loeti 7 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva, ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 6 aastat 11 kuud ning 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tallinna Linnakohtu 4. novembri 2005. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 9 kuu ja 10 päeva võrra, ning liitkaristuseks mõisteti 8 aastat 9 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 12. november 2012. Maakohus märkis kokkuvõtlikult järgmist. 2.1 A. Daki ütlused, milles ta B-ga toimunud seksuaalvahekorda eitas, on kummutatud teiste tõendite, eeskätt kannatanu ütlustega. Kannatanu ütlused on üksikasjalikud ja kattuvad tunnistajate ütlustega. On tõendatud, et süüdistatav astus kannatanuga viimase tahte vastaselt vaginaalsesse vahekorda. Vägistamise pani A. Dak toime kavatsetult. Samas ei ole tuvastatud, et ta kannatanu alaealisusest teadis. Kuna süüdistatavat on varem karistatud Tallinna Linnakohtu 4. novembri 2005. a otsusega KarS § 141 lg 2 p-de 1 ja 6 järgi ning karistatus on kehtiv, on tema puhul tegemist erilise isikutunnusega isikuga KarS § 141 lg 2 p 6 mõttes. 2.2 C ütlustega on tõendatud, et süüdistuses kirjeldatud ajal, kohas ja viisil vägistas A. Dak teda korduvalt. D ütluste kohaselt märkas ta pärast tütre koju jõudmist, et midagi on juhtunud. Kannatanu tunnistas, et A. Dak teda „praktiliselt“ vägistas. Samale arusaamisele jõudis ka tunnistaja S. Kuriteole eelnevate sündmuste osas on kannatanu versioon D ütlustega kooskõlas ja seda kinnitavad süüdistatava telefonist leitud pildifailid. Abitusseisundis viibis C ajani, mil A. Dak tal lahkuda lubas. Vägistamise pani süüdistatav toime kavatsetult ja tema käitumine vastab KarS § 141 lg 2 p 6 tunnustele.
3.Tartu Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Daki kaitsja vandeadvokaat Roman Levin, kes taotles otsuse tühistamist, süüdistatava õigeksmõistmist ja kriminaalmenetluse kulude riigi kanda jätmist. Ühtlasi taotles apellant KrMS § 321 lg 2 p 51 järgi kriminaalasja läbivaatamist suulises menetluses.
4.28. juuni 2013. a määrusega otsustas ringkonnakohus KrMS § 331 lg-te 11 ja 12 kohaselt kriminaalasja läbi vaadata kirjalikus menetluses, sest apellant taotles üksnes kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaoludele uue õigusliku hinnangu andmist.
5.Kirjalikus menetluses tehtud Tartu Ringkonnakohtu 15. augusti 2013. a otsusega jäeti maakohtu otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
6.Tartu Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. Daki kaitsja vandeadvokaat R. Levin, kes taotleb ringkonnakohtu otsuse tühistamist, süüdistatava õigeksmõistmist ja kriminaalmenetluse kulude riigi kanda jätmist. Alternatiivselt taotleb kassaator kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kaitsja märgib muu hulgas, et apellatsioonis taotles ta kriminaalasja lahendamist suulises menetluses ja teatas, et A. Dak soovib ringkonnakohtu istungist osa võtta. Lahendades kriminaalasja kirjalikus menetluses, ei põhistanud ringkonnakohus piisavalt, miks vahetu ja suulise kohtuliku arutamise põhimõtet piiratakse. Apellatsiooni läbivaatamist kirjalikus menetluses võib käsitada KrMS § 339 lg 1 p-s 12 või ka KrMS § 339 lg-s 2 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.26. veebruari 2014. a otsuses asjas nr 3-1-1-123-13 märkis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kogu koosseis, et alates 1. septembrist 2011 on seadusandja sätestanud KrMS § 331 lg-s 11 apellatsioonimenetluses kriminaalasja kirjaliku läbivaatamise kui üldjuhu. Erandina näeb KrMS § 331 lg 12 ette võimaluse, et apellatsioonimenetluse poole taotlusel või kohtu enda initsiatiivil vaadatakse kriminaalasi läbi suulises menetluses. KrMS § 331 lg 12 teisest alternatiivist tulenevalt on ringkonnakohtul alati õigus otsustada suulise apellatsioonimenetluse kasuks. Asjaolude kaalumise tulemina võib ringkonnakohus asuda seisukohale, et vaid isiku vahetu osavõtt tema kohtuasja suulisest
arutamisest
apellatsioonimenetluses.
tagab
ausa
ja
Ringkonnakohtul
õiglase
menetluse,
on
selline
aga
sh
süüdistatava
kaalumisõigus
vaid
kaitseõiguse siis,
kui
apellatsioonimenetluse pool ei ole taotlenud kriminaalasja läbivaatamist suulises menetluses ega enda osavõttu kohtuistungist (KrMS § 321 lg 2 p-d 51 ja 6 esimene alternatiiv, KrMS 322 lg 4) ja on seega nõustunud üldkorras käivituva kirjaliku menetlusvormiga. Kui aga pool on apellatsioonis või sellele esitatud vastuväidetes arusaadavas vormis teatanud, et ta taotleb kriminaalasja läbivaatamist suulises menetluses, on see taotlus kohtule siduv ning KrMS § 331 lg 12 esimese alternatiivi kohaselt kohtul enam kaalutlusõigust ei ole (vt osutatud otsuse p 8.2).
8.Praeguses asjas taotles A. Daki kaitsja apellatsioonis KrMS § 321 lg 2 p 51 kohaselt kriminaalasja läbivaatamist suulises menetluses, teatades ühtlasi, et süüdistatav soovib kriminaalasja arutamisest ringkonnakohtus osa võtta. Hoolimata apellatsioonis esitatud taotlusest lahendas ringkonnakohus kriminaalasja siiski kirjalikus menetluses. Kassaator leiab õigesti, et see minetus on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 12 mõttes, sest apellandi taotlus kriminaalasja läbivaatamiseks suulises menetluses oli KrMS § 331 lg 12 esimese alternatiivi järgi ringkonnakohtule siduv. Kõnealune rikkumine toob KrMS § 341 lg 3 järgi kaasa ringkonnakohtu otsuse
tühistamise
ja
kriminaalasja
saatmise
uueks
arutamiseks
samale
kohtule
teises
kohtukoosseisus. Kirjeldatud põhjusel ei saa kriminaalkolleegium analüüsida kaitsja neid väiteid, mis puudutavad tõendite väidetavalt ebaõigest hindamisest tingitud kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist ja materiaalõiguse väära kohaldamist.
9.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6 ning § 362 p-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 15. augusti 2013. a otsuse ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. Kaitsja kassatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt.
10.A. Daki kaitsja on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks 240 euro suuruses summas, sh käibemaks 40 eurot. Taotluse kohaselt on kassatsiooni koostamiseks kulunud kaks ja pool tundi. Kuna kriminaalmenetluse esemeks olev tegu on esimese astme isikuvastane kuritegu, tuleb tasu puhul kohaldada erikoefitsienti 2. Kriminaalkolleegium leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, § 21 lg 3 ning § 22 lg 6 ja Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud korra punktide 2, 5 ning 16 alusel rahuldada. KrMS § 186 lg 1 kohaselt jääb see menetluskulu riigi kanda. Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Hannes Kiris
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.