2-20-138289/26 - Muud - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et menetlusse tuleb kaasata puudutatud isikutena J G ja L G pärijad ning menetlusosaliste 20. detsembri 2024 kompromiss tuleb kinnitada ja tsiviilasja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 353 lg 1 kohaselt, füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral peatub üldõigusjärgluse puhul menetlus, kuni seda jätkab poole üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. Pärija ei ole kohustatud menetlust jätkama enne pärandi vastuvõtmist või vastuvõtmisest loobumiseks ettenähtud tähtaja möödumist. TsMS § 209 lg 1 sätestab, et füüsilisest isikust poole surma või juriidilisest isikust poole lõppemise korral või muul juhul, kui tekib üldõigusjärglus, lubab kohus menetlusse astuda selle poole üldõigusjärglasel, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Üldõigusjärglus on võimalik menetluse igas staadiumis. Kohus tuvastas, et käesolevas tsiviilasjas on J G ja L G üldõigusjärglasteks N G ja M C. Pärijad tuleb kaasata menetlusse puudutatud isikutena. TsMS § 477 lg 6 teise lause kohaselt võivad menetlusosalised sõlmida hagita menetluses kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Menetlusosalised esitasid 20. detsembril 2024 kohtule kinnitamiseks kompromissi ja palusid asjas menetluse lõpetada. Kompromissi poolteks on korteriühistu ja võlgnikud ning kompromissi sisuks on võla tasumise küsimuse lahendamine, seega saavad kompromissi pooled menetluse esemeks olevat õigust käsutada ja kompromissi sõlmimine on lubatud. Kohus tuvastas, et esitatud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikku- ega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab menetlusosaliste kompromissi. Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse.

2-20-138289 Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432 kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada kooskõlas TsMS § 168 lg 3 vastavalt kokkuleppele, kompromisslepingus märkimata menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kohus ei nõua menetluskulude nimekirjade esitamist, kuna menetlusosalised on menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kokku leppinud. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Riigilõivu tagastamine Avaldaja esitas kohtule taotluse poole avalduse esitamisel tasutud riigilõivu s.o 25 euro tagastamiseks. Avaldaja palub riigilõiv tagastada tema arveldusarvele. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 alusel ei tagastata avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kohus leiab, et avaldaja taotlus on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tuvastas, et avaldaja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ning avalduse esitamisel Viru Maakohtule täiendavalt – 5 eurot, kokku 50 eurot. Avaldus oli kohtule esitatud 11. detsembril 2020. Avalduse esitamisel kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg-te 5 ja 6 järgi tasuti avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse asjas tasuti riigilõivu kolm protsenti nõudelt, kuid mitte alla 45 euro. Seega on avaldaja tasunud riigilõivu õiges suuruses ning kehtiva TsMS redaktsiooni kohaselt ei ole võimalik tagastada riigilõivu, mis oli tasutud maksekäsu kiirmenetluses. Seoses kompromissi sõlmimisega on võimalik tagastada avaldajale pool täiendavast riigilõivust s.o summas 2,50 eurot. Edasikaebamine Menetlusosalised avaldasid, et paluvad välistada määruskaebuse esitamise õiguse. 4(5)