Kohtulahend

kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises (episoodid ajavahemikus 17.08.201103.11.2011) süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 4 (neli) kuud.

Asitõendid CD-plaati videosalvestusega – jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde; karp DNA prooviga – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. Tsiviilhagi VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel välja mõista E.K-lt (ik XXX) XXXkasuks tsiviilhagi summas 562 eurot (viissada kuuskümmend kaks eurot). Tsiviilhagi tasuda XXXarveldusarvele XXXXXXXXXXXX Swedbankis. VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel välja mõista E.K-lt (ik XXX) XXXkasuks tsiviilhagi summas 100 eurot (üks sada eurot). Tsiviilhagi tasuda Vadim Ilin’i arveldusarvele XXXXXXXXXX Swedbankis. VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel välja mõista E.K-lt (ik XXX) XXXkasuks tsiviilhagi summas 447 eurot (nelisada nelikümmend seitse eurot). Tsiviilhagi tasuda XXXarveldusarvele XXXXXXXXXX Swedbankis. VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel välja mõista E.K-lt (ik XXX) ja Urmas Keskkülalt solidaarselt tsiviilhagi Selver AS kasuks summas 80,66 eurot (kaheksakümmend eurot ja kuuskümmend kuus eurosenti). Tsiviilhagi tasuda Selver AS arveldusarvele XXXXXXXXXX Swedbankis. VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel välja mõista E.K-lt (ik XXX) XXXkasuks tsiviilhagi summas 76,93 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja üheksakümmend kolm eurosenti). Tsiviilhagi tasuda XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXXXX SEB pangas. VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg. 1 alusel välja mõista E.K-lt (ik XXX) erakond IRL kasuks tsiviilhagi summas 110 eurot (üks sada kümme eurot). Tsiviilhagi tasuda XXX arveldusarvele XXXXXXXXXXXX Swedbankis.

Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitus: „E.K , 1-14-1939 menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme (7) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

ESITATUD SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

E.K süüdistatakse, et tema isikuna, keda on varem 11.04.2011 Harju Maakohtu otsusega nr 1-11-38 karistatud süstemaatilise varguse toimepanemise eest, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti ajavahemikul 17.08.2011 kuni 29.08.2011 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis XXXasuvast korterist XXX kuuluvat vara kokku väärtuses 562 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 03.10.2011 ajavahemikul kella 10:15 kuni kella 17:30 paiku tungis valdaja XXX tahte vastaselt Tallinnas XXX asuvasse korterisse ja võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis sealt Liia Järvsoole kuuluva vara väärtusega 447 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 30.10.2011 kella 16:07 paiku Tallinnas Pärnu mnt 238 asuvast Järve Selveri kauplusest grupis koos Urmas Kesküla’ga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas Selver AS-le kuuluvat kaupa kogumaksumusega 43,86 eurot. Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 03.11.2011 kella 18:20 paiku Tallinnas Pärnu mnt 238 asuvast Järve Selveri kauplusest grupis koos Urmas Kesküla’ga võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil varastas Selver AS-le kuuluvat kaupa kogumaksumusega 36,80 eurot.

Samuti tema, isikuna, kes on varem vargusi toime pannud süstemaatiliselt, jätkas varguste toimepanemist süstemaatiliselt ja uuesti 29.11.2011 ajavahemikul kella 18:00 kuni kella 20:00 paiku Tallinnas Tõnismägi 2 asuvast Eesti Rahvusraamatukogu väikese konverentsisaali ukse eest laua kõrvalt põrandalt võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis XXX kasutuses oleva ja IRL kuuluva sülearvutikoti väärtusega 10 eurot koos sülearvutiga DELL Vostro 1400 väärtusega 100 eurot ja komplekti kuuluva laadijaga. Samuti oli sülearvutikotis XXX kuuluvat vara väärtuses 43 eurot. Seega E.K pani toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis, sissetungiga ja süstemaatiliselt, see on KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava teo. Samuti tema, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, 12.09.2011 elades Tallinnas XXX asuvas XXX kuuluvas korteris, pööras ebaseaduslikult enda kasuks tema valduses oleva XXX kuuluva kodukino Samsung väärtusega 100 eurot viies selle pandimajja, millega tekitas XXX varalist kahju summas 100 eurot. Seega E.K pani toime, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, valduses oleva võõra vallasasja ebaseadusliku enda kasuks pööramise, see on KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava teo. 28.02.2014.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin Pärtlas, süüdistatav E.K ning tema kaitsja Leelo Viil käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör kohtus E.K (ik XXX) KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest episoodides ajavahemikul 17.08.2011 – 03.11.2011 karistuseks vangistust 4 (neli) kuud. KarS § 201 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistust 2 (kaks) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistes liitkaristuseks 5 (viis) kuud. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel liita mõistetav karistus, so 5 (viis) kuud vangistust 17.11.2011 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistusega, so 4 kuu ja 22 päeva vangistusega mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistes liitkaristuseks 6 (kuud) vangistust. KarS § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest episoodis 29.11.2011 karistuseks vangistust 1 (üks) kuu. Kars § 65 lg 2 alusel suurendada seda karistust käesoleva otsusega mõistetava kandmata karistuse, so 6 (kuue) kuu vangistuse võrra mõistes lõplikuks karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 05.02.2014 – 28.02.2014, so 24 (kakskümmend neli) päev. Ärakandmisele kuulub vangistus 6 (kuus) kuud ja 6 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetav karistus 6 (kuus) kuud ja 6 päeva ehk 186 päeva vangistust üldkasuliku tööga. Sealjuures arvestades, et ühele päevale arestile või vangistusele

vastab 2 tundi üldkasuliku tööd, seega on mõistetavaks karistuseks 372 (kolmsada kuuskümmend) tundi üldkasuliku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel lugeda üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta. KarS 69 lg 4 alusel on E.K (ik XXX) kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all:

TSIVIILHAGI

Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.

Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekitatud isiku poolse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Kohtunik on seisukohal, et antud juhul kuuluvad E.K-lt (ik XXX) väljamõistmisele tsiviilhagid järgnevalt: XXXkasuks tsiviilhagi summas 562 eurot (viissada kuuskümmend kaks eurot). XXXkasuks tsiviilhagi summas 100 eurot (üks sada eurot). XXXkasuks tsiviilhagi summas 447 eurot (nelisada nelikümmend seitse eurot). E.K-lt (ik XXX) ja Urmas Keskkülalt solidaarselt tsiviilhagi Selver AS kasuks summas 80,66 eurot (kaheksakümmend eurot ja kuuskümmend kuus eurosenti). XXXkasuks tsiviilhagi summas 76,93 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja üheksakümmend kolm eurosenti). Erakond IRL kasuks tsiviilhagi summas 110 eurot (üks sada kümme eurot).

ASITÕENDID

Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks 1 CD plaat videosalvestusega ja karp DNA prooviga. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Lähtudes eelpoolt toodust asub kohtunik seisukohale, et 1 CD plaat videosalvestusega, mis on lisatud kriminaalasja toimiku materjalide juurde tuleb jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. Karp DNA prooviga, mis asub Põhja Prefektuuri hoiuruumis hävitada peale kohtuotsuse jõustumist

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 369,12 eurot (kolmsada kuuskümmend üheksa eurot ja kaksteist eurosenti). KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud summas 0,45 eurot (nelikümmend viis eurosenti). KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 532,5 eurot (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend eurosenti). Väljamõistetud menetluskulud tuleb (arvestades süüdistatava varalist seisundit ja tema resotsialiseerumisväljavaateid) tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel 6 (kuue) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE891010220034796011 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida selgitus: „E.K , 1-14-1939 menetluskulud“. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kantseleile.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile.

Violetta Kõvask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.