Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
5. märts 2014, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-14-1844
Kohtukoosseis
Aarne Sarjas
Vaidlustatud lahend
Riigiprokuratuuri 6. veebruari 2014 kaebuse rahuldamata jätmise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maia Korhoneni (Korhonen) esindaja vandeadvokaat Tambet Laasiku määruskaebus
Jätta Riigiprokuratuuri 6. veebruari 2014 määrus muutmata ja Maia Korhoneni esindaja vandeadvokaat Tambet Laasiku kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 385 p 11 kohaselt on määrus lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
teistkordsele menetlemisele. Kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on loetletud seaduses mitteammendavalt viidates uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kaalutlusõigusele. Lisaks, Riigikohtu kriminaalkolleegium viitab oma otsuses nr 3-1-1-5-07 sellele, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms. Käesoleval juhul pole tegemist kaebetähtaja möödalaskmisega. 3.2 23.05.2013 teatisega jättis uurimisasutus kriminaalmenetluse nr 13260101719 alustamata KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel kriminaalmenetluse aluse puudumisel. Kaebaja on esitanud oma algse kaebuse kaebetähtaega järgides ringkonnaprokuratuurile, kus esitatud materjale kontrolliti ja kuriteo tunnuseid ei sedastatud. Kaebus jäeti läbi vaatamata, sest kaebaja näol polnud tegemist edasikaebeõigust omava isikuga. Vaatamata sellele on ringkonnaprokuratuuri kaebuse läbivaatamata jätmise määrust kaebaja vaidlustanud veel Riigiprokuratuuris, Tartu Ringkonnakohtus ja Riigikohtus ning tegemist on käesoleval ajal lõpliku jõustunud menetlusotsusega. Asjaolu, et peale süüdistuskohustusmenetluse toimumist saadakse kannatanu eestkostjaks pole praegu uue süüdistuskohustusmenetluse rakendamise aluseks. 3.3 Riigiprokuratuur on kaebuse lahendamisel kriminaalmenetluse alustamata jätmise peale alati seotud ka KrMS § 213 lg 6 sätestatud järelevalvekohustusega. Isegi olukorras, kus kaebus jäetakse lõpuks läbi vaatamata, tutvub Riigiprokuratuur alati detailselt kõigi asjasse puutuvate materjalidega ja on pädev ning legaliteedi põhimõttest lähtuvalt kohustatud kriminaalmenetluse aluse ilmnemisel alustama kriminaalmenetlust. Samuti KrMS § 208 lg 1 kohaselt kui KrMS § 207 lg 2 nimetatud kaebus on Riigiprokuratuuri määrusega jäetud rahuldamata, võib kaebuse esitanud isik Riigiprokuratuuri määruse advokaadi vahendusel vaidlustada ringkonnakohtus. Kohtunikul on seadusest tulenev laialdane pädevus ja lõplik otsustusõigus. KrMS § 208 lg 6 sätestab, et kui kohtunik leiab, et kriminaalmenetluse alustamiseks on alust, tühistab ta Riigiprokuratuuri määruse ja kohustab Riigiprokuratuuri alustama kriminaalmenetlust. Seega oli lõplikult ringkonnakohtu pädevuses KrMS § 208 alusel esitatud kaebuse lahendamisel otsustada, kas kriminaalmenetluse alustamine võiks olla vajalik selgitamaks välja võimalikud tähtsust omavad asjaolud. Tartu Ringkonnakohus on kõnealuste materjalidega tutvunud ja kõiki asjaolusid arvestades ei leidnud kohus 04.09.2013 määruses, et kriminaalmenetlust tuleks alustada.
Aarne Sarjas Tartu Ringkonnakohtu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.