Kohtulahend

karistuse tasumisel on 4100065035. Selgitusse tuleb märkida „1-14-2022, rahaline karistus, M.P“. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta M.P ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. Lisakaristuse kandmise aeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui kohtumenetluse pooled ei kasuta apellatsiooniõigust, jõustub kohtuotsus 21. märts 2014. a. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista riigituludesse menetluskuludena sundraha sundraha 266 (kakssada kuuskümmend kuus) eurot 25 senti ja riigi õigusabi kulu summas 144 (ükssada nelikümmend neli) eurot. Jätta riigi õigusabi kulu summas 61 (kuuskümmend üks) eurot 44 senti riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et M.P on õigus menetluskulud summas 410 (nelisada kümme) eurot 25 senti tasuda 1 (üks) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, makstes igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt 35 (kolmkümmend viis) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (AS SEB Pank) või EE932200221023778606 (AS Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1-142022, menetluskulud,M.P“. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

2(4)

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu M.P-le on esitatud süüdistus KarS § 424 järgi selles, et tema olles alkoholijoobes (ühes liitris väljahingatavas õhus 0,93 mg/l alkoholi ), juhtis 23.02.2014. a kell 00.34 ajal Jõgevamaal Jõgeva linnas Suurel tänaval mootorsõidukit sõiduauto Volkswagen Passat reg.nr 945 TEZ. KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks rahalist karistust 150 päevamäära, s.o summas 1530 eurot riigi tuludesse. KarS § 66 lg 1, 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 12. kuu jooksul tasudes alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast kuust iga kuu 15. kuupäevaks vähemalt 128 eurot kuni kogusumma tasumiseni. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista M.P süüdi KarS § 424 järgi ja mõista talle karistuse vastavalt sõlmitud kokkuleppele, s.o rahalise karistuse 150 päevamäära. KarS § 44 lg 2 esimese lause järgi arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. KarS § 44 lg 3 sätestab, et keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. Teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et M.P keskmiseks päevasissetulekuks aastal 2012 oli 10,20 eurot (tl 17). Sellest lähtuvalt on rahalise karistuse suuruseks 1530 eurot (150 x 10,20). III Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 169,44 eurot ja kohtumenetluses makstud tasu 36 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 205,44 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). KrMS § 2565 lg 3 alusel vähendab kohus sundraha suurust poole võrra, s.o 266,25 eurot. Seega on menetluskulud kokku 471,69 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

3(4)

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist selliselt, et riigi õigusabi tasu ja kulu, mis seonduvad kaitsja sõidukuludega Tartust Jõgevale jäetaks riigi kanda. Prokurör kaitsja taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 2 p 6 kohaselt kohustuslik. Süüdistatavale on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks advokaat Anne Vissak, kes osutab õigusteenust Advokaadibüroo Sirje Must kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Tartu, Õpetaja 9. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukohaks on Tartu, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, ei ole tingitud süüdistatava soovist või tegutsemisest, vaid riigi õigusabi tagamise süsteemi ülesehitusest. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus kriminaalasja menetlemine ja arutamine toimub ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb kaitsja sõidukulud (Tartu-Jõgeva-Tartu) summas 37,44 eurot ja tasu sõidule (Tartu-Jõgeva-Tartu) kulunud aja eest summas 24 eurot jätta riigi kanda, s.o kogusummas 61,44 eurot. Kaitsja esitas taotluse määrata menetluskulude tasumine ositi 1 jooksul. Prokurör kaitsja taotlusele vastu ei vaielnud. Kohus on seisukohal, et kaitsja taotlus on põhjendatud. M.P töötab eraettevõtjana M.P OÜ-s, mis tegeleb ehitusdisainiga. Tema igakuine sissetulek on erinev ja sõltub sellest, kui palju tööd parasjagu teha on. Igakuine sissetulek on ligikaudu 500 eurot kuni 600 eurot. Tema ülalpidamisel on üliõpilasest 22-aastane poeg ja peagi 18-aastaseks saav tütar. M.P sissetuleku suurus ei ole piisav selleks, et korraga tasuda nii rahalise karistuse osamakset, mis on 128 eurot kuus, kui ka tervikuna menetluskulusid (410,25 eurot). Kuna M.P-le käib menetluskulude tervikuna tasumine selgelt üle jõu, tuleb ka menetluskulude tasumine määrata ositi 1 aasta jooksul.

Raina Pärn Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.