Kohtulahend

Prokuröri ning kannatanute esindaja apellatsioonid rahuldada. Edasikaebe kord Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2.2 Süüdistuses KarS § 199 lg 1 - § 25 lg 2 järgi õigeksmõistmist põhjendas maakohus subjektiivse koosseisu puudumisega. Nimelt leidis maakohus, et Sergei Petrov läbis koos parfüümiga turvaväravad ettevaatamatusest, kuna ta rääkis telefoniga. Telefoniga rääkimise kohta ei ole talle kohtueelsel uurimisel küsimusi esitatud. Sergei Petrovil oli piisavalt raha parfüümi eest tasumiseks. Järgmisel päeval läkski ta Kaubamajja tagasi ja ostis selle parfüümi ära.

istungitel ilmnes uue asjaoluna, et Sergei investeeris A. R. ja M. O. taaraärisse aastal 2005 ja sai investeeringu tagasi. Seejärel hakkas ta koos G. P.-ga kahekesi xx OÜ kaudu sama äri ajama, olles jällegi ettevõtluse investeerija. Edasise osas aga versioonid lahknevad – kui A. R. ja M. O. versiooni järgi õnnestus A. R.-l G. P. ja Sergei Petrovi taaraäri Venemaal takistada ning sellest tulenevalt hakkasid pihta rahalised nõuded ja ähvardused, siis G. P. ja Sergei Petrovi versiooni järgi tegutsesid nad kahekesi äri ajades segamatult ja mingit põhjust seetõttu Sergei Petrovil A. R. vastu vimma pidada ei ole. Prokurör leiab, et siin on nn sõna-sõna vastu olukord, sest lepingu esitamine G. P. poolt ei näita veel reaalseid tehinguid. Kuna Sergei Petrov asus end kohtus aktiivselt kaitsma ja esitas kaitseversioonina, et ühine äri koos P.-ga OÜ-s xx sujus pärast R.-test lahku löömist ladusalt ning et ta kuulus isegi xx OÜ juhatusse, siis oma kaitseversiooni osas saanuks just tema või tema taotletud tunnistaja esitada reaalseid tehinguid kinnitavaid objektiivseid tõendeid (näiteks arved, saatelehed vms). Kuna esines nö sõna-sõna vastu olukord, siis on kohus prokuröri hinnangul põhjendamatult eelistanud tunnistaja G. P. ja süüdistatava Sergei Petrovi ütlusi tunnistajate A. R. ja M. O. ütlustele. Peab märkima, et motiiv iseenesest ei olegi KarS § 203 ega § 404 koosseisuline tunnus ning süüdistusakti süüdistust sisustavas punktis nr 15 ei ole seda ka märgitud. Samas on vähetõenäoline, et kaks korda järjest pannakse sama maja põlema ilma mingi põhjuseta. N. R. ja V. R. puhul ei ilmnenud, et neil oleks selliseid konflikte või erimeelsusi, mis annaks alust kahtlustada kedagi nendega seotud kättemaksuaktsioonis. N. R. ütlustest kohtus selgus, et enne põlenguid tuli tema xx asuvasse koju mees, kes päris N. R.-lt tema poja A. järele ning teavet saamata lubas „kõigile näidata“, mida vanaproua tajus ähvardusena. Kuigi N. R. seda isikut ei olnud suuteline seostama kohtuistungil Sergei Petroviga, seda põhjusel, et vestlus tundmatu mehega oli väga lühike ja ta oli mehe sõnadest ehmunud, mistõttu isiku nägu ei jäänud talle meelde, seisneb selle info olulisus prokuröri arvates selles, et vanaprouale ähvardusi esitanud meesisik päris just A. R., mitte kellegi teise järele. See asjaolu kaudselt viitab, et põlengute taga seisvat isikut tuleb otsida A. R.-ga seotud isikute hulgast. Kohus on õigesti märkinud, et kogu selles äritegevuses on midagi, mida keegi tunnistajatest kohtule avaldada ei soovi ja käesoleval hetkel ei ole ka kohtu asi tuvastada, millised minetused aset leidsid. Prokurör leiab, et on võimalik, et nendes nn minetustes, mille avaldamisest taaraäriga seotud tunnistajad kohtuistungil hoidusid, seisnebki põhjus, miks tunnistaja A. R. järjekindlalt osutab Sergei Petrovile kui ainsale isikule, kes teda ja tema lähedasi ähvardanud on. Märkima peab sedagi, et kuigi A. R.-l on tema sõnul muudest hilisematest äridest tulenevalt võlakohustusi ja võlausaldajaid (nn võimalikud pahatahtlikud isikud kohtu hinnangul), ei ole A. R. kordagi istungitel pidanud võimalikuks varianti, et põlengute taga seisavad muude võlasuhetega seotud isikud. Vastupidi, A. R. vastas kaitsja küsimustele, mis puudutasid võlakohustusi ja võlausaldajaid, et nende isikutega on tal suhted suurepärased. Kohus, viidates otsuses põlevvedeliku ekspertiisi teinud eksperdi Vardo Saarik ütlustele, jõuab järeldusele, et kuriteopaigast leitud kanister Sergei Petrovi DNA jälgedega ei kinnita tema seost süütamisega, kuivõrd kanistris sisalduv vedelik erineb vedelikust, mille abil pandi toime süütamine. Prokurör selle seisukohaga ei nõustu. Eksperdi kohtus antud ütlustest nähtub, et esimeses ekspertiisis ühest proovist leitu (07.12.11 põlevvedeliku ekspertiisis uuriti kolme 21.10.11 põlengu

sündmuskohalt võetud proovi) ja teises ekspertiisis (16.12.11 põlevvedeliku ekspertiisis uuriti kahte 19.11.11 sündmuskohalt pärinevat proovi ja pärast teist põlengut sündmuskoha lähedalt sõidutee äärest leitud kanistris olnud vedelikku) kanistris leitu võivad olla erinevad vedelikud seetõttu, et teises ekspertiisis leidis ekspert kanistris olnud vedelikust nii rasket naftadestillaati kui ka olulisel määral etüleenglükooli (jahutusvedelikku), esimeses ekspertiisis aga võis ühes proovis olla ainult raske naftadestillaat. Fakt on aga see, et nii esimeses ekspertiisis (21.10.11 proovid) on ühes proovis uuritu osas märgitud, et seal võib olla põlevvedeliku jääki, mis liigilt kuulub raskete naftadestilaatide hulka, kui ka teises ekspertiisis (19.11.11 proovid ja vedelik kanistrist) on kõigist uurimisobjektidest leitud põlevvedelikku, mis liigilt kuulub raskete naftadestilaatide hulka (kanistris oli lisaks raskele naftadestillaadile ka jahutusvedelik). Mõlemas ekspertiisiaktis on märgitud arvamuse osas (samuti märkis seda ekspert ka kohtus), et rasketeks naftadestillaatideks on näiteks diislikütused ja kütteõlid. Seejuures teises ekspertiisis uuritud vedeliku osas märkis ekspert vastusena kaitsja küsimusele, et see naftadestillaat sarnaneb väga nende diislikütustega, mida müüakse meil üle Eesti tanklates. Lähtudes sellest, et põlevvedelikuga plastkanister leiti kuriteopaiga lähedalt sõidutee juurest ning sellelt tuli välja mh Sergei Petrovi DNA, kelle DNA leiti ka kivilt, mille viskas kurjategija 21.10.11 süütamise käigus majja, samuti kanistris ja ka mõlemal korral sündmuskohalt võetud proovides sisaldus põlevvedelikke või selle jääki, mis liigilt kuuluvad raske naftadestillaadi hulka, siis on alust pidada kanistrit põlengul kasutatud vahendiks. Asjaolu, et sündmuskohalt pärinevates proovides ei ole näha jahutusvedelikku on prokuröri hinnangul seletatav sellega, et raske naftadestillaadi (milleks levinum ja kättesaadavam on eksperdi järgi diiselkütus ehk diiselõli) tihedus on väiksem kui jahutusvedeliku tihedus (vastavalt 0,8 g/cm3 kohta ja ca 1,1 g/cm3 kohta – tegemist on internetis avalikult kättesaadava teabega) ning tihedam vedelik (jahutusvedelik) kanistris on mõistetavalt allpool ja vähemtihe (raske naftadestillaat) ülal (nimetatud järelduse tegemine ei eelda eriteadmisi), siis väljavalamisel ei pruugi tihedam ja kanistris allpool paiknev (jahutusvedelik) üldse kanistrist väljudagi. Seega on kohus ekslikult järeldanud, et kuriteopaigast leitud kanister Petrovi DNA jälgedega ei kinnita tema seost süütamisega. Prokurör leiab, et sideettevõtjalt saadud andmete protokoll kaudse tõendina koos teiste tõenditega toetab versiooni, et põlengutega seotud kuritegude toimepanija oli Sergei Petrov. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollid näitavad, et ajaliselt oli Sergei Petrovil reaalne võimalus panna toime talle etteheidetud kuriteod. Lisaks nähtub protokollidest, et mõlemal kuupäeval on ta suhelnud mitmete isikutega ning tema kasutatav telefon on olnud erinevate, põhiliselt küll Lasnamäel asuvate mastide piirkonnas. Seega on isik liikunud aktiivselt ringi, sh Loo asumis ja pole istunud kodus arvutis, milline oli süüdistatava kaitseversioon. Prokurör ei nõustu kohtuga, et Sergei Petrovi DNA-ga kivi, mis visati 21. oktoobril 2011 süütamise käigus majja, on ainus süüstav tõend. Lisaks sellele on eluliselt usutamatu, et juhuslikult viskab kurjategija kuriteo paiga keskmesse kivi, millele oli aastaid tagasi sattunud juhuslikult tema DNA. Kuna erinevatest tõenditest ilmneb terve rida selliseid asjaolusid, mis kaudselt või vähemkaudselt osutavad Sergei Petrovile kui põlengukuritegude toimepanijale, siis ei saa prokuröri hinnangul rääkida enam niisama kokkusattumustest ja juhustest ning in dubio pro reo olukorrast.

Varguse katse episoodis ei toeta kogutud tõendid süüdistatava kohtuistungil esitatud versiooni selle kohta, et ta rääkis kaupluses mobiiltelefoniga, mistõttu läbis turvaväravad hajameelsusest. Tunnistaja Y. R. ütlustest nähtub, et Sergei Petrov võttis riiulilt parfüümi ja kõndis sellega kauplusest välja. Kinnipidamisel ei ole Sergei Petrov rääkinud, et tegemist oleks hajameelsusega. Kinnipidamisel ei ole Sergei Petrov muretsenud mitte varguse toimepanemise, vaid sõiduauto parkimise pärast. Seega oli tegemist kõige tavalisema varguskatse situatsiooniga. 3.2 Kannatanute esindaja advokaat Birgit Sisask taotleb kohtuotsuse tühistamist Sergei Petrovi õigeksmõistmises süüdistuses KarS § 203 ja § 404 järgi ning uue otsusega tema süüditunnistamist. Ühtlasi taotletakse apellatsioonis V. R. ja N. R. tsiviilhagide rahuldamist summas 28 104,60 eurot ja 10 000 eurot. Apellatsiooni motiivide kohaselt on kohus uurinud tõendeid ühekülgselt ja puudulikult. Ekspertiisiaktist nähtub, et põlenud puukuuri söestunud põrandalt võetud proovis võib sisalduda põlevvedeliku jääki, mis liigilt kuulub raskete naftadestillaatide hulka. Teisest ekspertiisiaktist nähtub, et 19. novembril 2011. a tulekahju tekitamisel kasutati rasket naftadestillaati ning et sama liiki põlevvedelikku leiti kanistrist, mis leiti süütamise paiga lähedalt. Kanistrilt leiti Sergei Petrovi DNA-d. Kohtulikul uurimisel selgitas ekspertiisiaktid koostanud ekspert, et kuna tal ei ole palutud ekspertiisi käigus esimese ja teise ekspertiisi käigus uuritud vedelikke võrrelda, siis ei ole tal võimalik öelda, kas tegu on ühe ja sama vedelikuga. Seega on meelevaldne maakohtu põhjendus, et tegemist oli erinevate süütevedelikega. Maakohtule on jäänud mõistetamatuks, kuidas Sergei Petrovi DNA-ga plastikkanister sündmuskoha lähedale sattus, sest süüdistatav ise ei oska seda selgitada. Kannatanute esindaja leiab, et ei olegi tavapärane oodata süüdistatava selgitusi talle etteheidetava kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Ekspertiisiaktiga on kindlaks tehtud, et xx hoonesse visatud kivilt leitud DNA profiil on seostatav Sergei Petroviga. Kohtuotsuses tehtud viide Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-15-12 ei ole asjakohane, sest sündmuse asjaolud on erinevad. Käesolevas asjas on tegemist hoonesse visatud kiviga, mitte hoone sisustuse elementidelt leitud sõrmejäljega. Sergei Petrovi ütlustest nähtub, et ta on viibinud xx maja juures ühe korra. Kohtuotsusest ei nähtu, mis on sellel seost xx asuvasse hoonesse visatud kiviga, millelt on leitud Sergei Petrovi DNA-d. Samuti on maakohtu järeldus, et DNA jäljed võivad sattuda kivile kolmandate isikute või muude esemete kaudu, antud juhul alusetu. Süüdistataval motiivi esinemise tõendatus ei välista süüdistuses nimetatud kuritegude toimepanemist huligaansel ajendil. Lisaks sellele ei nõuagi KarS § 203 ja § 404 koosseisud motiivi olemasolu. Kui sündmuskoha keskmest ja sündmuskoha lähedalt leitakse esemeid, mida saab seostada nende kuritegude toimepanemisega ning leitud esemed on saastunud süüdistatava bioloogilise materjaliga, siis ei ole eluliselt usutav arvata, et bioloogiline materjal sattus sinna juhuslikult. Arusaamatuks jääb, millel põhineb kohtuotsuse väide, et Sergei Petrovi püütakse alusetult nende kuritegudega seostada. Kannatanul ei olnud maakohtu istungil võimalik tunnistajaid küsitleda. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtu arvates ei ole kannatanu kordagi avaldanud soovi tunnistajaid küsitleda, küll on ta aga ütluste andmisele vahele seganud. Apellant leiab, et kui kannatanut ei esinda menetluses

õigusteadmistega isik, siis on kohtu ülesanne kannatanule selgitada tema õigusi, sealhulgas millal neid kasutada saab. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata A. R. taotluse tunnistaja ülekuulamiseks, kes nägi, kuidas Sergei Petrov takistas A. R. lastel teed koju. See ilmestab maakohtu suhtumist kannatanu õiguste tagamisse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

naftadestilllaat sarnaneb väga nende diiselkütustega, mida müüakse Eesti tanklates. Kohtukolleegium nõustub eksperdi seisukohaga, sest KrMS § 292 lg 2 kohaselt võib ekspert kohtuistungil ekspertiisiakti sisu vaid selgitada ja täiendada, mitte anda uut arvamust. Asjaolu, et kanistrist leiti lisaks raskele naftadesillaadile ka väike osa jahutusvedelikku, ei lükka ümber eksperdi arvamust, et mõlema süütamise korral kasutati süütamisel rasket naftadestillaati. Seega on kohtukolleegiumi hinnangul meelevaldne maakohtu põhjendus, et tegemist oli erinevate süütevedelikega. 6.3 Käesolevas kriminaalasja puudub vaidlus selle üle, et sündmuskoha lähedalt leitud kanistri, milles oli raske naftadestillaadi jääke, korgi juurest leiti DNA-ekspertiisi käigus Sergei Petrovi DNA-d. Kohus on jätnud selle tõendina kõrvale, sest Sergei Petrov ei osanud kohtueelsel uurimisel ega maakohtu istungil selgitada, kuidas tema DNA jälgedega kanister sündmuskoha lähedale sattus. Kohtukolleegium nõustub kannatanute esindaja seisukohaga, et ei olegi tavapärane oodata süüdistatava selgitusi talle etteheidetava kuriteo toimepanemise asjaolude kohta. Süüdistatav valib endale kaitsetaktika ise. KrMS § 34 lg 1 p 1 ja § 35 lg 2 kohaselt on süüdistataval õigus teada süüdistuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest. Eeltoodut arvesse võttes nõustub kohtukolleegium apellantide seisukohaga, et antud juhul ei olegi süüdistatava selgitustel kanistri sündmuskohale sattumise kohta tähtsust, sest süüdistuse ja seda kinnitavad tõendid, esitab prokurör, mida on ka käesolevas kriminaalasjas tehtud. 6.4 Maakohus on leidnud, et ainsaks tõendiks on hoone sisemusest leitud Sergei Petrovi DNA jälgedega kivi. Kuna aga Sergei Petrov on sellele krundil varem viibinud, siis ei saa välistada, et Sergei Petrovi DNA sattus sellele kivile kunagi varem või kolmandate isikute kaudu. Vastuseks sellele märgib kohtukolleegium, et kohtuotsuses tehtud viide Riigikohtu lahendile nr 31-1-15-12 ei ole asjakohane, sest sündmuse asjaolud on erinevad. Käesolevas asjas on tegemist hoonesse visatud kiviga, mitte hoone sisustuselt leitud sõrmejäljega. Sergei Petrovi kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta on viibinud A. R. xx maja juures ühe korra 2008. aastal seoses sooviga osta xx külla maja ja talle tutvustati A. R. ema N. R. Kohtuotsusest ei nähtu, mis on krundil xx viibimisel seost seost xxx asuvasse hoonesse visatud kiviga, millelt on leitud Sergei Petrovi DNAd. Tegemist on erinevate aadressidega, mistõttu xx krundil viibimisega ei saanud xx krundi aias asuvale kivile Sergei Petrovi DNA sattuda. Lisaks sellele oli tulekahju toimumise ajaks möödunud Sergei Petrovi xx krundil viibimisest kolm aastat, mistõttu Sergei Petrovi DNA ei oleks ilmastikutingimuste tõttu nii kaua säilida saanud. DNA jälgede sattumist kivile kolmandate isikute või esemete kaudu ei ole maakohus kuidagi põhjendatud. 6.5 Kriminaalasja materjalidest nähtub, et mõlemad süütamised pandi toime õhtusel ajal, praktiliselt samal kellaajal. Mõlema süütamise juures on süütaja liginenud hoonele maja tagant, ületades võrkaia samast kohast. Mõlemal juhul süüdati maja kõrval olev puukuur. 21. oktoobri 2011. a süütamise käigus, mil viibis kodus N. R., visati kiviga katki elamu aken, mistõttu kivi leiti hiljem hoone põrandalt. Kivil tuvastas DNA-ekspertiis Sergei Petrovi bioloogilist materjali. Põlevvedeliku ekspertiiside käigus tuvastati, et mõlemal juhul kasutati süütevedelikuna rasket naftadestillaati. Sündmuskoha lähedalt leiti plastikkanister, milles olid raske naftadestillaadi jäägid. Kanistri korgi juurest tuvastas DNA-ekspertiis Sergei Petrovi bioloogilist materjali.

Kohtukolleegium nõustub apellantidega, et kui sündmuskoha keskmest ja sündmuskoha lähedalt leitakse esemeid, mida saab seostada nende kuritegude toimepanemisega ning leitud esemed on saastunud süüdistatava bioloogilise materjaliga, siis ei ole eluliselt usutav arvata, et bioloogiline materjal sattus sinna juhuslikult. Seega on käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud, et 21. oktoobril ja 19. novembril 2011. a xx asuva hoone süütas Sergei Petrov.

märkamatult lahkuda. Siinkohal juhindub kohtukolleegium ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 2. märtsi 2005. a otsuses nr 3-1-1-141-04 märgitud seisukohast, et kavatsetuse puhul ei ole koosseisupärane tagajärg mitte ainult isiku teo eesmärgiks, vaid ühtlasi selleks sisemiseks põhjuseks, miks isik üldse teo toime paneb, so toimepanijat liikumapanevaks jõuks. Kuriteo tõendatuse ja kvalifikatsiooni seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas Sergei Petrovil oli tegelikult raha parfüümi eest ostmiseks. Samuti ei ole tähtsust asjaolul, kas ta järgmisel päeval selle parfüümi ostis või ostmata jättis. Seega realiseeris Sergei Petrov KarS § 199 lg 1 koosseisu, mis jäi tema tahtest olenemata põhjusel katse staadiumi KarS § 25 lg 2 mõttes. Süüdistatava süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtukolleegium ei tuvastanud. 6.7 Järgnevalt käsitleb kohtukolleegium Sergei Petrovile karistuse mõistmise küsimust. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas asjas ei ole prokurör süüdistusaktis Sergei Petrovi karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid märkinud. KrMS § 331 lg-te 2 ja 3 kohaselt arutab ringkonnakohus kriminaalasja esitatud apellatsiooni piires. Seega ei saa kohtukolleegium mõista Sergei Petrovile rangemat karistust, kui taotles prokurör. Kannatanute esindaja ei ole oma apellatsioonis Sergei Petrovile mõistetava karistuse suhtes seisukohta avaldanud. Nii KarS § 203 kui KarS § 404 sanktsioonid näevad ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Prokurör on taotlenud mõista Sergei Petrovile kummagi kuriteo eest karistuseks 2 aastat vangistust, so alla sanktsiooni keskmist määra. Kohtukolleegium peab prokuröri poolt taotletud karistusliiki ja -määra põhjendatuks, sest Sergei Petrovi süü suurust arvestades ei oleks tema karistamine rahalise karistusega kooskõlas karistuse mõistmise põhimõtetega ega senise kohtupraktikaga. KarS § 199 lg 1 sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Prokurör taotles Sergei Petrovi karistamist rahalise karistusega 50 päevamäära summas 365 eurot. Kuna kohtukolleegium on seotud prokuröri apellatsiooni piiridega, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks Sergei Petrovile rahalise karistuse mõistmise vajalikkust motiveerida. 50 päevamäära on sanktsiooni miinimumilähedane karistus, sest KrMS § 44 lg 1 kohaselt on minimaalne määr 30 päevamäära. Kuna prokurör on taotlenud Sergei Petrovile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel karistuste katmise printsiipi, siis on sellega seotud ka kohtukolleegium Sergei Petrovile KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel ning mõistab talle liitkaristuseks 2 aastat vangistust. Prokurör on taotlenud Sergei Petrovile mõistetava 2 aastase vangistuse KarS § 73 lg 1,2,3 alusel osaliselt kohaldamata jätmist ning määrata, et Sergei Petrovile mõistetavast karistusest tuleb kohe ära kanda 1 kuu ja ülejäänud osa ei pöörata täitmisele, kui Sergei Petrov ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kuna kohtukolleegium on seotud apellatsiooni piiridega, siis on kohtukolleegiumil kaalutlusõigus vaid osas, kas pöörata 1 kuu vangistust kohe täitmisele, või jätta kogu 2 aastane vangistus tingimuslikult kohaldamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 20. veebruari 2007. a otsuses nr 3-1-1-99-06 märkinud, et KarS §-de 73 või 74 esimestest lõigetest lähtuvalt osalisel karistusest tingimuslikul vabastamisel tuleb kohesele ärakandmisele määratavat karistust käsitada lühiajalise, so igal juhul vaid kuudes vältava

lühivangistusena (nn šokivangistusena). Valides süüdlase täieliku tingimusliku karistusest vabastamise ja karistuse kandmisest osalise vabastamise vahel, tuleb mõistetud karistusest täielikku vabastamist pidada reegliks ja karistuse osalist ärakandmist erandlikuks. Karistuse teatud osa kohesele ärakandmisele määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus, otsustanud süüdlase karistusest vabastamise, leiab siiski, et katseaja toime võiks konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast vangistus ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on see seotud. Seega võib šokivangistuse kohaldamist pidada põhjendatuks, kui kohus jõuab veendumusele, et kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut arvestades ei ole põhjendatud pikaajalise reaalse vangistuse kohaldamine, kuid karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks on teatud karistuse osa kohene ärakandmine vajalik. Kohtupraktika kohaselt rakendatakse seda karistusliiki eeskätt esmakordselt kohtu all olevate süüdistatavate suhtes. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Sergei Petrov on kohtu all küll esmakordselt, kuid tema poolt toime pandud kuritegude arvu ja süü suurust arvestades ei ole talle mõistetud 2 aastase vangistuse täielikult täitmisele pööramata jätmine põhjendatud. Seetõttu nõustub kohtukolleegium prokuröri taotlusega, mille kohaselt tuleb Sergei Petrovil KarS § 73 lg 1,2,3 alusel kohe ära kanda 1 kuu vangistust ning 1 aasta 11 kuud vangistust jäetakse täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatav ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 6.8 Järgnevalt käsitleb kohtukolleegium kannatanu esindaja apellatsiooni taotlust mõista süüdistatavalt Sergei Petrovilt kannatanute V. R. ja N. R. kasuks välja vastavalt 28 104,60 eurot ja 10 000 eurot. VÕS § 128 lg-te 1 ja 2 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 132 lg 1,2 kohaselt asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Sergei Petrov on A. R.-le 28 104,60 euro ja N. R.-le 10 000 euro kahju tekitamises süüdi, sest elamu süütamisega hävis või sai kannatada nende vara. Kriminaaltoimikus olevate tõenditega on kahju tekitamine tõendatud, mistõttu kohtukolleegium rahuldab kannatanute tsiviilhagi täielikult. 6.9 KrMS § 175 lg 1 p 4,5 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu menetluskulu. Apelleeritud kohtuotsusega jäeti need kulud riigi kanda, sest süüdistatav mõisteti talle esitatud süüdistuses õigeks.

Kuna kohtukolleegium tühistab maakohtu õigeksmõistva otsuse ja teeb süüdimõistva kohtuotsuse, siis tuleb käesoleva kohtuotsusega kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulu 0,45 eurot süüdistatavalt Sergei Petrovilt välja mõista. Samuti tuleb temalt välja mõista määratud kaitsjale määratud tasu summas 76,80 eurot. 6.10 KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskulu süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. Kuna tegemist on menetluskuluga, mis ei ole materiaalses mõttes käsitletav karistusena, siis tuleb sundraha väljamõistmisel kohaldada kohtuotsuse tegemise ajal kehtivat sundraha koefitsienti. Riigikohtu kriminaalkolleegium on juhtinud sellele asjaolule kohtute tähelepanu 9. septembri 2005. a otsuses nr 3-1-1-63-05, 12. detsembri 2008. a otsuses nr 3-1-1-46-08 ja 16. novembri 2010. a otsus nr 3-11-83-10. Kohtukolleegium kuulutab Sergei Petrovi suhtes süüdimõistva kohtuotsuse 5. märtsil 2014. a. Ta mõistetakse süüdi teise astme kuritegude toimepanemises. Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013. a määrusega nr 166 kehtestati alates 1. jaanuarist 2014 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 355 eurot. Seega tuleb käesoleva kohtuotsusega süüdistatavalt Sergei Petrovilt välja mõista sundraha 1,5 kuupalga alammäära ulatuses summas 532,50 eurot. 6.11 KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on valitud esindajale makstud mõistliku suurusega tasu menetluskulu. Kannatanute N. R. ja V. R. valitud esindaja advokaat Birgit Sisask esitas ringkonnakohtule KrMS § 175 lg 1 p 1 ja § 181 lg 1 alusel taotluse apellatsioonimenetluses V. R. poolt kantud menetluskulude hüvitamiseks summas 756 eurot. Kohtukolleegium leiab, et arvestades kriminaalasja mahtu ja keerukust ning apellatsiooni koostamisele kulunud aega, on taotletud summa KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlik. Kuna kohtukolleegium teeb süüdistatava Sergei Petrovi suhtes KrMS § 337 lõikes 1 punktis 4 nimetatud lahendi, so tühistab kohtuotsuse ja teeb uue otsuse, siis jäävad KrMS § 185 lg 1 kohaselt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud riigi kanda. Seoses sellega mõistab kohtukolleegium Eesti Vabariigilt V. R. kasuks välja tema poolt valitud esindajale apellatsioonimenetluses makstud tasu summas 756 eurot. 6.12 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Harju Maakohtu 19. detsembri 2013. a kohtumäärusega mõisteti Eesti Vabariigilt Sergei Petrovi kasuks välja tema poolt valitud kaitsjale tasutud õigusabikulud summas 1800 eurot, sest KrMS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium tühistab maakohtu õigeksmõistva otsuse ja teeb süüdimõistva kohtuotsuse, siis KrMS § 180 lg 1 alusel tühistab kohtukolleegium 19. detsembri 2013. a kohtumääruse

süüdistatava kasuks välja mõistetud õigusabikulude kohta ja jätab need süüdistatava Sergei Petrovi kanda.

Meelika Aava

Ivi Kesküla

Orvi Tali

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.