Kohtulahend

hävitada.

Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Kui kohtumenetluse pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest, koostab kohus kohtuotsuse tervikuna viieteistkümne päeva jooksul arvates apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamisest. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare Kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Käesoleval juhul on kohus kuulutanud koheselt tervikkohtuotsuse. Pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist võib sellega tutvuda kohtus. Kohtumenetluse poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia. Kohus saadab kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest. Vahistatud süüdistatavale saadetakse või antakse kohtuotsuse koopia viivitamata pärast kohtuotsuse kuulutamist või kohtu kaudu teatavaks tegemist. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale tervikkohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsioon jäetakse läbivaatamata apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

ja

tagastatakse

kohtumääruse

alusel,

kui

Apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale; prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdi mõistva kohtuotsuse peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus V.F’ t süüdistatakse selles, et tema 04. j aanuaril 2013.a. kella 20.15 ajal Kuressaare linnas Voolu tn 7-13 sotsiaalmaja üüritoas puhkenud tüli käigus lõi toakaaslase E m-le 6 sentimeetrit pika ja 1,5 sentimeetrit laia teraga kööginoaga selja piirkonda, tekitades EKEI isiku ekspertiisiakti nr 13LäI00015 kohaselt E m-le eluohtlikud tervisekahjustused: traumaatiline parempoolne veriõhkrind IV-V roidevahelise arteri ja parema kopsu vigastusega. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teisele inimesele tervisekahjustuse tekitamises, kui sellega on põhjustatud oht elule, pani V.F toime KarS § 118 lg1 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetlusosaliste seisukohad kohtus

V.F kinnitas kohtuistungil, et süüdistuse sisu on temale arusaadav. V.F tunnistas E Mast esitatud süüdistuses täielikult süüdi, väljendas kahetsust toimepandu üle. Kannatanu E mga leppis ära viimase eluajal ära ja olid sõbrad edasi kuni kannatanu surmani. Prokurör peab V.F-i süüdistuse tõendatuks, tema tegevuse KarS § 118 lg1 p1 järgi õigesti kvalifitseerituks. V.F poolt on toimepandud tegu on õigusvastane, ta on teo toimepanemises süüdi, süüd välistavad asjaolud puuduvad. Prokurör loeb V.F-i karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamliku kahetsuse, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. V.F-i poolt on toimepandud tahtlik I astme isikuvastane kuritegu. V.F on varem kriminaalkorras karistamata, samas on teda korduvalt karistatud väärteomenetluse korras. Prokurör taotleb V.F-i süüdi tunnistamisel kuriteos KarS § 118 lg1 p1 järgi mõista temale karistuseks vangistus 5 aastat, milline karistus kuulub KarS § 238 lg2 alusel vähendamisele 1/3 võrra, seega oleks kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus kolm (3) aastat neli (4) kuud. V.F-ilt välja mõista riigituludesse menetluskulud. Asitõend - nuga hävitada. Süüdistatava V.F-i kaitsja ei vaidlustanud V.F-i süüdistuse tõendatust ega kvalifikatsiooni. Kaitsja leiab aga, et prokuröri poolt taotletud karistus V.F-ile on liiga range. V.F on oma süüd tunnistanud ja siiralt kahetsenud toimepandut, milline asjaolu on käsitletav karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg1 p3 alusel. Kannatanu on andestanud oma elu ajal V.F-ile . V.F omab käesoleval ajal töökoha ja tööandja on temaga rahul. Kaitsja leiab, et V.F-i suhtes on kohaldatavad need seaduse sätted, mis võimaldavad isiku vabastada tingimise temale mõistetava vangistusliku karistuse kandmisest. Kohtu seisukoht Kooskõlas KrMS § 233 lg 1 lahendab kohus kriminaalasja lühimenetluses tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata kriminaaltoimiku materjali põhjal. Kohus olles uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, kõrvutades neid ning hinnanud oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et V.F süü KarS § 118 lg1 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on leidnud tõendamist, kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses taotles süüdistatav enda ülekuulamist. V.F-i süü temale KarS § 118 lg1 p1 järgi süüks arvatud kuriteo toimepanemises on kohtulikul uurimisel leidnud tõendamist: - teatisega kriminaalmenetluse alustamisest. Teatisest nähtub, et 04. jaanuaril 2013.a. alustati Lääne Prefektuuris kriminaalmenetlust politsei juhtimiskeskusesse saabunud teate põhjal, mille kohaselt 04.01.2013.a. kella 20.15 ajal lõi V.F Saare mk Kuressaare linnas Voolu tn7 asuvas sotsiaalmajas oma toas toakaaslast E m noaga selja piirkonda (tl.1 I kd); - sündmuskoha, Kuressaare Voolu 7 sotsiaalmaja ja selle maja korteri nr 13 vaatlusprotokolli ning fotodega protokolli juurde, milledest nähtub, kahe voodi paiknemine ja teiste mööbliesemete paiknemine toas ning ühe voodi ees asetseval laual punase peaga lauanoa paiknemine laual. Nuga on punasest plastmassist käepidemega üldpikkusega 16 sentimeetrit, noa tera pikkus 6 sentimeetrit, tera laius 1,5 sentimeetrit, käepideme pikkus 10 sentimeetrit. Nuga võeti menetlejate poolt sündmuskohalt kaasa, vaadeldi asitõendina, pakendati (tl.2-8, 27-28 I kd). Kohtuistungil asitõendi-pakendis olnud noa vaatluse käigus süüdistatav V.F kinnistas, et tegemist on sama noaga, millega ta 04.01.2013.a. õhtul toakaaslast E Me Meret selga lõi (vt. istungiprotokoll); - kannatanu E M kohtueelses menetluses 21. märtsil 2013.a. antud ütlustega selle kohta, et 04.01.2013.a. oli ta tarbinud alkoholi. Alkoholi oli tarbinud ka tema toakaaslane V.F. Õhtul kella 20.00 ajal läksid nad toakaaslasega millegipärast riidu. Tema enda arvates ütles toakaaslasele V.F-ile midagi solvavat. Nad olid mõlemad ühiselamu toas ja istusid vastastikku asetsevatel vooditel. Ta ütles midagi V.F-ile ja selle peale tõusis V.F oma

voodilt püsti, haaras voodi vahel asetsevalt laualt kartulikoorimise noa ja lõi teda selle noaga. Kuna ta istus voodi äärel ja oli ettepoole kummargil, siis lõi Vladimir teda üle ta pea paremale poole selga. Peale ühel korral löömist läks Vladimir oma voodisse tagasi ja rohkem ei löönud. Ta tõusis püsti, läks toast välja. Kuna ta tundis, et hakkab halb, siis ütles valvurile (nimi on A), et kutsugu ta kiirabi. Ülekuulamise päevaks on ta V.F-iga ära leppinud ning V.F-ile temal mingeid pretensioone ja nõudmisi ei ole. Võimaluse korral sooviks ta kriminaalmenetluse lõpetamist (tl.9-10 I kd); - E m haigusloo väljavõttega, millest nähtub, et E m toimetati kiirabiga Kuressaare Haiglasse 04.01.2013.a. kella 21.27.25 ajal ja viibis haiglaravil kuni 15.01.2013.a. Põhidiagnoos, traumaatiline hemopneumotooraks (veriõhkrind). Kaasnev diagnoos: ülasagar, bronh või kops. Vigastuste põhjus rünne terava esemega, kodus. E M enda selgituste kohaselt elab ta sotsiaalmajas – aeg-ajalt viskab toanaabril „rihm üle“ ja toanaaber löönud noaga selga. Haiglast koju lubatud heas üldseisundis (tl. 11-19 I kd); - isiku ekspertiisiaktiga nr 13E-Lä0015 (tl.21-25 I kd), mille kohaselt E ml esinesid järgmised tervisekahjustused: traumaatiline parempoolne veriõhkrind IV-V roidevahelise arteri ja parema kopsu vigastusega. Operatsioonikäigus murdunud parempoolne VIII roie. Tervisekahjustused on saadud terava vägivalla toimel. Traumaatiline parempoolne veri-õhkrind IV-V roidevahelise arteri ja parema kopsu vigastusega on saadud löögist teravaservalise lõikevahendiga (näiteks noaga). Tervisekahjustused on saadud lähteandmetes märgitud ajal – 04.01.2013.a. E ml esinenud tervisekahjustused on eluohtlikud. Antud tervisekahjustuste tekkeviis oma käeliselt on vähetõenäoline; - tunnistaja Avo Reino (tl 44-45 I kd) ütlustega selle kohta, et 04.01.2013.a. õhtul oli ta tööl valvur-korrapidajana Kuressaare linnas Voolu tn7 asuvas sotsiaalmajas. Umbes kella 20.00-21.00 ajal, kui ta viibis valvetoas tuldi talle ütlema, et ta kutsuks kiirabi kuna E m oli noaga selga löödud. Lööjaks oli olnud V.F. Ta helistas kiirabisse. Ka E m tuli eesruumi ja koos teiste sinna tulnutega vaatasid nad E M vigastused üle. Selja peal pluusil oli väike vere laik. Nad tõstsid ta särgi ülesse ja nägid selja keskel, rohkem paremal pool seljal, piklikku õhukest noahaava. Haavast verejooksu näha ei olnud. E M oli kontaktivõimeline, kuid ei tahtnud ise eriti suhelda. Ta mainis lõpuks siiski, et toakaaslane V.F Vladimir on asjas osaline. Kiirabi tuli võrdlemisi kiiresti ja võtsid E M kaasa. Kui politsei kohale tuli ja Vladimiri tuppa läks, siis oli Vladimir voodis pikali ja mõmises midagi. Ta on hiljem ka Vladimiriga vestelnud ja viimane on öelnud, et tüli sai alguse E M poolt ärasöödud supist, kuid kas see ka õigus on, ta ei tea. Mõlemad on muidu rahulikud mehed. Mehed on tunnistaja ülekuulamise ajaks omavahel ära leppinud; - tunnistaja, politseitöötaja Jaanus Keerti, ütlustega selle kohta, et 04.01.2013.a. kell 20.27 ajal olles teenistusülesannete täitmisel Kuressaare politseijaoskonna teenistuspiirkonnas koos Janis Aksiimiga, said nad väljakutse Kuressaare linna Voolu tn , kus pidi olema noahaavaga meesterahvas. Kohale jõudes nägid nad sotsiaalmaja allkorrusel kannatanu E mt, kes kurtis valu seljapiirkonnas ning viitas sellele, et toakaaslane V.F oli teda ülakorrusel toas nr 13 noaga löönud. E M seljal pluusil oli näha verelaiku. Toa nr 13 asukoha näitas neile valvur Avo Reino. Toas nr 13 viibis V.F . V.F oli oma voodis ja oli silmnähtavalt alkoholijoobes. V.F-i kätel oli näha verepiisku ning V.F-i voodi kõrval väikesel laual oli väike kööginuga, millele kannatanu E M oli eelnevalt viidanud. Seejärel kutsus ta kohale kriminaalpolitseinikud, kes tegelesid antud juhtumiga edasi (tl.46-48 I kd); - isiku joobeseisundis kainenemisele toimetamise protokolli ja joobe tuvastamiseks indikaatorvahendi kasutamise protokollidega (tl.50-51 I kd), milledest nähtub, et V.F toimetati 04.01.2013.a. kella 20.00 paiku alkoholijoobes Lääne Prefektuuri Kuressaare politseijaoskonda kainenemisele. Kainenemisele toimetamise põhjuseks sotsiaalmajas toas nr. 13 oma toakaaslase E m noaga selga löömine. Indikaatorvahendi näit 1,37 mg/l alkoholi;

OÜ Perearst Kaalep Koppel teatisest nähtub, et E m surma põhjuseks oli vasema kopsu ülasagara vähkkasvaja C34.1. Arstlik surmateatis A 263650 on väljastatud 23.12.2013.a. 04.01.2013.a. saadud trauma ei ole seotud V.F-i surma põhjusega (tl.60 I kd). - V.F-i enda süüd tunnistavate ütlustega kohtuistungil. V.F-i ütluste kohaselt 04.01.2013.a. oli joomapäev. Nad E mga olid mõlemad joonud, kuid jõid eraldi. Ta jõi sotsiaalmajas naabrite juures. Kui tundis, et aitab siis ühel hetkel õhtusel ajal läks oma tuppa. Siis ilmnes, et tema supp kausist, mis jäi E Me tuppa tema voodi juurde lauale, oli ära söödud. Kauss oli tühi. Siis tekkis temal vaidlus E mga teleka programmi eest maksmise pärast ja nii nad E Mga tülli läksid. Siis läks ta ja lõi E Mle laual olnud väikse kööginoaga selga ühe korra. Keegi tuli nagu siis tuppa ja E M ütles, et mingu ja kutsugu kiirabi. E M viidi alla aga tema jäi oma tuppa voodisse. Siis tuli politsei ja viis ta ära. Kui E m haiglast välja sai, siis leppisid nad E Mga ära ja edasi said nad hästi läbi. Igaks-juhuks pandi ta edaspidiseks siiski teise tuppa. Kahetseb juhtunut. Ta omab käesoleval ajal töökoha ja palub kergemat karistust. V.F-ile süüks arvatud kuritegu seisneb ühel korral kannatanu E Mle kööginoaga selja piirkonda löömises. Noahoop tekitas kannatanule eluohtliku kehavigastuse. Et just V.F lõi ühel korral kannatanule noaga selge ja põhjustas selle löögiga kannatanule eluohtliku kehavigastuse on tõendatud eelpool analüüsitud tõenditega, sealhulgas kannatanu V.F-i enda süüd tunnistavate ütlustega. Objektiivsest küljest on KarS § 118 lg1 järgi kvalifitseeritav kuriteo koosseis suvalise teokirjeldusega. Seega taandub küsimus V.F-i teo kvalifitseerimisel tema subjektiivse külje hindamisele. Vastavalt riigikohtu seisukohtadele loetakse eluohtlikuks rindkeresse ulatuvat haava. Käesoleval juhul oli eluohtlik haav süüdistatava V.F-i poolt tekitatud noa löögiga kannatanu E Mle paremale poole selga, löögi tagajärjel läbi kannatanu selja löödud nuga, mille tera pikkus oli 6 sentimeetrit ja laius 1,5 sentimeetrit põhjustas kannatanule traumaatilise parempoolse veriõhkrinna IV-V roidevahelise arteri ja parema kopsu vigastusega. Riigikohtu seisukohtadele tuginedes on loetud üldtuntuks asjaolu, et isiku löömisel noaga eluohtlikku rindkere piirkonda võib üldjuhul kaasuda isiku surm. Rääkimaks sellise teo puhul käitumisest mitte tahtlikult, vaid kergemeelsusega, peab olema tuvastatav toimepanija üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne lootus, et tagajärg ei saabu. See tähendab, et lootus tagajärje mittesaabumisele peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Juhul kui loetletud tingimused ei ole täidetud puudub alus rääkida kergemeelsusest KarS § 18 lg2 mõttes. V.F-i eelpool kirjeldatud käitumisest kuriteo toimepanemisel ei nähtu aga mingeid samme, mille põhjal võiks asuda seisukohale, et ta lootis eelmärgitud tagajärje kujunemist vältida. V.F ise tunnistas kohtuistungil ja ka kannatanu E Me Mere kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtub, et nende vahel tekkis E Me noaga löömist tõsine tüli-riid, mille tagajärjel V.F tõusis oma voodilt, haaras laualt noa ja läks kannatanu voodi juurde ning lõi teda noaga hooga selga selleks kohta valimata. Lüües kannatanut noaga rindkerre, so. eluohtlikusse piirkonda, ei kontrollinud V.F sündmuste edasist käiku ja sellest tulenevalt möönis ta noaga löömisele järgneda võivat mistahes tagajärgi, sh. ka kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse põhjustamist, põhjustades seega kannatanule raske eluohtliku tervisekahjustuse vähemalt kaudse tahtlusega. V.F lüües vahetult kannatanuga tekkinud omavahelise tüli käigus laualt võetud noaga oma voodist kannatanu voodi juurde minnes, kannatanut eluohtlikku selja-rindkere piirkonda, pidi aru saama oma tegevuse ohtlikkusest, kujutama endale üldjoontes ja tavalise elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost oma teo ja saabuva tagajärje vahel, pidades võimalikuks ja möönates, et sellise teo tagajärjel võib saabuda kannatanu surm või muu tervisekahjustus. Kuna on leidnud tõendamist, et V.F

realiseeris oma tegevusega KarS § 118 lg1 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisulised tunnused, siis on välistatud tema tegevuse kvalifitseerimine mõne teise KarS §-i järgi. V.F-i tegevuse õigusvastasust välistavaid ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole ilmnenud ega ole keegi menetlusosalistest nendele asjaoludele viidanud. Karistuse mõistmine. Karistuse mõistmisel V.F-ile lähtub kohus KarS § 56 sätestatust. KarS § 56 kohaselt on isiku karistamise aluseks isiku süü. Kohus on tuvastanud V.F-i süü KarS § 118 lg1 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. V.F on süüvõimeline ja tema süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. V.F-i poolt on toimepandud tahtlik I astme isikuvastane kuritegu. KarS § 118 lg1 p1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on kohtul võimalik mõista karistuseks vangistust neljast kuni kaheteistkümne aastani. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab V.F-i karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlikku kahetsust ja leppimist kannatanuga. Leppimist kannatanuga tõendavad nii süüdistatava enda ütlused, kui kannatanu E M kohtueelses menetluses antud ütlused aga ka tunnistaja A. R ütlused. V.F-i karistust raskendavad asjaolud puuduvad. V.F on varem kriminaalkorras karistamata isik. Samas omab V.F neli kehtivat väärteokaristust, viimati on teda väärteomenetluse korras karistatud 24.04.2012.a. rahatrahviga, milline on tasutud. Väärteod on seotud Liiklusseaduse sätete rikkumistega (tl.7-8 II kd). Kohus V.F-ile karistuse mõistmisel arvestab ka asjaoluga, et nii süüdistatav V.F kui kannatanu E M oli nendevahelise konflikti tekkimise ajal 04.01.2013.a. alkoholijoobes ja ka kannatanu enda käitumine võis olla ajendiks noaga löömisele süüdistatava poolt. Noaga löök oli ühekordne ja ründevahendiks oli suhteliselt väike nuga. Kohus eeltoodust tulenevalt peab põhjendatuks mõista V.F-ile karistus KarS § 118 lg1 p1 sanktsiooni alammääras, so. 4 aastat vangistust. KrMS § 74 lg1 alusel, kui kohus arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja süüdlase isikut, leiab, et mõistetud tähtajalise vangistuse ärakandmine süüdismõistetu poolt ei ole otstarbekas, võib ta määrata, et tingimisi jäetakse vangistus süüdimõistetu suhtes kohaldamata. Sellisel juhul ei pöörata mõistetud karistust täielikult või osaliselt täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut kuritegu, täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi ning kui käesoleva paragrahvi lõigetest 4-6 ei tulene teisiti. KarS § 75 lg2 kohaselt kui kohus otsustab, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, määrab kohus, milline osa vangistusest kantakse kohe ja millist vangistuse osa tingimisi ei pöörata täitmisele. Katseajaks määratakse 18 kuud kuni kolm aastat. Kohus on seisukohal, et V.F-i suhtes, arvestades tema poolt toimepandud kuriteo toimepanemise asjaolusid ja tema isikut, on kohaldatavad KarS §-s 74 sätestatu. Kohus määrab, et V.F-i poolt kuulub temale mõistetud karistusest kohesele ärakandmisele vangistus viis (5) kuud ja ülejäänud karistus, so. vangistus kaks (2) aastat kolm (3) kuud kandmisest võib ta vabastada tingimisi kahe (2) aastase katseajaga käitumiskontrollile allutamisega. Kuna tegemist on asja lahendamisega lühimenetluses, tuleb kohtul süüdistatavale V.F-ile käesolevas kriminaalasjas süüks arvatud kuriteo eest mõistetavat põhikaristust KrMS § 238 lg2 alusel vähendada ühe kolmandiku võrra. Tsiviilhagi - puudub Asitõendid - asitõenditeks kriminaalasjas on nuga, mis on pakendatud ja on kriminaaltoimiku juures. Juhindudes KrMS §-s 126 sätestatust kuulub nuga hävitamisele.

Tõkendiks on kohaldatud V.F-i suhtes elukohast lahkumise keeld. KrMS § 313 lg1 p1 p8 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas esitatakse kohtu valitud tõkend või varem kohaldatud tõkendi muutmine või tühistamine. KrMS § 127 alusel tõkendit valides arvestatakse kriminaalmenetlusest või kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust ja muid tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsust omavaid asjaolusid. KrMS § 275 lg1 alusel on kohtul õigus kriminaalasja kohtulikul arutamisel oma määrusega valida tõkend või muuta kahtlustatava või süüdistatava suhtes varem valitud tõkendit või see tühistada. Kohus arvestades asjaoluga, et V.F-i on mõistetud osaliselt reaalselt kantav vangistuslik karistus, sellega, et kuritegu on tema poolt toimepandud alkoholijoobes, ta on ilmunud ühel korral kohtuistungile alkoholijoobes, mille tõttu tuli kohtul istung edasi lükata peab põhjendatuks tema kohtu alla andmisel kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld, muuta tõkendiks vahistamine ja V.F-i võtta viivitamatult, pärast kohtuotsuse kuulutamist kohtusaalist vahi alla. Eelpool nimetatud käitumine aga ka varasemate väärtegude toimepanemine annab alust kahtlustuseks, et kuni kohtuotsuse jõustumiseni vabadusse jäädes võib V.F jätkuvalt panna toime kuritegusid või hakata kõrvale hoiduma tema poolt reaalselt kandmisele kuuluvast karistuse kandmisest, millised kahtlustused on aga tõkendi- vahistamine kohaldamise eelduseks. Menetluskulud Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on I astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on 355,00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 2,5x355 eurot =887,50 EUR-i. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. - Ekspertiisitasu. Isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu summas 61 eurot (tl.24 I kd). KrMS § 175 lg1 p3 ja 180 lg alusel kuulub ekspertiisitasu süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuulub samuti väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. V.F-i kaitsja taotluse alusel on kohus arvestanud kaitsjale põhjendatud tasuks osalemise eest nii kohtueelses menetluses kui kohtulikus menetluses kokku 902,40 eurot (240+288+374,40, sisaldab käibemaksu) (tl.17-18, 28-29 , 36-37 II kd). Kohus KrMS §-s 180 lg3 alusel vabastab kohus V.F-i osaliselt 1⁄2 osas arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse arvestades tema materiaalset olukorda, mis annab alust järelduseks, et kõigi menetluskulude kandmine ilmselgelt käib temale üle jõu. Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.