Kohtulahend

suhtes kohtuotsuse

J. S. poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada. TsMS § 440 lg 1 ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista U.M-ilt 788,87 (seitsesada kaheksakümmend kaheksa eurot ja kaheksakümmend seitse senti ) eurot J. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, Swedbank arveldusarve nr xxxxxxxxxx) kasuks. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista U.M-ilt välja menetluskulu järgmiselt:  sundraha 532,50 (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend senti) eurot;  kaitsjatasu 40 (nelikümmend) eurot; KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et U.M on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 572,50 (viissada seitsekümmend kaks eurot ja 50 senti) eurot tasuda vabatahtlikult 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, so vähemalt 57,25 (viiskümmend seitse eurot ja kakskümmend viis senti) eurot iga kuu kuni menetluskulu tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti fil) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “ Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr 1-13-10614, U.M, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus U.M-i s ü ü d i s t a t a k s e selles, et tema 01.aprillil 2012a. kella 02.02 ajal juhtis Võru linnas Pikal tänaval mootorsõidukit Seat Alhambra registreerimismärgiga xxxxxxxx alkoholijoobes so alkoholisisaldus U.M-i väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga mõõdetuna oli 1,22 mg/l (-/+ 0,12 mg/l) kohta. Antud teoga rikkus U.M Liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2; § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla alkoholijoobes. Seega pani U.M toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo – mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. U.M-i s ü ü d i s t a t a k s e selles, et tema 31.märtsil 2012.a ajavahemikul kella 11.3014.00 tungis lukustamata ukse avamise teel sisse Võru linnas Jüri tn 32a Hermese külalistemajas K. S. tuppa, kust võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära J. S. kuuluva sülearvuti HP CQ61-333EN 15,6 seerianumbriga SCNF9437DFX koos arvutihiire ja laadijaga, väärtusega 788,87eurot. Seega U.M pani toime KarS § 199 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteosissetungimisega võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Kokkuleppe sisu Prokurör taotleb kohtus: U.M-i süüditunnistamist KarS § 424 järgi ning karistamist 3 (kolme)-kuulise vangistusega. U.M-i süüditunnistamist KarS § 199 lg 2 p 8 järgi ning karistamist 2 (kahe)kuulise vangistusega KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista süüdistatavale Tarmo

Haugile liitkaristuseks 4(nelja)kuuline vangistus. KarS § 65 lg 1 alusel Tartu Maakohtu 14.12.2012a. kohtuotsuse 1-12-5963 liitmisel moodustada U.M-i liitkaristuseks – vangistus 1(üks)aasta 4 (neli) kuud; KarS § 74 lg 1 alusel jätta vangistuskaristus U.M-i suhtes tingimisi kohaldamata ja seda ei pöörata täielikult täitmisele, kui U.M ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Anda U.M katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg.1 alusel alljärgnevad kontrollnõuded: - elada oma alalises elukohas aadressil: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxx; ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljas-pool Eesti territooriumi viibimiseks U.M-ilt tuleb välja mõista kuriteoga tekitatud varaline kahju 788 (seitsesada kaheksakümmend kaheksa) eurot 87 senti J. S. ́e kasuks (elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav U.M aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav U.M , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid see otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse U.M süüdi tunnistada KarS § 263 p 1 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. J. S. on esitanud tsiviilhagi 788,87 euro nõudes U.M-i vastu. U.M võttis sõlmitud kokkuleppes ja kohtuistungil tsiviilhagi õigeks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et J. S. hagiavaldus tuleb rahuldada TsMS § 440 lg 1, Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kuna U.M on tekitanud kahju J. S. , siis tuleb U.M-ilt mõista välja 788,87 eurot J. S. kasuks.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas U.M-i menetluskuludeks on määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 40 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. U.M on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma ning taotles menetluskulude ajatmist, jõukohane on iga kuu maksta 57.25 eurot. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades U.M-i sissetulekut ja seda, et U.M peab tasuma ka tsiviilhagi, käib U.M-ile ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades U.M-i varalist seisundit ning resotsialiseerumis väljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel U.M-ile võimalus menetluskulud tasuda 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.