Kohtulahend

Kohustada Oleg Rebast katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8,9 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - asuma tööle või võtma ennast töötuna Töötukassas arvele kolme nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a lähisugulased, kriminaalhooldajalt luba taotlemata; - osalema sotsiaalabiprogrammis; - alluma elektroonilisele valvele, kui ta on selleks eelneva nõusoleku andnud. Määrata Oleg Rebane kriminaalhooldusele Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Vastavalt KarS § 751 lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Oleg Rebane karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 22.01.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Oleg Rebase elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Oleg Rebane (endise perekonnanimega Vain) kannab käesoleval ajal karistust Tartu Maakohtu 20.10.2008 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 74 lg 1 kohaselt jäeti vangistus Oleg Rebase suhtes tingimisi kohaldamata ning nähti ette täitmisele mitte pöörata, kui Oleg Rebane 3 (kolme) aasta katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 alusel käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 alusel kohustati Oleg Rebast käitumiskontrolli ajal mitte tarbida narkootikume. Oleg Rebane määrati katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Tartu Maakohtu määrusega 18.10.2011 pöörati Oleg Rebasele (endise perekonnanimega Vain) Tartu Maakohtu 20.10.2008 kohtuotsusega 1-08-7412 mõistetud kandmata karistus kolm (3) aastat vangistust täitmisele, sest Oleg Rebane rikkus korduvalt kohustust

käitumiskontrolli ajal mitte tarbida narkootikume. Oleg Rebane kannab karistust alates 23.07.2012. Oleg Rebast on kriminaalkorras karistatud kaks korda, reaalset vangistust kannab ta esimest korda. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 4-l korral, sealhulgas 2-l korral NPALS § 151 järgi. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 1 aasta 7 kuud ja kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 4 kuud vangistust. Vangistuses olles, on Oleg Rebane töötanud ajavahemikul 01.12.2012-28.01.2013 majandustöödel koristajana ja ajavahemikul 28.01.2013-01.10.2013 AS Eesti Vanglatööstus pesumajas pesupesijana. Alates 10.12.2013 töötab ta majandustöödel, teostades remonttöid. Ta on läbinud sõltuvuskäitumisele suunatud sotsiaalprogrammi eluviisi treening ja sotsiaalprogrammi sotsiaalsete oskuste treening. Kinnipeetav tunnistab, et narkootikumid on elus probleeme tekitanud, aga ta ei arva, et on sõltuvuses ning on veendunud, et ta rohkem oma elus nendega kokku ei puutu. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Oleg Rebane on taotlenud võimalikul ennetähtaegsel vabanemisel elektroonilise järelevalve alla elama asumist aadressile xxxx. Nimetatud korter kuulub Oleg Rebase emale G J, kes on 24.07.2012 sõlminud 3 a üürilepingu P R. G J on andnud kirjaliku nõusoleku korterisse elektroonilise järelevalve seadme paigaldamiseks. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Oma kirjaliku nõusoleku Oleg Rebase elama asumiseks nimetatud korterisse on andnud ka abikaasa P R. Kinnipeetav lõpetas Valga Vene Gümnaasiumis 7 klassi ja 8. klassi lõpetas ta Valgas lihtsustatud õppekavaga koolis (praegune Valga Jaanikese kool). Kooli vahetuse põhjuseks olid isiku sõnul raskused reaalainetes. Pärast põhihariduse omandamist astus isik Valga kutsekooli puusepa erialale, kus katkestas õpingud väidetavalt majanduslikel põhjustel. Isik on avaldanud soovi õppida puidupingitöölise erialal. Kinnipeetav töötas oma sõnul alates 2012.a märtsist ehitajana (katuse- ja fassaaditööd) xxxx. Enne seda sai sissetulekut peamiselt juhutöödest, periooditi toetas isikut rahaliselt ka ema. Perioodil 1998-2008 töötas kinnipeetav Valga Lihatööstuses. Isiku sõnul oskab ta praktiliselt kõiki töid teha, õppides kiiresti. Eriti meeldib isikule puidutöö. Kinnipeetav on varasemalt võtnud kiirlaene. Viru Vangla andmetel on kinnipeetaval 07.01.2014 seisuga rahalisi nõudeid summas 52 998,97 eurot. Vabanemise korral on Oleg Rebasel olemas töökoht xxxx. 29.11.2013 toimunud telefonivestluses nimetatud OÜ juhatuse liikme A P selgus, et firma tegeleb xxxx ning Oleg Rebasele garanteeritakse töö. Oleg Rebase abikaasa P R on hetkel lastega kodune ning saab kuni aprillini 2014 emapalka xxxx eurot kuus. Töötanud P R varasemalt ei ole. Pere materiaalne olukord on hetkel raske. Materiaalselt aitab toime tulla Oleg Rebase ema G J, kes on xxxx, kuid kes aeg-ajalt teeb juhutööna xxxx. Kinnipeetava perekonda kuuluvad abikaasa P R ning tütred J R (sündinud xxxx) ja J R (sündinud xxxx). P R on suhted head ja teineteist toetavad. P R on koos tütarde ja kinnipeetava ema G Jga kinnipeetavat korduvalt vanglas külastanud. P R loodab, et abikaasa on muutunud ning oma eksimustest õppinud. 05.12.2013 toimunud telefonivestluses kinnitas kinnipeetava ema G J, et vabanedes toetab ta igati oma poega. G J elab hetkel xxxx oma tütre I J juures, kuid plaanib 2014.a kevadel tagasi kolida xxxx, et poja võimalikul vabanemisel olemas olla ning vajadusel perekonda toetada. G J plaanib osta endale uue korteri, et poja pere saaks ka edaspidi elada aadressil xxxxx. Oleg Rebase sõnul hoolib ta väga oma perest ja näiteks pole ta pärast lapse sündi xxxx narkootikume tarvitanud. Isiku suhtlusringkonnas on kriminaalse taustaga inimesi. Isiku sõnul on ta 9 aastat olnud täiskarsklane pärast nõelravi,

kuhu suunas teda ema, kuna suguvõsas esineb alkoholi liigtarvitamist. Varasemalt on isik tarvitanud amfetamiini ca 2-3 korda nädalas (alates 2008-2009), väidetavalt tekkisid pinged esimese abielu ajal. Uues suhtes alates veebruarist 2011 pole kinnipeetav oma sõnul narkootikume regulaarselt tarvitanud. Narkootikumide varasem tarvitamine viitab mõningasele impulsiivsusele ja oskamatusele probleeme lahendada. Kinnipeetava tulevikueesmärgid on seotud stabiilse pereeluga. Kinnipeetava puhul on üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 10% (madal risk). Eeltoodust tulenevalt Viru Vangla toetab kinnipeetava Oleg Rebase tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral elektroonilise valve alla oleks vangla arvates vajalik riskide maandamiseks määrata Oleg Rebasele KarS § 75 lg 2 p 2,4,8,9 sätestatud lisakohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et Oleg Rebane on varasemalt viibinud kriminaalhooldusel, kuid see ei täitnud soovitud eesmärke, sest ta jätkas narkootikumide tarvitamist ning rikkus seega korduvalt talle kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada narkootikume. Lisakohustuse rikkumise tõttu esitas kriminaalhooldusametnik eelmisel katseajal kohtule kaks erakorralist ettekannet. Varasemal katseajal täitis Oleg Rebane registreerimiskohustust korrektselt. Vestlustel käitus ta viisakalt ning vaoshoitult. Kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada tingimisi ennetähtaegselt, siis uue kuriteo toimepanemise riski maandamiseks on soovitav kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2,4,8 sätestatud lisakohustused. Oleg Rebane ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, kinnitades, et ta suudab vabaduses olles hoiduda tarvitamast narkootikume. Ta on lubanud perele, et nad ei peaks temas kahtlema ja ikka usuksid teda. Oleg Rebase väitel on pere talle kõige tähtsam. Kinnipeetava sõnul on ta alkoholi tarvitamisest pikemat aega suutnud hoiduda. Oleg Rebase väitel pöörati karistus täitmisele, sest ta tarvitas narkootikume. Ta ei mõelnud sellele, et kui ta rikub talle pandud kohustust, siis pööratakse karistus täitmisele. Ta arvas, et kohustuse rikkumine teda vangi ei vii. Oleg Rebane kahetseb väga oma tegu. Tal on ema ees häbi, et viimane peab toetama tema peret. Oleg Rebane tahab tütarde eest hoolitseda ja käia tööl. Prokuröri abi Ain Tali on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Oleg Rebase (endine nimi Oleg Vain) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Kuigi Viru Vangla poolt 07.01.2014 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise järelevalve alla, leiab prokurör siiski, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. O. Rebase varasem elukäik ning toimepandud kuriteo iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kahel korral, viimati I astme narkokuriteo toimepanemise eest. Enne vangistust, sh katseajal, oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Tartu Maakohtu 20.10.2008 otsusega mõisteti O. Rebane (Oleg Vain’i nime all) süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 74 alusel määrati, et O. Vainile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui O. Vain ei pane 3-aastase katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud üldisi kontrollnõudeid ning KarS § 75 lg 2 p-s 2 nimetatud lisanõudeid – mitte tarbida narkootikume. Tartu Maakohtu 18.10.2011 määrusega pöörati O. Rebasele (O. Vainile) mõistetud tingimisi karistus 3 aastat vangistust täitmisele. Vangistuse täitmisele pööramisel on kohtud tuvastanud, et süüdimõistetu on katseajal korduvalt tarvitanud narkootikume ja

viibinud narkojoobes ka kohtuistungil. Sellega rikkus süüdimõistetu teadvalt talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustust mitte tarvitada narkootikume. Maakohtu otsustus pöörata karistus täitmisele ja Tartu Ringkonnakohtu 17.11.2011 määrus, millega jäeti maakohtu määrus muutmata, jõustusid Riigikohtu Üldkogu 03.07.2012 kohtuotsusega nr 3-1-1-18-12. Kinnipeetav ei õigustanud kohtu usaldust ega osanud hinnata temale korduvalt antud võimalust oma karistust vabaduses kanda, rikkudes jämedalt käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustusi. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord umbes ühe aasta nelja kuu jooksul suudab selle läbida nõuetekohaselt. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud. Eeltoodust järeldub, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida O. Rebase käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Seega võib järeldada, et tingimuslik vangistusest vabastamine ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning O. Rebase puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistuse eesmärgid (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) jäävad täitmata. Kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas ning süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust ega anna käesoleval ajal alust O. Rebase ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Prokurör peab vajalikuks märkida, et karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks ja mida raskema kuriteo eest on vanglakaristus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Nimetatud kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui rahvatervisevastaseid kuritegusid korduvalt toime pannud isikut selleks formaalse võimaluse (KarS § 76 lg 2 p 1 mõttes) esimesel avanemisel vangistusest ennetähtaegselt vabastada, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Prokuratuur ei toeta Oleg Rebase tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja leidis, et taotlus Oleg Rebase vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega on põhjendatud. Kui vaadata vangla iseloomustust ja kriminaalhooldaja koostatud materjale, siis risk, et Oleg Rebane paneks toime uue kuriteo, praktiliselt puudub. Oleg Rebane sattus karistust kandma, sest tarbis narkootikume. Oleg Rebane ütles, et ei mõelnud, kui narkootikume tarvitas, kuid praeguseks on olukord muutunud. Tal on tore perekond, ema ja abikaasa tunnevad ta käekäigu vastu huvi. Vabanedes oleks ta tugeva järelevalve all just kodus. Abikaasal on kahe väikese lapsega raske. Oleg Rebasel on töökoht, kus teda hinnatakse ja tal on võimalik teenida perele sissetulekut. Tegemist on sama töökohaga, kus Oleg Rebane töötas ka enne karistuse kandmisele asumist. Pole just palju tööandjaid, kes võtaks karistust kandnud isiku tagasi tööle. Prokurör on andnud hinnangu, et isik on pannud toime esimese astme narkokuriteo, on rikkunud katseaja nõudeid ja sel juhul ei tohi teda lahti lasta. Kaitsja tõstatas küsimuse, et mis siis muutub, kui Oleg Rebane vabaneb peale karistuse kandmist. Vabanemisel enne tähtaega jääb ta kriminaalhooldaja järelevalve alla ja on oht, et narkootikumide tarvitamine ka väga väikses koguses viib selleni, et tal tuleb karistus lõpuni kanda. Elektrooniline valve tagab võimaluse kontrollida tema liikumisi ja aidata tal sisse elada ühiskonda. Rumalus, mis ta on teinud 3 aastat tagasi, on minevik, sest edasi tahab ta elada korralikku elu. Kaitsja palus Oleg Rebane vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Oleg Rebase võib kuue kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada ja seda vaatamata sellele, et ta kannab karistust esimese raskusastme narkokuritegude eest (KarS § 184 lg 2 p 2), sest üksnes kuriteo raskus ei välista süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Oleg Rebane kannab reaalset vanglakaristust esimest korda, mistõttu on selle positiivne mõju potentsiaalselt tugev. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Ta on vanglas olles läbinud sotsiaalprogrammid eluviisi treening ja sotsiaalsete oskuste treening. Kinnipeetav on vanglas tööga hõivatud ning talle on vanglast vabanedes garanteeritud töökoht xxxx, kus ta töötas ka enne vangistuse kandmisele asumist ning kust teda iseloomustatakse positiivselt. Eeltoodust järeldub see, et kinnipeetav on vangistuses astunud reaalseid samme õiguskuuleka elu suunas, olles motiveeritud muutuma. Kinnipeetaval on vabaduses kindel elukoht ning materiaalset ja moraalset toetust pakkuv perekond. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul 10%, mis on madal risk ja millest tulenevalt Viru Vangla toetab Oleg Rebase tingimisi ennetähtaegset vabanemist elektroonilise valve alla. Kinnipeetava Oleg Rebase tingimuslik karistus pöörati täitmisele üksnes põhjusel, et ta rikkus käitumiskontrolli ajal korduvalt kohustust mitte tarbida narkootikume. Oleg Rebase väitel ei ole ta pärast lapse sündi xxxx narkootikume üldse tarvitanud ja vastupidise kohta andmed puuduvad. Vangistuses olles on ta läbinud sõltuvuskäitumisele suunatud sotsiaalabiprogrammi eluviisi treening. Kinnipeetav avaldas kohtuistungil, et vabaduses olles suudab ta hoiduda tarvitamast narkootikume. Elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus Oleg Rebane viibib. On ilmselge, et Oleg Rebane on saanud vanemaks ja kogenenumaks ka oma väärtushinnangutelt. Seda on kahtlemata soodustanud uue perekonna loomine, kus kasvavad kaks tütart. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise riski saaks maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Oleg Rebasele KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8,9 sätestatud lisakohustuste panemisega. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava Oleg Rebase elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohtu hinnangul tuleks Oleg Rebasele, kes reaalset vanglakaristust kannab esimest korda, anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.