Kohtulahend

- saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata süüdimõistetu J.A-le katseajaks kohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis teemal, mis käsitleb alkoholi liigtarvitamisega kaasnevaid probleeme. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada J.A suhtes kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista J.A-lt välja menetluskulu järgmiselt:  sundraha 532,50 (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend senti) eurot;  kaitsjatasu 129,60 (ükssada kakskümmend üheksa eurot ja kuuskümmend senti) eurot; KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et J.A on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 662,10 (kuussada kuuskümmend kaks eurot ja kümme senti) eurot tasuda vabatahtlikult 10 (kümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, so vähemalt 66.21 (kuuskümmend kuus eurot ja kakskümmend üks senti) eurot iga kuu kuni menetluskulu tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti fil) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “ Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr 1-13-10521, J.A, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus J.A süüdistatakse selles, et tema 27.09.2013 kella 05.20 ajal juhtis Võru linnas Jaama tänaval mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga xxxxxx olles alkoholijoobes, s. o isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,83 mg/L kohta, mis LS § 69 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove; - 09.11.2013 kella 10.00 ajal juhtis Võru linnas Jüri tn sõiduautot Chrysler Voyager registreerimismärgiga xxxxxxx, olles joobeseisundis, s. o isikuna, kelle väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,81 mg/L kohta, mis LS § 69 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholjoove, pannes nende tegudega toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritavad kuriteod. Kokkuleppe sisu KarS § 424 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus J.A-le karistuseks üksteist kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus J.A suhtes tingimisi kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui ta ei pane 18 kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid. Anda J.A katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla ja panna talle KarS § 75 lg 1 alusel järgmised kontrollnõuded: - elada kohtu määratavas alalises elukohas; - ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha muutmiseks; - saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ja J.A isikut, taotleb prokurör vastavalt kokkuleppele süüdistatavaga kohtult määrata talle KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustus: osaleda kriminaalhooldusametniku pakutavas sotsiaalabi programmis. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav J.A aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav J.A , et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooniga kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid see otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsjate ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.A süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulude osas J.A menetluskuludeks on määratud kaitsjatele kohtueelses menetluses makstud tasud 105,60 eurot ja 24 eurot, so kokku 129,60 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. J.A on vabatahtlikult nõus menetluskulusid tasuma ning taotles menetluskulude maksmise ajatamist. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine korraga, arvestades J.A sissetulekut, käib J.A-le ilmselgelt üle jõu. Kohus on seisukohal, et arvestades J.A varalist seisundit ning resotsialiseerumis väljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel J.A-le võimalus menetluskulud tasuda 10 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Marju Persidskaja kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.