Kohtulahend

1-14-1618 osaliselt täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kolme (3) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Pärnu Kriminaalhooldusosakonna Pärnu talituse järelevalve all, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1-14-1618 • Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis hoiul olev narkootilist ainet amfetamiini ja metamfetamiini sisaldav pulber KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsus on kättesaadav 04.03.2014.a. Esitatud süüdistus Pavel Lipinšit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 03.02.2009 a otsusega 1-08-16669 mõistetud süüdi KarS § 22 lg 3 - § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, ebaseaduslikult omandas uuesti eeluurimisel täpselt tuvastamata isikult, kohas ja ajal, kuid enne 16.07.2013 a suures koguses narkootilist ainet amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavat pulbrit kokku massiga 19,74 grammi (puhtal kujul 2,1 grammi amfetamiini ja 0,67 grammi metamfetamiini), s.o rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi. Pavel Lipinš hoidis osundatud narkootilist ainet ebaseaduslikult enda valduses kuni 16.07.2013 a kellani 16.37, mil ta Tallinnas Ehitajate tee ja Männiliiva ristmiku läheduses kontrolliks kinni peetud sõiduautost Chevrolet Captiva, reg nr XXX, kahtlustatavana kinni peeti ja narkootilist ainet amfetamiini ja metamfetamiini sisaldav pulber kokku massiga 19,74 grammi (puhtal kujul 2,1 grammi amfetamiini ja 0,67 grammi metamfetamiini) politseitöötajate poolt tema valdusest leiti ja ära võeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin ja metamfetamiin kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.

1-14-1618 Amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 grammist amfetamiinist ja metamfetamiini puhul keskmiselt 0,3 grammist amfetamiinist. Seega piisanuks Pavel Lipinši valdusest leitud ja äravõetud narkootilisest ainest amfetamiinist kokku ca 16 ning narkootilisest ainest metamfetamiinist kokku ca 22 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Suure koguse narkootiliste ainete (amfetamiini ja metamfetamiini) ebaseadusliku omandamise ja valdamisega pani Pavel Lipinš isikuna, kes on varem toime pannud KarS 12. peatükis 1. jaos sätestatud kuriteo, toime KarS § 184 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Juhindudes KrMS § 245 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Mariana London, süüdistatav Pavel Lipinš ja tema kaitsja Alla Raudsepp sõlminud kokkuleppe selles, et KarS § 184 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud 14 (neliteist) päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 kohaselt kuulub koheselt täitmisele 2 kuud ja 14 päeva vangistust ning vastavalt KarS § 74 lg 1 ja 3 jätta 3 aastat vangistust tingimisi kohaldamata ning mõistetud vangistust mitte pöörata osaliselt täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Lisaks kohustada süüdistatavat KarS § 75 lg 2 p 2, 7 alusel käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume ning mitte suhtlema talle teadaolevalt narkootikume tarvitavate isikutega või narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest süüdimõistetud isikutega (v.a lähisugulased). Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistusaja hulka Pavel Lipinš ́i poolt eelvangistuses viibitud aeg, so alates 16.07.2013 kuni 27.09.2013 a, kokku 2 kuud ja 14 päeva, mil ta kahtlustatavana kinni peeti ja tema suhtes kohaldati tõkendit vahistamine, seega lugeda koheselt ärakandmisele määratav karistus vangistus pikkusega 2 kuud ja 14 päeva kantuks. Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkulepe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

1-14-1618

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Pavel Lipinš kuulub KarS § 184 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kohtu seisukoht asitõendite osas • 6 (kuus) minigrip-kilekotti, mis asuvad kriminaalasja juures, KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada; • Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis hoiul olev narkootilist ainet amfetamiini ja metamfetamiini sisaldav pulber KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Kriminaalmenetluse kulud Istungil taotles süüdistatav menetluskulude ajatamist ühele aastale. Puutuvalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistetavatesse menetluskuludesse, leiab kohus, et süüdistatavalt tuleb välja mõista nii määratud kaitsjale makstud tasu, ekspertiisikulu, kui ka sundraha. Kuivõrd tegemist on suure summaga leiab kohus, et tasumise ajatamise võimaldamine on põhjendatud. Kohus kohaldab süüdistatava suhtes KrMS § 180 lg 3 sätteid, andmaks võimalust hüvitada menetluskulud pikema aja jooksul vabatahtlikult, s.o. 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et süüdistatavalt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista alljärgnevalt: •

• •

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poolt teostatud narkootilise aine ekspertiisi (akti number 13E-AN0885) ekspertiisikulu kokku summas 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot; KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsetasu vandeadvokaat Alla Raudsepale summas 392.40 eurot; KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 887,50 eurot (kaheksasada kaheksakümmend seitse eurot ja 50 senti).

Kokku 1447.90 eurot, millised tuleb tasuda igakuiste osamaksetena, sellest üheteistkümnel kuul vähemalt 120.65 eurot kuus ja ühel kuul vähemalt 120.75 eurot kuus alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtunik Kristina Väliste

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.