Eesti Vabariigi nimel
Kohus
Harju Maakohus (Liivalaia kohtumaja)
Otsuse tegemise aeg ja
03.03.2014 Tallinn
koht Kriminaalasja number
1-14-1949 (14230102396)
Kohtukoosseis
kohtunik Karin Olentšenko
Kohtuistungi sekretär
Maris Karna
Kohtuistungi tõlk Kriminaalasi
P.B süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses (kiirmenetluse korras)
Prokuröri abi
Loreta Tšurilova
Süüdistatav
P.B isikukood XXX; Eesti kodanik; emakeeleks eesti keel, põhiharidusega; elukoht: Tallinn XXX; töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistatud kuus korda, viimati 12.04.2013 Harju Maakohtu otsusega KarS § 266 lg 2 p 3 järgi vangistusega 5 kuud 24 päeva, mis asendati üldkasuliku tööga 348 tundi tähtajaga 2 aastat; seisuga 03.03.2014 P.B pole teinud ühtki tundi üldkasulikku tööd; 03.01.2014 Harju Maakohtu otsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi rahalise karistusega 21 päevamäära summas 67,20 eurot, mida võimaldati tasuda ositi 6 kuu jooksul Kahtlustatavana kinni peetud 01.03.2014.a kell 21.40
Kaitsja
Adv.Merike Allikmäe
Juhindudes KrMS § 2561, § 256 5 lg 1 p 2, lg 2, § 233 – 238, § 126, § 175 lg 1 p 4; § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, 3, § 306, § 313, § 315 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada P.B KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 (kolm) kuud. KrMS § 238 lg.2 kohaselt vähendada P.B-le mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra ning lõplikuks põhikaristuseks mõista vangistus 2 (kaks) kuud.
KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.04.2013. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuud 24 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks vangistuse 7 (seitse) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva. KrMS § 275 lg.1 alusel valida P.B suhtes tõkendiks – vahistamine ja võtta P.B vahi alla kohtusaalis. KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka P.B poolt eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks lugeda 01.03.2014.a. 03.01.2014 Harju Maakohtu otsuseg mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. Välja mõista P.B-lt riigieelarve tuludesse sundraha 266,25 eurot ja kaitsjatasu 270 eurot. Menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank (IBAN EE 89 1010220034796011); a/a nr 221023778606 Swedbank (IBAN EE 93 2200221023778606); a/a nr 333416110002 Danske Bank (IBAN EE 40 3300333416110002) . Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: „nimi, 1-14-1949, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsuse resolutiivosa avaldati 03. märtsil 2014.a. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Vahistatud süüdimõistetul on õigus kaebus esitada 15 päeva jooksul kohtuotsuse kättesaamise päevast alates. Esitatud süüdistus: P.B süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud KarS § 218 lg 1 alusel 04.10.2013 ja 29.10.2013 väheväärtusliku vallasasja varguste eest, ning keda on varem süüdi mõistetud Harju Maakohtu poolt 03.01.2014 KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõisteti rahaline karistus 21 päevamäära summas 67,20 eurot, seega olles isikuks, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, üritas uuesti 01.03.2014 kella 21.40 paiku Tallinnas, Viru Väljak 4, asuvast Tallinna Kaubamaja toidupoest varastada kodujuustu heeringasalati, maksumusega 0,99 eurot ning šokolaadi koorejäätise, maksumusega 0,70 eurot, kaupa kogumaksumusega 1,69 eurot, kuid kuritegu jäi lõpuni viimata, sest ta peeti turvatöötajate poolt kinni. Seega P.B isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo – võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süüteo toimepanemise lõpuleviimiseks, kuid jättis süüteo lõpuni viimata oma tahtest sõltumata , kuna oli kinni peetud turvatöötaja poolt, seega pani toime varguse katse, mis on kvalifitseeritav KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Kohtuistungil tunnistas süüdistatav P.B oma süüd, enda ülekuulamist ei taotlenud. Kohtuistungil uuritud tõendid ja kohtuliku arutamise järeldused:
- Tallinna Kaubamaja AS avaldus /tl 2/, millest nähtub, et 01.03.2014 Tallinnas, Viru Väljak 4 asuvast Tallinna Kaubamajast üritati varastada kaupa kogumaksumusega 1,69 eurot. Kaup tagastati rikkumatult kauplusele, tsiviilhagi ei ole; - Õigusrikkuja kinnipidamise akt 01.03.2014 nr 41/14 /tl 2/, millest nähtub, et 01.03.2014 kella 21.40 ajal üritati Tallinna Kaubamajast varastada kodujuustu heeringasalati, maksumusega 0,99 eurot, šokolaadi koorejäätist, maksumusega 0,70 eurot, kaupa kogumaksumusega 1,69 eurot, varga pidas kinni TopSec Turvateenused OÜ turvamees XXXning õiguserikkujaks osutus P.B; - tunnistaja XXXütlused /tl 3/, millest nähtub, et tunnistaja töötab TopSec Turvateenused OÜ-s turvamehena ning oli 01.03.2014 kella 21.35 ajal oli tööl Tallinna Kaubamaja toidupoes, nägi, kuidas üks meesterahvas pani kotti salati ja jäätise, väljus poest kauba eest maksmata, seejärel tunnistaja pidas varga kinni, kelleks osutus P.B. Varastatud kaup oli rikkumata ning tagastati kauplusele; - kahtlustatava P.B ütlused /tl 10-11/, milles ta selgitab, et 01.03.2014 õhtupoolikul tarbis alkoholi, edasisi sündmusi ei mäleta, kuna oli purjus ning ärkas õhtul politseijaoskonnas, kahetseb tegu; - Väljavõte karistusregistrist, väärteootsused ja kohtuotsuste koopiad /tl 13-14, 20-21, 22 ja 25-33/, mis kinnitavad kuriteo kvalifikatsiooni. Ülaltoodud tõendite pinnalt on tõendamist leidnud, et P.B pani toime varguse katse. Nimelt nähtub tunnistaja ütlustest, et ta nägi, kuidas meesterahvas pani kotti salati ja jäätise, väljus poest kauba eest maksmata, tunnistaja pidas varga kinni, kelleks osutus P.B. Varastatud kaup oli rikkumata ning tagastati kauplusele. P.B tunnistas kohtuistungil oma süüd ja ülekuulamisel avaldas ka kahetsust oma teo üle. Õigusrikkuja kinnipidamiseakt kinnitab asjaolu, et õigusrikkujaks oli P.B, kes oli varastatud kaubaga turvamehe poolt kinni peetud. Seega P.B isikuna, kes on süstemaatiliselt toime pannud vargusi, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas süüteo – võõra vallasasja äravõtmise toimepanemist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süüteo toimepanemise lõpuleviimiseks, kuid süütegu jäi lõpuni viimata tema tahtest sõltumata, kuna ta peeti kinni turvatöötaja poolt, seega pani P.B toime varguse katse. Seda, et P.B pani kuriteo toime süstemaatiliselt, kinnitab asjaolu, et teda karistati väärteokorras KarS § 218 lg 1 alusel 04.10.2013 ja 29.10.2013 ning kriminaalkorras Harju Maakohtu 03.01.2014 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi. Kohus leiab, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud, selle pani toime süüdistatav. Süüdistatava tegevuse õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Süüdistatava tegu oli õigusvastane ja ta on süüdi kuriteo toimepanemises, ta on süüvõimeline isik ja tegutses tahtlikult. Karistuse mõistmise aluseks on isiku süü. Kohus arvestab seejuures karistust raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaks asjaoluks on P.B puhul KarS § 57 mõttes süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole käesoleval juhul tuvastatud. Kohus leiab, et süüdistatavat tuleb karistada vangistusega, kuid seda sanktsiooni alammäära lähedases määras, arvestades kuriteo raskust, nimelt seda, et tegemist on ühe kuriteoepisoodiga, kuritegu jäi katsestaadiumisse ja kannatanul kahju ei tekkinud, sest kaup oli rikkumata ja tagastati kauplustele, ning asjaolu, et isik on tunnistanud süüd ja avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust toimepandu üle. Olulist tähtsust omab aga asjaolu, et P.B on isik, keda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ning valdavalt just varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Sellised asjaolud iseloomustavad P.B kui isikut, kes järjepidevalt paneb toime kuritegusid varalise kasu
saamise eesmärgil ning kellel on kujunenud välja kalduvus toime panna just varavastaseid süütegusid. P.B-le on varem korduvalt võimalusi antud, kui 12.04.2013 kohtuotsusega asendati vangistus ÜKT-ga ning 03.01.2014 kohtuotsusega karistati teda samuti varavastase kuriteo toimepanemise eest rahalise karistuisega, kuid vähem kui 2 kuu möödumisel viimasest kohtuotsusest ning ühtlasi ka ajal, mil isik oli allutatud kriminaalhooldusele ja oli kohustatud tegema ÜKT-d, pani ta taas toime uue varavastase kuriteo. Seega ei pea kohus P.B varasemate karistuste ja käitumise pinnalt võimalikuks karistada teda rohkem rahalise karistusega ega asendada uuesti vangistust ÜKT-ga (mida ta pole varasema kohtuotsuse alusel senini ka tegema asunud), kuivõrd kergemad karistused ilmselgelt ei mõjutada P.B edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja ei taga õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega peab kohus võimalikuks P.B karistamist vangistusega, kuid seda sanktsiooni alammäära lähedases määras, arvestades seda, et toimepandud varavastane kuritegu jäi katsestaadiumisse ja kahju ei tekitatud ning tegemist oli ühe kuriteoepisoodiga. Lisaks on P.B tunnistanud oma süüd ja avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust. Kohus leiab, et P.B tuleb süüdi mõista võõra vallasasja äravõtmise katses selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on pandud toime süstemaatiliselt, s.o KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mille eest tuleb teda karistada vangistusega 3 kuud, KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust Harju Maakohtu 12.04.2013 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 5 kuu 24 päeva võrra, mistõttu tuleb mõista liitkaristuseks vangistus 7 kuud ja 24 päeva. KarS § 68 lg 1 järgi tuleb lugeda karistusaja hulka P.B poolt eelvangistuses viibitud aeg, mistõttu tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o 01.03.2014.a. Kohus valib P.B suhtes tõkendiks vahistamise ja võtab ta vahi alla kohtusaalist, selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Vahistamist tuleb kohaldada kuni kohtuotsuse jõustumiseni, mil isik asub karistust kandma või kuni karistuse ärakandmiseni. 03.01.2014 Harju Maakohtu otsusega mõistetud rahaline karistus viiakse aga täide iseseisvalt. Asitõendid ja tsiviilhagid käesolevas kriminaalasjas puuduvad. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. P.B näol on tegemist täisealise ja varem kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuga, kes teab, et kuritegude toimepanemisel ja süüdimõistmisel kaasnevad sellega ka menetluskulud, kuid isik on vaatamata sellele andnud oma käitumisega aluse ta süüdi mõista ja temalt menetluskulud välja mõista, ta on seega ise enda käitumisega menetluskulude hüvitamise kohustuse kaasa toonud.
Seega tuleb P.B-lt KrMS § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 ja § 256 lg 2 alusel välja mõista menetluskulud, s.o süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on II astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot, mida kiirmenetluse sätete erisuse tõttu vähendab kohus poole võrra, seega lõplik sundraha suurus on 266,25 eurot, ning kaitsjatasu summas 270 eurot. Kuivõrd P.B viibib kohtuotsuse tegemise ajal vangistuses ning tema majanduslik olukord ei ole ka vabaduses kiita, võimaldab kohus menetluskulud tasuda maksimaalse tähtaja, s.o ühe aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.