Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kassatsiooni esitaja Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
3-1-1-100-13 3. märts 2014 Eesistuja Hannes Kiris, liikmed Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg, Lea Kivi, Jüri Ilvest ja Priit Pikamäe Kriminaalasi Antti Oolo süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 17. aprilli 2013. a otsus kriminaalasjas nr 1-12-7979 Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Paavo Paal Prokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Taavi Pern 29. jaanuar 2014, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Muuta Harju Maakohtu 21. jaanuari 2013. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu 17. aprilli 2013. a otsuse Antti Oolo süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 1 järgi põhiosa, jättes sellest välja põhistused seoses läbiotsimise toimetamisega ja asendades need käesoleva otsuse põhistustega.
2.Jätta kassatsioon rahuldamata.
3.Mõista Eesti Vabariigilt A. Oolo kasuks välja 1200 (tuhat kakssada) eurot, sh käibemaks 200 (kakssada) eurot, kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.
Harju Maakohtu 21. jaanuari 2013. a otsusega tunnistati Antti Oolo süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi ja teda karistati 1 aasta ja 3 kuu vangistusega. KarS § 74 lg-te 1 ja 4 alusel jäeti karistus täitmisele pööramata tingimusel, et ta ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime tahtlikult uut kuritegu ning täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, mis on sätestatud KarS § 75 lg 1 p-des 1 kuni 6 ning lg 2 p-des 2 ja 7.
1.1.A. Oolo tunnistati KarS § 184 lg 1 järgi süüdi selles, et ta omandas 3. oktoobril 2011 Tallinnas Xxxxxxxx X juures Kristjan Pensalt ebaseaduslikult vähemalt 8,4 grammi marihuaanat, s.o suures koguses narkootilist ainet, samuti omandas ta K. Pensalt 2011. a septembris Tallinnas vähemalt 0,98 grammi marihuaanat. Omandatud narkootilisi aineid hoidis A. Oolo enda elukohas Tallinnas aadressil Xxxxxxxx X-XX, kust need 5. oktoobril 2011 läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti.
Kohtuotsuse põhistused olid kokkuvõtvalt järgmised.
1.2.Seoses A. Oolo kaitsja taotlusega tunnistada Xxxxxxxx X-XX korteri läbiotsimine ebaseaduslikuks, kuna süüdistatav oli ajakirjanik ja tema korter otsiti läbi prokuratuuri loal, tuleb märkida järgmist. Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevat isikut kaitstakse ainult seoses tema kutsetegevusega. Kuivõrd A. Oolo juures toimetati läbiotsimist seoses narkootikumide soetamisega isiklikuks tarbeks, siis polnud see seotud tema tööülesannetega, st ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlemisega. Samuti ei kuulu kutse- ja ametitegevuse tagatised isiku üldiste õiguste hulka, mida on kohustatud tutvustama menetleja, vaid neist peab olema teadlik ajakirjanik ise. Isegi kui kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 91 lg 21 laieneks advokaadile, notarile ja informatsiooni ajakirjanduslikul eesmärgil töötlevale isikule igal juhul, eeldab regulatsiooni kohaldamine isiku avaldust eriregulatsiooni alla kuulumise ja selle kohaldamise soovi kohta. Seega kuigi A. Oolo oli läbiotsimise ajal ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik, on prokuratuuri loal toimetatud läbiotsimise protokoll selles asjas seaduslikult saadud ja ühtlasi lubatav tõend.
1.3.Narkootilise aine suurt kogust on võimalik tuvastada ka ainuüksi tunnistajate ütluste alusel ja üldjuhul võib narkootiliste ja psühhotroopsete ainete olemasolu tuvastada kõigi kriminaalmenetluses lubatud tõenditega, mitte üksnes eksperdiarvamusega. Ekspertiisiakti kohaselt on A. Oolo juurest saadud papist kohvitopsis olevad rohelised taimeosad massiga 8,4 g kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2% (17%). Valges kilekotis olevad rohelised taimeosad massiga 0,89 g on kanepiõisikud (marihuaana), mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on üle 0,2% (13%). Keskmine marihuaana kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele isikule, on 750 mg (0,75 g). Seega on kohtu hinnangul väljaspool kahtlust asjaolu, et 8,4 grammi 17% THC sisaldusega ja 0,89 grammi 13% THC sisaldusega marihuaanast piisas joobe tekitamiseks rohkem kui kümnele inimesele. KarS § 184 koosmõjus narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 31 lg-ga 3 on põhiseadusega kooskõlas, kuna tingimus, et suur on narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele, on piisavalt määratletud ja tagab karistatava käitumise ettenähtavuse.
2.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Oolo kaitsja vandeadvokaat Paavo Paal. Kaitsja taotles maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega A. Oolo mõistetaks süüdi KarS § 184 lg 1 järgi või kergendataks tema karistust. Kaitsja hinnangul puuduvad kriminaalasjas tõendid, mis kinnitaksid A. Oolo süüd suures koguses narkootilise aine käitlemises.
3.Tallinna Ringkonnakohtu 17. aprilli 2013. a otsusega jäeti kaitsja apellatsioon rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhistused on kokkuvõtvalt järgmised.
3.1.Ajakirjanikuna töötava isiku elukoht pole automaatselt käsitatav KrMS § 91 lg-s 21 nimetatud ruumina ning seda tuleb igal üksikjuhtumil eraldi tuvastada. Praegusel juhul on maakohus lugenud tõendatuks asjaolu, et A. Oolo näol on tegemist isikuga, kelle tegevusalaks on informatsiooni ajakirjanduslikul eesmärgil töötlemine ja seda ei ole apellatsioonikorras vaidlustatud. Seega võis
maakohtu poolt tuvastatu kohaselt läbiotsimist Tallinnas Xxxxxxxx X-XX toimetada vaid eeluurimiskohtuniku või kohtumääruse alusel. Menetletavas kriminaalasjas toimetati läbiotsimine prokuratuuri määruse alusel ja seetõttu ei ole läbiotsimisprotokoll seaduslik ega lubatud tõend ning tuleb tõendite kogumist välja jätta. Selle tõendi kogumist väljajätmine ei too aga endaga kaasa maakohtust erinevaid järeldusi A. Oolo poolt KarS §184 lg 1 järgi kuriteo toimepanemise ja tema süü osas.
3.2.Kui süüdistatav kasutab kaitsetaktikana kohtulikul uurimisel KrMS § 35 lg-st 2 ja § 34 lg 1 p-st 1 tulenevat õigust ütlusi mitte anda ja küsimustele mitte vastata, lubab KrMS § 294 p 1 avaldada tema eeluurimisel antud ütlused. Seega avaldas maakohus prokuröri taotluse alusel A. Oolo kahtlustatavana ülekuulamise protokolli seaduslikult. Kaitsja apellatsioonis tehtud etteheited tunnistajana ülekuulamise protokolli avaldamise kohta on asjakohatud, kuna kohtuistungi protokolli järgi on kaitsja ise taotlenud tunnistajana ülekuulamise protokolli avaldamist ning kohus on otsuses vaid tõdenud, et tunnistajana ülekuulamisel ja kahtlustatavana ülekuulamisel on A. Oolo andnud ühetaolisi ütlusi. Tunnistajana ülekuulamisel antud ütlusi ei ole kohus eraldi tõendina arvestanud.
3.3.Lisaks süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel kahtlustatavana antud ütlustele on seaduslikuks ja lubatud tõendiks ka jälitusprotokoll. Samuti on tõendiks tunnistajana ülekuulatud K. Pensa ütlused, et ta on varemgi A. Oolole kanepit müünud ja tegi seda ka 3. oktoobril 2011, mil ta müüs A. Oolole 10 grammi kanepit asetatuna kohvitopsi ja veel ka kilekotti.
3.4.Maakohus on seaduslikult lähtunud A. Oolo poolt väljaaantud narkootilise aine liigist ja toetunud nii selles kriminaalasjas tehtud ekspertiisiaktile kui ka asjatundja M. Tõnissoni ütlustele selle kohta, et tavaliselt läheb ühele isikule narkojoobe tekitamiseks vaja 500 mg kuni 1 gramm marihuaanat. Keskmisele isikule piisab narkojoobe tekitamiseks 750 mg marihuaanast. Kaitsja esitatud M. Tõnissoni poolt 2007. a koostatud vastus kinnitab samuti, et marihuaana korral on tavapärane narkootikumisõltlasele piisav annus 0,5-1 g marihuaanat. M. Tõnisson on selgitanud ja seda on maakohus ka piisava selgusega otsuses kajastanud, et mida suurem on THC sisaldus, seda vähem marihuaanat joobe tekitamiseks vaja läheb. Kümnele inimesele joobe tekitamiseks piisab juba 7,5 grammist 7-10% THC sisaldusega marihuaanast. A. Oololt saadud marihuaana puhul oli THC sisaldus 17% ehk väga kõrge. Narkootilise aine suure koguse hindamisel tuleb aluseks võtta kogus, millest piisab joobe tekitamiseks keskmisele, narkootikumidega kokku puutunud isikule, mistõttu juba 8,4 grammi marihuaana puhul on tegemist narkootilise aine suure kogusega. Vaidlustatud kriminaalasjas oli aga eeltoodud kogusele lisaks tõendatud veel ka A. Oolo poolt 0,89 grammi 13% THC sisaldusega marihuaana valdamine, seega on käideldud narkootilise aine suur kogus leidnud tõendamist.
3.5.Kaitsja viide seaduste vastuolule põhiseadusega on alusetu. KarS § 184 lg 1 ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse, samuti selle alusel kehtestatud sotsiaalministri määruste järgi on igal isikul võimalik ette näha ja teada milline käitumine on ebaseaduslik ja kriminaalkorras karistatav. Määratletuse nõudest (nullum crimen sine lege certa) tulenevalt peab küll seaduse sõnastus olema võimalikult üheselt mõistetav, kuid see ei tähenda täielikku keeldu kasutada
määratlemata õigusmõisteid või normatiivseid koosseisutunnuseid. A. Oolo on kriminaalmenetluses kinnitanud enda teadlikkust nii ebaseadusliku aine liigist (kanep) kui ka kogusest.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4.Ringkonnakohtu otsuse peale esitas kassatsiooni A. Oolo kaitsja vandeadvokaat Paavo Paal. Kassaator taotleb kohtuotsuste tühistamist ja A. Oolo õigeksmõistmist või alternatiivselt asja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks. Samuti taotleb kaitsja KarS § 184 lg 1 põhiseadusvastaseks tunnistamist. Kaitsja kassatsioonis leitakse, et kohtud on otsuse tegemisel tuginenud ebaseaduslikele tõenditele, sh läbiotsimisprotokollile, läbiotsimisel saadud esemete vaatlusprotokollile ja aine ekspertiisiaktile, mis on saadud ebaseadusliku läbiotsimise tulemusena. Samuti on kohtud arvestanud ebaseaduslikult A. Oolo kohtueelses menetluses antud ütlusi, kuigi A. Oolo kuulati esmalt üle tunnistajana, vaatamata sellele, et ta on selles kriminaalasjas süüdistatav ja teda käsitati juba enne läbiotsimist sisuliselt kuriteos kahtlustatavana. Narkootilise aine suur kogus kui KarS § 184 lg 1 koosseisuline tunnus pole seaduses piisava täpsusega määratletud, mistõttu on see norm põhiseadusega vastuolus. Samuti on kohtud ebaõigesti tõlgendanud kümnele inimesele joovet tekitava kanepi kogust. A. Oolo käitumises puudub KarS § 184 lg 1 subjektiivne koosseis, kuna ta ei tahtnud käidelda suurt kogust narkootikume.
5.Kassatsioonile esitas vastuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Taavi Pern. Vastuses leitakse, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kassatsioon tuleks jätta rahuldamata. Vastuväited kassatsioonile on kokkuvõttes järgmised. KrMS § 91 ei piira menetlusosaliste ringi, kelle juures tohib läbiotsimist teha. Seega on läbiotsimine lubatav ka tunnistaja elukohas. KrMS § 91 lg 21 erisus tuleneb teatavate kutse- ja tegevusalade esindajate tööst. Asjaoludele, mis ei tulene isiku kutsetegevusest, eriregulatsioon ei laiene. On ilmselge, et A. Oolo poolt kanepi omandamine ei olnud seotud tema kutsetegevusega. Tuleb nõustuda kohtu seisukohaga ka selles, et isegi kui KrMS § 91 lg 21 laieneks advokaadile, notarile ja informatsiooni ajakirjanduslikul eesmärgil töötlevale isikule igal juhul, eeldab regulatsiooni kohaldamine isiku avaldust eriregulatsiooni alla kuulumise ja selle kohaldamise soovi kohta. A. Oolo ei ole enne läbiotsimist ega selle järel sellesisulist avaldust ei teinud. Seega tehti prokuröri hinnangul A. Oolo elukoha läbiotsimist seaduslikult ning läbiotsimise tulemusena saadud tõendit tuleb pidada lubatavaks. Käesoleva kriminaalasja raames on nii asitõendite vaatlusprotokoll (millega A. Oolo elukohast leitud narkootilist ainet vaadeldi) kui narkootilise aine ekspertiisi akt koostatud seaduslikult ning need kajastavad tõeseid asjaolusid. Seega ei ole käesolevas kriminaalasjas tekkinud kahtlust selles, kas narkootiline aine oli üldse olemas. A. Oolo poolt K. Pensalt narkootilise aine omandamine on tõendatud ka selliste tõenditega, mille seaduslikkust A. Oolo kaitsja maakohtu istungil ei vaidlustanud (varjatud jälgimise protokoll ja K. Pensa ütlused). Narkootilise aine omandamise hetkel oli A. Oolol tahtlus osta 10 grammi narkootilist ainet. Seega soovis A. Oolo osta narkootilist ainet koguses, mis ka kaitsja hinnangul on käsitatav narkootilise aine suure kogusena. Nii karistusseadustiku kui ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse puhul
on tegemist kirjaliku, määratletud, jõustunud ja avaldatud seadusega ning seega on need põhiseadusega kooskõlas.
6.Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekkisid kriminaalasja lahendamisel
25.novembril 2013 seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused. Seetõttu anti kriminaalasi läbivaatamiseks kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kriminaalmenetluse seadustiku § 91 lg-tes 2 ja 21 sätestatu kohaselt võib ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures toimetada läbiotsimist üksnes prokuratuuri taotlusel eeluurimiskohtuniku või kohtumääruse alusel, v.a. edasilükkamatutel juhtudel (lg 3). Seadusandja on ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku mõiste jätnud defineerimata, sätestades meediaseaduse §-s 15 üksnes sellise isiku õigused ja kohustused. Seega on tegemist määratlemata õigusmõistega, mis lähtub materiaalsetest tunnustest, s.o infotöötlemise sisulisest hindamisest. Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituse nr R (2000) 7 lisa kohaselt on ajakirjanikuks loetud kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kes regulaarselt või oma erialal tegelevad teabe avaldamise või levitamisega avalikult ükskõik millise massimeedia kanali kaudu. Seejuures on teabeks iga faktiväide, arvamus või mõte, mis on väljendatud kirjalikult, helis või visuaalselt. Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku puhul eeldatakse seega eelkõige sisulist kokkupuudet massiteabevahendites edastatava teabega, selle kogumist, analüüsimist, edastamist jms.
8.Ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku garantiid läbiotsimisel tuleb hinnata koos kutsetegevusest tuleneva õigusega keelduda ütluste andmisest, lähtudes KrMS §-s 72 sätestatust. KrMS § 72 lg 1 p 31 reguleerib ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku õigust keelduda ütluste andmisest teabe kohta, mis võimaldab tuvastada teabeallika, v.a. seaduses kirjeldatud erandite korral. KrMS § 72 lg 1 p 31 sõnastuse kohaselt on allikakaitse piiratud kuritegude puhul, mille eest ettenähtud sanktsiooni ülemmäär on kuni 8 aastat vangistust. Seega raskete esimese astme kuritegude puhul allikakaitse ei kohaldu. Tuleb nõustuda maakohtu järeldustega, et allikakaitse näol pole tegemist ajakirjanikukutse esindaja privileegiga. Seega ka KrMS §-s 72 sätestatud ütlustest keeldumise õigus kaitseb just kutsetegevuses saadud teavet, mitte ajakirjanikku ennast. Siiski on KrMS § 91 toimeala mõnevõrra erinev KrMS § 72 kaitsealast ja lisaks allikakaitsega seotud teabele kaitstakse läbiotsimise kohtuliku eelkontrolli abil ka PS § 45 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 10 p-s 1 sätestatud väljendusvabadust, mis hõlmab mh ajakirjandusvabadust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26. augusti 1997. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-80-97 ja Euroopa Inimõiguste Kohtu 22. novembri 2012. a otsus asjas Telegraaf Media Nederland Landelijke Media B.V. jt vs. Holland). See tähendab ka kaitset õiguskaitseorganite põhjendamatu sekkumise eest toimetuse ruumidesse.
9.Kutsetegevusest tulenevad piirangud läbiotsimisel (KrMS § 91 lg 21) erinevad kutse- või muu tegevuse tõttu kehtestatud tingimustest ütluste andmisest keeldumise õiguses (KrMS § 72) aga ka
selle poolest, et ei lähtuta mitte üksnes ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlevast isikust ega allikakaitsega teabest, vaid ruumide funktsioonist (vrd notari- või advokaadibüroo läbiotsimine). Seejuures on ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku juures läbiotsimise piirangu kaitseala ruumilises tähenduses märksa laiem kui notari või advokaadi puhul. Viimaste puhul on seadusega kaitstud üksnes kutsetegevuseks ette nähtud notari- või advokaadibüroo, samas kui määratlus "isiku juures" võib hõlmata lisaks ajakirjandusväljaande toimetuse ruumidele ka teisi ruume, kus isik ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleb. Lisaks märgib kolleegium, et ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötleva isiku kaitse on tagatud väga laiale inimeste ringile, kes võivad vaatamata formaalsete tunnuste puudumisele (nt Eesti Ajakirjanike Liidu liige, rahvusvahelise pressikaardi valdaja) ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töödelda ja seda ka väljaspool üheselt kindlakstehtavat ajakirjandusväljaande toimetuse ruume. Järelikult ei saa eeldada, et menetleja teab kõiki nimetatud isikuid. Seega tuleb kutsetegevuse esindajal, s.o ajakirjanikul, läbiotsimise korral KrMS § 91 lg 21 kohaldamiseks teavitada enne läbiotsimise algust enda kutsetegevusest ning läbiotsitavate ruumide seosest selle tegevusega ka uurimisasutuse ning prokuratuuri ametnikke.
10.Praeguses kriminaalasjas on kohtud leidnud, et A. Oolo elukoha läbiotsimise ajal oli ta ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik, kellele kohaldus KrMS § 91 lg-te 2 ja 21 regulatsioon. Kriminaalkolleegium selle järeldusega ei nõustu. Isiku erisubjektsust teatud menetlustoimingule allutamisel, sh läbiotsimise toimetamisel, tuleb kohtul hinnata kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaoludest lähtudes. A. Oolo kaitsja on küll esitanud Kanal 2 tõendi, mis on väljastatud 5. oktoobril 2012 ja mille kohaselt osutas A. Oolo 1. veebruarist 2005 kuni 5. augustini 2012 Kanal 2-le OÜ Filmilabor kaudu lepingulisi teenuseid seoses saatega „Reporter“. Sellest tõendist nähtub A. Oolo töövõtusuhe eespool nimetatud telekanaliga, kuid ei ole välja loetav teave A. Oolo töö iseloomu kohta. Pelgalt kõnealuse tõendi põhjal ei saa väita, et A. Oolo või OÜ Filmilabor tegeles massiteabekanalites edastatava teabega, seda kogudes, analüüsides, edastades või muul viisil töödeldes. Seega ei saa teha õiguslikku järeldust, et süüdistatav oli ajakirjanduslikul eesmärgil informatsiooni töötlev isik ja et tema kodus töödeldi sellesisulist infot. Järelikult oli A. Oolo korteris Xxxxxxxx X-XX toimetatud läbiotsimine seaduslik ja selle protokoll kriminaalasjas lubatavaks tõendiks. Kuna nii maakohus kui ka ringkonnakohus on A. Oolo talle esitatud süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi süüdi tunnistanud, siis ei muuda see järeldus asjas tuvastatud faktilisi asjaolusid ega neile antud materiaalõiguslikku hinnangut.
11.A. Oolo kaitsja on kõigis kohtuastmetes tõstatanud ka KarS § 184 lg 1 põhiseadusega vastuolu probleemi. Kaitsja hinnangul ei ole narkootilise aine suur kogus karistusseaduses piisava täpsusega määratletud ja seega ei ole isikule piisavalt ettenähtav, millisel juhul on tegemist koosseisupärase käitumisega. Kaitsja sellise seisukohaga ei saa nõustuda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on enda lahendites
korduvalt
käsitlenud
narkootilise
aine
suure
koguse
määratlust
(Riigikohtu
kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-121-06, p 11; 4. oktoobri 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-52-07, p 10; 1. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-67-08, p-d 12 jj; 16. juuni
2010. a otsus asjas nr 3-1-1-23-10, p 13; 8. juuni 2011. a otsus asjas nr 3-1-1-38-11, p 24) ega ole sedastanud KarS § 184 lg 1 põhiseadusvastasust. Süüdistatav on kohtus antud ütlustes möönnud, et ta on käidelnud kanepit regulaarselt, kuigi selle käitlemine ka väikeses koguses on keelatud ja karistatav (KarS § 183 ja NPALS § 151). Seega teadis A. Oolo, et tema tegu võib olla karistatav, kas väärteo või kuriteona. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu tunnus narkootilise aine suur kogus on koosmõjus NPALS § 31 lg-ga 3 piisavalt määratletud.
12.Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 361 p-st 3 ja §-st 363, muudab Riigikohtu kriminaalkolleegium Harju Maakohtu 21. jaanuari 2013. a otsuse ja Tallinna Ringkonnakohtu
17.aprilli 2013. a otsuse A. Oolo süüditunnistamises ja karistamises KarS § 184 lg 1 järgi põhiosa, jättes nendest välja põhistused seoses läbiotsimise toimetamisega, ja jätab kohtuotsused muus osas muutmata. Kaitsja kassatsioon jäetakse rahuldamata.
13.A. Oolo kaitsja esitas 29. jaanuaril 2014 Riigikohtule taotluse mõista Eesti Vabariigilt valitud kaitsjale välja õigusabi eest tasu 1200 eurot, sh käibemaks 200 eurot. Kuna Riigikohus teeb kriminaalasjas KrMS § 361 p-s 3 märgitud lahendi ja kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 1 tähenduses mõistlik, tuleb kaitsja taotlus KrMS § 186 lg 1 alusel rahuldada ja mõista Eesti Vabariigilt A. Oolo kasuks välja 1200 (tuhat kakssada) eurot, sh käibemaks 200 (kakssada) eurot. Hannes Kiris, Ott Järvesaar, Eerik Kergandberg Lea Kivi, Jüri Ilvest, Priit Pikamäe
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.