Kohtulahend

töökoht vabanemisel ja peretugi ei kaaluks üles tema ohtlikkust ühiskonnas seoses alkoholi kuritarvitamisega. 2.3 Vangla iseloomustusest nähtub, et J. Tallerma suhtes mittevägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 25%. Vägivaldse kuriteo eest süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul on 19%. Isikut on korduvalt karistatud AS § 70 alusel, kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. 2.4 Isik on olnud kriminaalhooldusel ning toime pannud enne kriminaalhoolduse lõppu uue kuriteo aastal 2005. Korduvad kuri- ja väärteod viitavad hoolimatusele reeglite ja normide suhtes. Varasemad käitumised viitavad impulsiivsele käitumisele alkoholijoobes olles. Isiku kuriteo vägivaldsus on suurenenud. Teda on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, sest isiku puhul ilmnevad ohtlikkuse tunnused. 2.5 Arvestades J. Tallerma poolt toimepandud kuriteo raskust ja ühiskonnaohtlikkust (isik on katseajal toime pannud raske isikuvastase kuriteo), ei ole kohtu hinnangul süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine õigustatud. J. Tallerma ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. 2.6 Isiku poolt katseajal uue kuriteo toimepanemisest võib järeldada, et ta võib rikkuda tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid. Seetõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

4.3 Väär on kohtu väide, mille kohaselt pani J. Tallerma kuriteo toime katseajal olles. Seega ei saa nõustuda ka kohtu järeldusega, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu on isiku ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Seoses kuriteoga, mille eest J. Tallerma karistust kannab, väärib märkimist, et on toimunud leppimine kannatanuga. 4.4 Kohtu järeldus, mille kohaselt J. Tallerma on ohtlik seoses alkoholi kuritarvitamisega, on põhjendamatu ja paljasõnaline. J. Tallerma on viibinud kinnipidamisasutuses alates 2008. aastast. Selle aja jooksul ei ole ta kordagi alkoholi tarvitanud. Ta on otsustanud alkoholi tarvitamisest lõplikult loobuda ning läbinud vangistuses mitmeid vastavaid programme. Samuti on ennetähtaegse vabastamise korral võimalik panna J. Tallermale kohustus mitte tarvitada alkoholi. 4.5 Määrusest ei nähtu, millist eesmärki J. Tallerma jätkuv vangistuses hoidmine kannab. Isik on kinnitanud, et ta ei pane toime uusi kuritegusid, ta on paranenud ning puudub alus tema ühiskonnast isoleerimiseks. J. Tallerma on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise korral pööratakse kandmata jäänud karistus uute kuritegude toimepanemisel või kontrollnõuete rikkumise korral täitmisele. Seega on põhjendatud J. Tallerma ennetähtaegselt vabastamine, kuivõrd tema poolt kantud karistus on juba igakülgselt oma preventiivse eesmärgi täitnud. Juhul, kui kohus oleks tõepoolest arvestanud J. Tallermad iseloomustavaid positiivseid asjaolusid (distsiplinaarrikkumiste puudumine, ettenähtud taasühiskonnastavates tegevustes osalemine), ei oleks ta saanud jõuda järeldusele, et J. Tallerma ei ole sobiv isik ennetähtaegseks vabastamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

(eeskätt KarS §-st 76). Kuivõrd Eesti seadused ennetähtaegset vabanemist ei garanteeri, ei saa ka ennetähtaegne vabastamine olla isiku õigustatud ootuseks. 7.2 Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks neid tervikuna korrata, märkides üksnes, et esimese astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on arvestades süüdimõistetu varasemat elukäiku (korduvalt kriminaal ja -väärteokorras karistatud), toimepandud kuriteo asjaolusid (raske isikuvastane kuritegu), süüdimõistetu isikut (impulsiivne käitumine alkoholijoobes olles, kuritegude dünaamika muutunud raskemaks) sedastanud, et J. Tallermad iseloomustava materjali pinnalt esineb temast tulenev oht avalikkusele, samuti ei oleks kinnipeetava vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Maakohus on ekslikult märkinud, et isik on katseajal toime pannud raske isikuvastase kuriteo. Ringkonnakohus täpsustab, et J. Tallerma on varem varavastase kuriteo katse toime pannud Tallinna Linnakohtu 18.12.2003 otsusega mõistetud katseaja jooksul, mille eest ta mõisteti süüdi Tallinna Linnakohtu 17.03.2005 otsusega. See ebatäpsus aga ei ole asjaoluks, mis omaks olulist kaalu tingimisi ennetähtaega vabastamata jätmise otsustuse lõppjärelduse osas. Apellatsioonikohtu hinnangul väärib märkimist, et J. Tallerma kannab karistust põhjalikult läbimõeldud ja eriti julmal viisil toime pandud kuriteo eest oma endise partneri suhtes, keda ta lõi korduvalt noaga, kuna viimane lõpetas suhte, samuti kasutas J. Tallerma kannatanu suhtes eelnevalt vägivalda. Ehkki kinnipeetava iseloomustuses märgitu kohaselt toimus kannatanu initsiatiivil ka leppimine, on kohtukolleegium seisukohal, et mida raskema kuriteo eest on vangistus mõistetud, seda erandlikumad peavad olema asjaolud, et õigustada kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. 7.3 Määruskaebuses nimetatud asjaolud – s.o kinnipeetava tahet muutuda, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumist, kinda elu- ja töökoha olemasolu ning toetavat perekonda on maakohus arvestanud positiivsete asjaoludena. Määrusest nähtub, et need asjaolud ei ole kohtu hinnangul kaalunud üle J. Tallermad negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid, sh tema õigusvastast hoiakut, impulsiivset käitumist alkoholijoobes olles, hoolimatust normide ja reeglite suhtes, mida kinnitab ka korduv karistatus. Apellatsioonikohtu hinnangul nähtub maakohtu määrusest, et J. Tallerma enne tähtaega vabastamata jätmine kannab nii ühiskonna kindlustamise kui ka tema parandamise eesmärki. Nimelt on maakohus näinud J. Tallermast tulenevat ohtlikkust eelkõige juhul, kui muutuvad tema eluviis või ümbritsevad olud, samuti on suurem risk panna toime uusi kuritegusid, kui J. Tallerma hakkab taas tarvitama alkoholi. Ehkki määruskaebuses on esitatud lubadus alkoholi tarbimisest loobuda, tuleb siiski arvestada, et J. Tallerma poolt toime pandud kuriteod on seotud alkoholi kuritarvitamisega, milleks tal kinnipidamisasutuses on võimalused puudunud. 7.4 Ringkonnakohus nõustub määruskaebuses märgituga selles, et J. Tallermad iseloomustab ka palju positiivseid asjaolusid. Ilmselgelt on sel põhjusel antud J. Tallermale võimalus kanda karistust avavanglas ning viibida suurema osa ajast väljaspool vangla territooriumi. Kuivõrd aga maakohtul on õigus arvestades isiku varasemat elukäiku, toimepandud kuritegude asjaolusid ja süüdimõistetu isikut keelduda tema tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest, on maakohtu määrus põhjendatud ja seaduslik ning alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Paavo Randma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.