Kohtulahend

6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

T.G kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et T.G asub pärast vabanemist elama aadressile Viimsi vald, Haabneeme alevik, XXX. T.G on enne vangistust töötanud ja omab väljakujunenud tööharjumusi. Kinnipeetaval on võimalus pärast vabanemist asuda tööle isale kuuluvas XXX OÜ-s. Samuti on isa nõus T.G majanduslikult toetama. T.G taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Prokuröri abi Triinu Olev edastas kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt prokurör toetab T.G ennetähtaegset vabanemist. T.G on varem kriminaalkorras karistatud 2 korda, vanglakaristust kannab esimest korda. T.G on vabanemisel olemas kindel elukoht ning head ja toetavad lähedased – ema, isa, poolvend, tütar ja elukaaslane. Samuti on kinnipeetaval võimalus saada tööle XXX OÜ’sse, kus ta varasemalt on töötanud projektijuhina (on esitanud vastavasisulise garantiikirja). Distsiplinaarkaristusi on isikul 1 ning 6 kuulise katseaja jooksul ei ole ta uut distsiplinaarkuritegu toime pannud. T.G on varasemad kuriteod pannud toime sõltuvusprobleemide tõttu, s.o. alkoholijoobes ja rahustite mõju all. Oht panna toime uusi kuritegusid on tõenäolisem alkoholijoobes. Isik on aga kinnitanud, et saab aru alkoholi ja rahustite kasutamisega tekkinud probleemidest ja nende tagajärgedest ning on motiveeritud oma lähedaste ja tuleviku nimel alkoholi mitte tarvitama. T.G iseloomustusest tulenevalt on vangistus olnud talle suur õppetund ning ta saab aru alkoholi halvast mõjust tema käitumisele. Isik on talle liitkaristusena mõistetud 2-aastalisest ja 6-kuulisest vangistusest kandnud ära 1 aasta ja 6 kuud ning prokuröri seisukoha järgi on 1 aasta ja 6 kuud reaalset vangistust isikule, kes pole varem vangistuses viibinud, üsna mõjus karistus. Lisaks, arvestades T.G iseloomustust, on ta karistusest õiged järeldused teinud ning tõenäosus, et ta paneb vabaduses viibides toime uusi kuritegusid, on väike. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kinnipeetava käitumine vanglas on olnud korrektne. Isik on valmis tegelema vabanedes oma probleemidega. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et T.G võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik T.G isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kahel korral ning vanglas viibib ta esimest korda, kandes karistust avaliku korra raske rikkumise ja kehalise väärkohtlemise eest. Võib eeldada, et esmakordne vanglas viibimine on pannud T.G mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kuna vastavalt esitatud materjalidele on kuritegude toimepanemise soodustavaks teguriks sõltuvusainete tarvitamine, peab kohus oluliseks, et kohtuistungil tunnistas T.G probleeme sõltuvusainetega ning lubas pöörduda vastavale ravile. Ka vangla materjalides on märgitud, et T.G tunnistab oma sõltuvusprobleemi ja enesekontrolli kaotamist joobes olekus ning on valmis oma käitumist muutma. Välistamaks uusi süütegusid on kohtu hinnangul oluline, et isik oleks aru saanud

sõltuvusainete kahjulikkusest ning avaldanud tahet neid edaspidises elus vältida. Probleemi tunnistamine ja sellega tegelemine annab aluse väitmiseks, et T.G on vangistuse ajal hakanud järele mõtlema kuritegude toimepanemise asjaolude üle ning teinud enda õigusvastasest käitumisest tõsiseltvõetavad järeldused. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, näitab ka tema osalus sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning positiivsena hindab kohus siinjuures vangla materjalides märgitut, mille kohaselt programmi läbiviija arvamusel on kinnipeetav võtnud vastu otsuse oma käitumist muuta. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ning tema allutamine kriminaalhooldusele 1-aastase katseajaga kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas T.G-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma sõltuvusainetest. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetab ka prokurör, samuti Vangla, märkides, et T.G on temaga töötavate ametiisikute suhtes positiivse hoiakuga ja koostöövalmis, väljendab veendumust, et tulevikus kriminaalset käitumist ei esine. Pärast vabanemist on T.G olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka T.G, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa T.G edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus järgida seaduskuulelikkust.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.